3-14-55/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-55

Määruse kuupäev

7. aprill 2014

Kohtunik Roby Koik

Menetlusosalised Kaebaja – Martin Villems Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar

Kohtuasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ja vaide Justiitsministeeriumile edastamiseks

Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus.

2. Teha Tartu Vanglale ettekirjutus Martin Villemsi 16.10.2013 vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ja Martin Villemsi 16. oktoobri 2013 vaide Justiitsministeeriumile edastamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 7. maini 2014. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vanglas kinnipeetav Martin Villems esitas 22.04.2013 vanglale taotluse vangla laos asuva termokruusi kambrisse lubamiseks (toimik 3-13-1578 tl 9). Tartu Vangla jättis 29.04.2013 taotluse rahuldamata (toimik 3-13-1578 tl 8). M. Villems esitas vanglale 02.05.2013 vaide, mis rahuldati Tartu Vangla 03.06.2013 vaideotsusega nr 1-11/250-1 osaliselt (toimik 3-13-1578 tl 6), kohustades vanglaametnikku taotluse suhtes uue otsuse tegemiseks. Tartu Vangla tegi M. Villemsi 22.04.2013 taotluse suhtes 14.06.2013 uue otsuse (toimik 3-13-1578 tl 7) tuginedes Tartu Vangla kodukorra punktile 7.1.49, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud vangla poolt tagatavate esemetega sarnase otstarbega isiklikud esemed.

M. Villems esitas 18.06.2013 uue vaide (toimik 3-13-1578 tl 28), mis jäeti Tartu Vangla 16.07.2013 vaideotsusega nr 1-11/286-2 rahuldamata (toimik 3-13-1578 tl 5), sest nii plekkkruus kui termokruus on vedelike joomiseks, seega sarnase otstarbega esemed vaatamata sellele, et termokruusis püsib vedelik kauem kas soe või külm võrreldes plekkkruusiga.

2. M. Villems esitas 24.07.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse vaideotsuse tühistamiseks ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks, eesmärgiga termokruusi kambrisse lubamine.

3. Tartu Vangla direktori 02.08.2013 käskkirjaga nr 1-1/119 muudeti Tartu Vangla kodukorda. Kodukorra p 7.1. tervikuna ei muudetud ja selle kohaselt keelab vangla direktor punkti 7.1 alapunktides loetletud esemed kinnipeetavatele. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.49 jõustus 05.08.2013 järgmises redaktsioonis (kinnipeetavatele on keelatud): „sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla, sealhulgas termokruus ning kahvlid ja noad v.a üks saunalina või käterätt ja vangla vahendusel soetatud plastmassist ühekordsed noad, kahvlid ja lusikad; [TV dir.

02.08.13 kk nr 1-1/119, jõust. 05.08.13] „.

4. Tartu Halduskohtu 09.10.2013 kohtuotsusega kohtuasjas nr 3-13-1578 jäeti M. Villemsi kaebus Tartu Vangla vastu rahuldamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt oli termokruusi kambrisse lubamata jätmise toiming 22.04.2013-05.08.2013 õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv, kuna see ei olnud sel ajal keelatud ese ( p 12). Kohustamiskaebuse rahuldamine on aga kehtiva õiguse muutumise tõttu seoses kodukorra uues redaktsioonis kehtima hakkamisega välistatud (p-d 9-11). (toimik 3-13-1578 tl 45-48)

5. Martin Villems esitas 16.10.2013 Tartu Vangla kaudu vaide Justiitsministeeriumile, taotledes Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.49 kehtetuks tunnistamist osas, milles keelati kinnipeetavale vanglas termokruus. Vaide esitaja tugines mh Tartu Halduskohtu seisukohale kohtuasjas 3-13- 1578 (tl 18).

6. Tartu Vangla andis 28.10.2013 kirjaga nr 1-11/445-2 M. Villemsile tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning tegi ettepaneku esitada menetlustähtaja ennistamise taotlus (tl 19) käsitlemata vaiet käiguta jättes vaide esitaja viidet kohtuasjale nr 3-13-1578.

M. Villems esitas 04.11.2013 vaide puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 20) tuginedes kohtuasjas 3-13-1578 tuvastatule. Tartu Vangla jättis 17.12.2013 kirjaga nr 1-11/445-4 M. Villemsi 16.10.2013 vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning tagastas vaide läbivaatamatult (tl 5-6).

7. M. Villems esitas 16.01.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, taotledes Tartu Vangla 17.12.2013 vaide tagastamise otsuse nr 1-11/445-4 tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist ennistada vaide esitamise tähtaeg ning edastada vaie Justiitsministeeriumile. Kaebuse põhjendused

8. Kaebaja märgib, et oli Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.49 vaidlustamisel äraootaval seisukohal tulenevalt asjaolust, et termokruusi kambrisse lubamise küsimus oli arutusel haldusasjas nr 3-13-1578. Kaebaja ootas halduskohtu seisukohta pärast tema kaebuse menetlusse võtmist pahatahtlikult tehtud vangla kodukorra muudatuste osas. Käesoleva haldusasja ja haldusasja nr 3-13-1578 vaidluse esemed on seotud. M. Villems on seisukohal, et halduskohtu otsuse ootamine nimetatud haldusasjas annab piisava aluse menetlustähtaja ennistamiseks kodukorra punkti 7.1.49 vaidlustamisel. Vastustaja vastuväited

9. Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

M. Villemsi vaide esitamise tähtaeg jäeti ennistamata, kuna vaide esitamise tähtaeg oli mööda lastud põhjusel, mida ei saa pidada mõjuvaks. Kohtumenetluses peetav vaidlus ei ole vaide tähtaegset esitamist takistav asjaolu.

10. Vastustaja hinnangul saab mõjuvaks põhjuseks pidada eelkõige objektiivseid takistusi nagu haigus või liiklustakistus. Subjektiivsete takistustena on arvesse võetud isiku eksimust ja kogenematust protsessitoimingutes. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on asjaolu, et Tartu Halduskohtu menetluses oli sarnane vaidlus ja kaebaja ootas selle tulemust, mõjuv põhjus ning kuidas takistas see temal esitada tähtaegselt vaiet

2. augusti 2013 käskkirjaga nr 1-1/119 muudetud Tartu Vangla kodukorra p 7.1.49 peale. Asjaolu, et kaebaja otsustas oodata teise haldusasja tulemust kinnitab, et kaebaja ületas vaide esitamise tähtaega teadlikult ning vaide tähtaegseks esitamiseks objektiivseid takistusi ei olnud.

11. Vastustaja märgib, et kaebaja sai haldusasja nr 3-13-1578 vastusest kaebusele teada, et 2. augusti 2013 käskkirjaga nr 1-1/119 muudetud Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.49 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks peab ta esitama Justiitsministeeriumile vaide, mistõttu puudus tal vangla hinnangul igasugune vajadus oodata haldusasjas nr 3-13-1578 tehtavat otsust. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ise hindas enda võimalikku vaiet perspektiivituks ega pidanud selle aluseks olevat asjaolu (termokruusi keelamine) tegelikult enda õigusi rikkuvaks. Alles peale seda, kui halduskohus tegi haldusasjas nr 3-13-1578 otsuse, hakkas kaebaja vaide esitamist pidama enda jaoks otstarbekaks, kuigi ta seda enne vajalikuks ei pidanud.

12. M. Villems on teadlik ja kogenud kaebajaga ning seega ei ole põhjust pidada kaebaja vaide esitamise tähtaja ületamist kogenematu isiku eksimuseks. Samuti ei ole kaebaja ise tähtaja ennistamise taotluses väitnud, et ta eksis milleski või ei olnud teadlik vaide esitamise tähtajast.

13. Vastustaja märgib, et kui kaebaja on oma väites (ootas halduskohtu otsust) pidanud silmas seda, et tähtaegselt vaide esitamisel ei oleks ta saanud tugineda sarnases vaidluses tehtud halduskohtu seisukohale, siis ka see arusaam ei takistanud vaide tähtaegset esitamist, kuna vaide menetluse kestel oli kaebajal võimalik selles osas oma täiendavad seisukohad esitada. Kohtu seisukoht

14. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele. Tartu Vangla 17.12.2013 vaide tagastamise puhul, mis on vormistatud kirjana nr 1-11/445-4 (tl 5-6), ei ole tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tunnustele vastava haldusaktiga, mida saaks halduskohus tühistada, mistõttu käsitab kohus M. Villemsi kaebust kohustamisekaebusena vangla toimingute peale, mille eesmärgiks on vangla kohustamine vaide esitamise tähtaja ennistamiseks, et vaie edastataks Justiitsministeeriumile sisuliseks läbivaatamiseks.

15. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt kaebaja 16.10.2013 vaide (tl 18) menetlemist iseloomustab formaalsus, mis ei ole kohtu hinnangul muuhulgas kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Kohtu hinnangul on vastustaja käesoleval juhul läinud vastuollu PS § 15 sätestatud kohtuliku kaitse eesmärkidega, alahinnates kohtumenetluseja otsuse tähendust õiguskorras, eelistades sellele põhjendamatult ühe menetlusosalise ehk käesoleval juhul Tartu Vangla poolt esitatud menetlusdokumendi tähendust kohtumenetluses. Isikule ei saa olla õiguslikult etteheidetav käimasoleva kohtumenetlusega arvestamine ja tegevusetus kohtulahendit oodates, kui seadus isikut tegevuseks vaatamata käimasolevale kohtumenetlusele selgesõnaliselt ei kohusta, nagu seda käesoleval juhul leiab vastustaja. Kohus ei jaga vastustaja seisukohta ja osundab HMS §

79 lg 1 p-s 5 sätestatule, mille kohaselt vaie tagastatakse, kui samas asjas toimub kohtumenetlus.

16. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusalune vaie (tl 18), mille eesmärgiks on termokruusi kambrisse lubamine, on tingitud kaebaja 22.04.2013 vanglale esitatud taotluse rahuldamata jätmisest nii Tartu Vangla poolt kui Tartu Halduskohtu 09.10.2013 kohtuotsusega. Kohus lähtub siinjuures tõsiasjast, et pärast kodukorra muudatuste jõustumisest 05.08.2013 ei ole kaebaja seonduvalt termokruusi kambrisse lubamisega vanglale mingeid uusi taotlusi esitanud. Esimeseks menetlustoiminguks oli vaidlusaluse 16.10.2013 vaide esitamine. Seega on eluliselt usutav kaebaja väide, et ta ootas ära kohtu seisukoha ja seejärel pöördus termokruusi kambrisse lubamise küsimuses uuesti vangla poole. Kohus ei jaga vastustaja seisukohta, et kaebaja sai aru oma taotluse perspektiivitusest vangla vastusest kaebusele kohtuasjas 3-13-1578. Kui vangla poolt halduskohtule esitatud vastuses väljendatud seisukoht oleks kehtiva õiguse kohaselt ühese tähendusega, oleks halduskohus ilmselt tulenevalt uurimisprintsiibist teinud kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks seoses kohustamiskaebuse ainetuks muutumisega ja selgitanud kaebajale õigust üldkorralduse muudatusele tühistamiskaebuse esitamiseks. Kohtuasjas nr 3-13-1578 kogutud tõendite kohaselt kohus pärast vanglalt vastuse saamist kaebusele, kaebajale kaebuse nõude muutmise ettepaneku tegemist tarvilikuks ei ole pidanud. Seega ei saanud ka kaebajale olla selge, milline õiguslik tähendus võib olla tema õigustele kodukorra muutmisel, kui ta kodukorra uue redaktsiooni jõustumisel vanglale uut taotlust termokruusi kambrisse lubamiseks ei esita. Kohus märgib siinkohal, et kinnipeetavatele väljastavate vaide blankettide kohaselt peavad nad vanglale vaiet esitades muuhulgas kinnitama, et vaieldavas asjas ei toimu kohtumenetlust (vt tl 18p).

17. Pooled ei vaidle tõsiasja üle, et vangla kodukorra puhul on tegemist üldkorraldusega, mida saab vaidlustada kas 30 päeva jooksul pärast isiku õigusi riivava sätte jõustumist või 30 päeva jooksul pärast seda, kui üldkorralduse säte on kaebaja õigustele mõju avaldanud. Kohus peab vajalikuks osundada, et 28.10.2013 kirjas kaebajale vaide puuduste kohta (tl 19) läheb vastustaja vaikides mööda tõsiasjast, et poolte vahel oli sel ajal seonduvalt termokruusiga pooleli vaidlus kohtus, millele vaide esitaja vaides osundas. Vastustaja on kirjas kaebajale esitanud üksnes vaideorgani poolt kasutatava standardse asja tehiolusid eirava vaide käiguta jätmise kirja, osundades kodukorra vaidlusaluse sätte jõustumise ajale ja sellest arvates üldkorraldusele vaide esitamise tähtaja eiramisele.

18. Tehes vaide tagastamise toimingut 17.12.2013 (tl 5-6) on vastustaja asunud seisukohale, et olevat ilmne, et kohustamisnõude korral ei ole võimalik otsustada iseseisvalt kodukorra uue sätte tühistamise üle. Kohtuasja menetlus ei olnud seega objektiivseks takistuseks kodukorra vaidlustamiseks ja vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

19. Poolte vahelise vaidluse lahendamisel lähtub esimese astme halduskohus kaebaja poolt vanglale 22.04.2013 esitatud taotluse eesmärgist, milleks on saada laost kambrisse termokruus. Tõsiasi on see, et halduskohtu 09.10.2013 jõustunud kohtuotsuse motivatsioonis on nenditud termokruusi kambrisse lubamisest keeldumise õigusvastasust ja sellega kaebaja õiguste rikkumist vangla poolt kodukorra eelmise redaktsiooni kehtivuse ajal. Kohtu seisukoha tõesust kinnitab muuhulgas ka vangla poolt kodukorra vastava sätte muutmine 2013. aasta augustis (s. o ajal, mil vaidlus kaebajaga oli kohtu menetluses) ja termokruusi lisamine nimeliselt kodukorda keelatud esemena. Vangla väidab, et kuna kaebaja on palju vaideid esitanud, siis on tegemist kogenud kaebajaga, mille tõttu ei saa subjektiivse takistustena arvesse võtta isiku eksimust ja kogenematust protsessitoimingutes. Kvantiteet ei saa aga alati asendada kvaliteeti. Kohtul puudub erinevalt vastustajast veendumus, et väidetav arvuline vaiete esitamine kinnitab isiku kogemust protsessitoimingutes. Võimalik on esitada ka palju asjakohatuid ja seega kogenematuid vaidlustusi.

20. Asjas tähtsust omav faktiline olukord on halduskohtu arusaamist mööda järgnev.

Kaebaja esitas 2013. aasta aprillis vastustajale taotluse termokruusi laost kambrisse lubamiseks, mille vastustaja jättis rahuldamata. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule, kohus nentis kohtuotsust motiveerides vangla tegevusetusega kaebaja õiguste rikkumist. Õiguslik olukord muutus, kohustamiskaebuse rahuldamine ei olnud võimalik. Kohtuasjas nr 3-13-1578 kogutud tõendite kohaselt ei esinenud kodukorra vana redaktsiooni kehtivuse ajal alust kaebaja 22.04.2013 taotluse vangla poolt rahuldamata jätmiseks, mis on tõendatud Tartu Halduskohtu 09.10.2013 kohtuotsusega (toimik 3-13-1578 tl 45-47). Vastustaja vastus kaebusele kohtuasjas 3-13-1578 väljastati kaebajale 04.09.2013 (toimik 3-13-1578 tl 35), millal algas vastustaja hinnangul kulgema vaide esitamise aegumistähtaeg, mille ennistamist ei ole vastustaja pidanud võimalikuks (tl 5-6). Tartu Halduskohtu 09.10.2013 kohtuotsus (toimik 3-13-1578 tl 51) toimetati kaebajale 10.10.2013. Käesolevas asjas esitas kaebaja vastustajale vaide 16.10.2013 (tl 18).

21. Kohus möönab, et kuigi erinevad võivad olla vangla poolt menetletud vaiete esemed, kuid vaiete alus ehk elusündmus on sama ja selleks on kaebajale kuuluva ja jätkuvalt vangla laos hoitava termokruusi kambrisse mittelubamine. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja kogenematus ei saaks käesoleval juhul olla aluseks kaebetähtaja ennistamisel. Nimelt sätestab HMS § 79 lg 1 p 5, et vaie tagastatakse, kui samas asjas toimub kohtumenetlus. Kohus on seisukohal, et kaebaja jaoks oli prognoosimatu, kas ja kuidas vastustaja tõlgendab ja kohaldab nimetatud sätet olukorras, kus kaebaja ja vastustaja vahel oli halduskohtus käimas kohtumenetlus termokruusi kambrisse lubamiseks ning vastustaja muudab ise kohtuvaidluse ajal üldkorraldust, millele tuginedes on termokruusi kambrisse lubamisest keeldutud. Kohustusliku kohtueelse menetluse kehtestamise eesmärgiks kinnipeetavate kaebuste puhul oli anda vanglale võimalus kinnipeetavate õiguste riivet puudutavate vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks. Kohus on seisukohal, et selle eesmärgiga oleks käesoleval juhul vastuolus vaidetähtaja ennistamata jätmise tolereerimine kohtu poolt.

22. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt vaidlustatud toiming rikub kaebaja õigusi. Vastustaja ei ole vaiet käesolevas asjas tagastades tuginenud asjaolule, et vaie on ainetu motiivil, et poolte vahel olnud vaidlus on lahendatud kohtu poolt. Ta on aktsepteerinud seda, et 22.04.2013 esitas kaebaja taotluse termokruusi kambrisse lubamiseks ja et tegemist on jätkuva keeluga. Vastustaja käsitluse kohaselt pidi kaebaja vaide esitama 4. septembrist 2013 arvestades 30 päeva jooksul. Mitte aga kodukorra muudatuste jõustumisest 5. augustist 2013 arvestades 30 päeva jooksul. Vastustaja on vaide esitamise tähtaja jätnud ennistamata vastuolus HMS § 34 lg 1 sätestatuga, mis lubab menetlustähtaja ennistamist mõjuval põhjusel. Kaebaja ja vastustaja vahel käinud kohtuvaidlus termokruusi kambrisse lubamise õiguspärasuse üle on käsitatav mõjuva põhjusena vaide tähtaja ennistamiseks.

23. Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2006 määruses nr 3-3-1-26-06 on leitud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldreeglina saavad sellisteks mõjuvateks põhjusteks, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamist, olla objektiivsed, kaebajast sõltumatud põhjused. HMS § 79 lg 1 p 5 sätestatu valguses on käesoleval juhul tegemist olulise põhjusega tähtaja ennistamisel, kuna tegemist ei ole ainult kaebajast sõltuva põhjusega, sest samavõrd kui kaebaja võis teada üldkorralduse vaidlustamise korda, teadis ta ka ilmselt vaideblanketil olevad märkust, et vaieldavas asjas ei tohi toimuda kohtumenetlust.

24. Kohus ei tähelda riivet ka õiguskindluse põhimõttele. Tartu Halduskohtu kohtuotsus on kaebajale kätte toimetatud 10.10.2013 (toimik 3-13-1578 tl 51). Vaidlusaluse vaide on kaebaja vanglaametnikule üle andnud 16.10.2013 (tl 18 p), seega HMS § 34 lg 2 sätestatud tähtaega arvestades.

Ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust peaksid õigustama üksnes sellised määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal jätkuvalt kohtu poole pöörduda. Riigikohus on väljendanud ka seisukohta, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. oktoober 2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-02, p 11). Võttes arvesse vaide esitamisega hilinemise suhtelist lühiajalisust, võib kohtu hinnangul lugeda vaide esitamise tähtaja ennistamist tinginud asjaolud piisavalt kaalukateks. Vastustaja ei ole õiguslikult põhjendanud, milline tähendus on vaide käiguta jätmise järgselt tähtaja ennistamise taotluse esitamisel 4. novembril 2013 kui kaebaja oli saanud vastustaja vastava ettepaneku.

25. Erandjuhtudel on peetud kohtupraktikas võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka ainult subjektiivsetel põhjustel. Riigikohus on märkinud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002 määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kohus ei tähelda käesolevas vaide esitamise tähtaja vaidluses vastuolu Riigikohtu poolt oluliseks peetuga kaebuste puhul. Tegemist ei olnud protsessiõiguslikult lihtsa ja ilmselge olukorraga, kuna seadus on sätestanud võimaluse võimaliku uue vaide läbivaatamatult tagastamiseks käimasoleva kohtumenetluse motiivil.

26. Samadel õiguslikel ja faktilistel asjaoludel esineb alus seisukohaks, et puudub alus kaebaja 16.10.2013 vaide (tl 18) sisuliselt läbi vaatamata jäetuna tagastamiseks. Vastav toiming on vastuolus VangS § 11 lg 8 1 sest vastustaja oleks pidanud vaide esitamise tähtaja ennistama ja kaebaja vastava taotluse (tl 20) rahuldama. Pädev vaideorgan peaks vaide kohtu hinnangul sisuliselt lahendama, sest vaide saanud vastustaja ei ole vaides lisaks tähtaegsuse küsimusele muid puudusi tuvastanud.

27. Kaebus kuulub rahuldamisele. Vastustaja poolt vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmisega (tl 5-6) on rikutud kaebaja õigusi. Vastustajale tuleb teha kohtulik ettekirjutus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ja vaide pädevale vaideorganile läbivaatamiseks suunamiseks.

28. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses kaebuse rahuldamisega, peaks kaebaja menetluskulud kandma vastustaja. Kuna kaebaja on kaebuse esitamisel olnud riigilõivust vabastatud, ei ole tal kohtule esitatud tõendite kohaselt menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik