2-14-504/16 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-504

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht

07. aprill 2014.a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-504

Tsiviilasi XXXavaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming pankroti väljakuulutamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur avalduse esitaja-võlgnik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari tn 25, Tallinn 10116, e-post: kraaviab@kraaviab.ee). RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2. Jätta XXXkohustustest vabastamise menetlus algatamata.

3. Määrata pankrotihaldurile Veli Kraavi´le ajutise halduri tasu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot ja kulutuste hüvitis 35 (kolmkümmend viis) eurot ja 04 senti.

4. Välja mõista võlgnikult Veli Kraavi kasuks ajutise halduri tasu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot ja kulutuste hüvitis 35 (kolmkümmend viis) eurot ja 04 senti.

5. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja tehtud vajalikud kulutused summas 35 (kolmkümmend viis) eurot ja 04 senti Veli Kraavi´le (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX Nordea pank).

6. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebe kord

2-14-504

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

07.01.2014 esitas XXX Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 03.03.2014 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. 21.03.2014 esitas Veli Kraavi ajutise halduri aruande. 24.03.2014 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 (kaks tuhat) eurot. 01.04.2014 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.04.2014. Seisuga 07.04.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. XXX ei oma seoseid äriregistris. XXX on esitanud kohtule enda kohustustest vabastamise taotluse.

Ajutise pankrotihalduri aruande andmed

Võlgniku vara

Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalused teistes äriühingutes puuduvad. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Maanteeameti andmete kohaselt võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid registreeritud ei ole, samuti ei ole võlgniku nimel olnud sõidukeid viimase kolme aasta jooksul. Rahalised vahendid võlgnikul sisuliselt puuduvad. Võlgnikul on pangakonto alljärgnevas krediidiasutuses:

Pank Konto nr Saldo AS SEB Pank Arvelduskonto XXXXXXXXXXXXX

rahaliste vahendite jääk seisuga 10.03.2014 7.11 eurot Kontod on blokeeritud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 03.03.2014. Kohustused panga ees puuduvad.

Ajutisele haldurile teadaolevate andmete ja päringu vastuste kohaselt võlgnikul puudub igasugune vara, millest oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti on võlgnik märkinud pankrotiavalduses, et on hetkel töötu ning regulaarsed sissetulekud puuduvad.

Võlgniku kohustused

Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse vastuse nr 1-13/1267 kohaselt ei ole võlgnikul riiklike maksude osas võlgnevusi seisuga 29.10.2013.a.

Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul alljärgnevad kohustused:

1. Harju Maakohtu 18.05.2012 a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr.2-11-18844 tulenev nõue summas 45 121,62 eurot võlausaldaja XXX ees (täiteasi nr 008/2012/2139).

2-14-504

2. Nõue summas 480, 45 eurot võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi tugiteenuste kaudu) ees (täiteasi nr 027/2013/1404).

3. Harju Maakohtu 19.06.2013 kohtuotsusest kriminaalasjas nr.1-13-5211 tulenev nõue summas 12 850,95 eurot võlausaldaja XXX ees.

Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi kokku summas 58 453,02 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid.

Maksejõuetuse tekkimise põhjus

Võlgniku maksejõetus on peamiselt tingitud suutmatusest täita võlausaldajate sissenõutavaks muutunud suuremahulisi kohustusi. Arvelduskontode väljavõttest ning pankrotiavaldusest nähtuvalt puudub võlgnikul regulaarne sissetulek, mistõttu puudub võlgnikul ka võimalus võetud kohustusi täita.

Ülima tõenäosusega ei võimalda võlgnikul lasuvate kohustuste ulatus tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist kohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Seega on võlgnik maksejõuetu.

Samas nähtub avalikest allikatest, et võlgnik on edukalt osalenud erinevatel hasartmängu võistlustel. Võlgnik on kinnitanud ka oma pankrotiavalduses, et on oma vara kaotanud peamiselt hasartmängusõltuvuse tõttu. Nimelt nähtub meedias avaldatud informatsioonist, et võlgnik on 13.09.2013 võidetud pokkeriturniiri kaudu teeninud 1 885 eurot. Samuti on 15.03.2014 ehk ajutise pankrotimenetluse jooksul võlgnik koos oma abikaasaga pokkeriturniiri võidu abil teeninud 1 350 eurot. 19.03.2014 avaldatud veebilehel http://pokerdb.thehendonmob.com/ranking/207, mis käsitleb Eesti pokkerimängijate edetabelit, mille koostamise aluseks on iga mängija poolt võidetud summad, asub võlgnik 53- ndal kohal ning võlgniku koguvõitude suuruseks on märgitud 22 288 dollarit. Samas puuduvad pankrotiavalduses mistahes andmed võlgniku vara kohta, mis on seotud võlgniku poolt võidetud summadega pokkeriturniiridelt.

Ajutine haldur on 14.03.2014 edastanud võlgnikule teabenõude vastamise tähtajaga 17.03.2014 ning palunud muude andmete kõrval edastada muuhulgas alljärgneva info:

1. Andmed võlgniku kõigi sissetulekute kohta.

2. Andmed võlgniku sularaha kohta;

3. Andmed võlgniku hasartmänguvõitude kohta sealhulgas võitude kohta pokkeriturniiridelt ning loetleda iga võidu täpne kuupäev ning võidetud summa.

4. Andmed hasartmänguvõitude kasutamise kohta viimase kolme aasta jooksul (Mida on võidetud rahaliste vahendite eest soetatud ning millele kulutatud).

Käesoleva aruande esitamise ajaks ei ole võlgnik teabenõudele vastanud, samuti jätnud haldurit teavitamata 15.03.2014 ehk ajutise pankrotimenetluse jooksul võidetud summadest. Eelnevast on tingitud ka käesoleva aruande esitamine 21.03.2014.

Seega on võlgnik jätnud esitamata olulise info oma varade kohta. Samuti nähtub kõikidest halduri valduses olevatest dokumentidest, et võlgnik ei ole ca 2 aasta jooksul asunud mingilegi viisil võidetud summade abil täitma oma kohustust võlausaldaja XXX ees. 18.05.2012 a. kohtuotsusest tulenev nõue summas 45 121,62 eurot on endiselt täies ulatuses täitmata.

2-14-504

Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ajutisel halduril aruande koostamise ajal andmed puuduvad. Ajutisel halduril ei ole andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu.

Veli Kraavi palub välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 360,00 EUR ja ajutise halduri kulud 35,04 EUR.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

Ajutise halduri andmetel XXX sissenõutav vara puudub, teadaolevaid rahalisi kohustusi on vähemalt summas 58 453,02 EUR, võlgnik on püsivalt maksejõuetu, XXX vara ei taga pankrotimenetluse läbiviimist ja pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Võlgnik soovib võlgadest vabastamise läbi pankrotimenetluse, samas puuduvad võlgnikul pankrotimenetluse läbiviimiseks igasugused vahendid (tl 35). Lisaks on võlgnik kinnitanud, et ta ei tööta ja tal puuduvad püsivad sissetulekud (tl 75).

Harju Maakohtu 19.06.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5211 mõisteti võlgnikult välja

12 850, 95 eurot ja riigituludesse kokku 480,45 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-13 p. 11).

Võlgnik on kinnitanud pankrotiavalduses, et on oma vara kaotanud peamiselt hasartmängusõltuvuse tõttu (tl 2). Kohus leiab, et kohustustest vabastamist peaks siiski võimaldama üksnes võlgnikele, kelle huvid on suunatud muuhulgas oma kohustuste täitmisele ning kes ei kasuta saadud rahalisi vahendeid üksnes isiklikes huvides. Võlgnik on

2-14-504

pankrotiavalduses andnud ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta, jättes kajastamata teabe hasartmängu võitudega teenitud rahaliste vahendite kohta. Meedias avaldatud informatsioonist nähtub, et võlgnik on 13.09.2013 võidetud pokkeriturniiri kaudu teeninud 1 885 eurot (tl 34). Samuti on 15.03.2014 ehk ajutise pankrotimenetluse jooksul võlgnik koos oma abikaasaga pokkeriturniiri võidu abil teeninud 1 350 eurot (tl 34). Võlgnik ei ole asunud täitma oma kohustusi võlausaldajate ees hasartmänguvõitude arvel.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Nimetatud säte eeldab seega võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamata kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

24.03.2014 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 (kaks tuhat) eurot. 01.04.2014 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.04.2014. Seisuga 07.04.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

Kohus leiab, et XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Veli Kraavi on kohtule esitanud XXX ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 12 tundi, tunnihinnaga 30,00 EUR, s.h: päringute tegemine registritele, krediidiasutustele, Maksuja Tolliametile jt. asutustele, materjalidega tutvumine, informatsiooni kogumine mahus 4,5 tundi; kogutud materjali analüüs mahuga 4,5 tundi; ajutise halduri aruande koostamine 3,0 tundi. Veli Kraavi on teinud kulutusi: tõlke-, postija sideteenustele summas 35,04 EUR. Võlgnik ei ole 24.03.2014 kohtuistungil tasu ja kulutustele vastu vaielnud.

Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulutuste summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kogusummas 395,04 EUR (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb tunnustada ning määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 395,04 EUR kanda Veli Kraavi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Nordea pangas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik