3-13-712/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-712 Haldusasi N.R.i kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 132 eurot. Menetlusosalised Kaebaja — N.R.; vastustaja — Tallinna Vangla. Menetlustoiming Tähtaja küsimuse lahendamine Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.

2. Rahuldada vastustaja taotlus haldusasja nr 3-13-712 menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-13-712 menetlus.

4. Kaebajal teatada kohtule käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates päeva jooksul, millisele arveldusarvele soovib kaebaja kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kui kaebaja kohtule vastavat arveldusarvet nõutud tähtaja jooksul ei teata, määrab kohus tasutud riigilõivu tagastada kaebaja vanglasisesele isikuarvele.

5. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. N.R. esitas 01.04.2013 (tl 15) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt kaebajale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 132 eurot (tl 1–4). Kaebuse kohaselt võeti kaebaja vastu õppima Tallinna Tehnikaülikooli ning kaebaja eest tasuti õppeteenustasu summas 1041 eurot. Seejärel, s.o 13.09.2012, esitas kaebaja Tallinna Vanglale taotluse õppimiseks väljaspool vanglat Tallinna Tehnikaülikoolis elektroonika ja bioonika fakulteedis. Kuna kaebaja vastust taotlusele ei saanud, esitas kaebaja 24.10.2012 vanglale selgitustaotluse, soovides saada selgitust selle kohta, miks ei ole tema taotlust läbi vaadatud. 21.11.2012 sai kaebaja Tallinna Vangla direktori 20.11.2012 käskkirja nr 582 järelevalveta väljaspool vanglat õppimise loa andmisest keeldumise kohta. 21.12.2012 esitas kaebaja Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses väljaspool vanglat õppima asumise taotluse põhjendamatult pika menetlemisega tekitatud varalise kahju 132 euro hüvitamise nõudes. 11.02.2013 vastusega nr 5-18/385-1 (tl 8–9) jäeti kaebaja taotlus varalise kahju hüvitamiseks (summas 132 eurot) rahuldamata. Vangla vastusest nähtub, et kaebaja väljaspool vanglat õppimise taotluse põhjendamatult pika läbivaatamise tulemusena kaotas kaebaja võimaluse ette valmistada ning sooritada arvestused kahes aines — erialatutvustuses (maksumusega 60 eurot) ja füüsika täiendõppes (maksumusega 72 eurot). Kuna ülejäänud ainete eksamid ja hindega arvestused võimaldab TTÜ kaebajal sooritada 2013. aasta jooksul, tekkis probleem ainult eelmainitud ainetega.

2. 19.02.2014 kohtumäärusega võttis kohus N.R.i kaebuse menetlusse (tl 45–47), tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla (resolutsiooni punkt 2) ning palus vastustajal esitada kaebuse tähtaegsuse suhtes põhistatud ja tõendatud seisukoht (resolutsiooni punkt 4).

3. Vastustaja asus seisukohale, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, paludes kohtul haldusasja nr 3-13-712 menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 punkti 2 ja § 124 lõike 2 alusel lõpetada. Vastustaja märgib, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus varalise kahju hüvitamiseks summas 132 eurot registreeriti Tallinna Vanglas 03.01.2013. Tallinna Vangla direktor jättis taotluse 11.02.2013 otsusega nr 5-18/385-1 rahuldamata. Otsuse on kaebaja isikliku allkirja vastu kätte saanud 11.02.2013. HKMS § 47 lõikega 2 sätestatakse, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kaebus on kohtule esitatud 02.04.2013. HKMS § 71 lõike 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja, kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tallinna Vangla on 11.02.2013 vastuses nr 5-18/385-1 märkinud selle edasikaebamise korra, millest nähtus kaebajale, et vastusega mittenõustumisel on taotlejal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest HKMS-s sätestatud alustel ja korras. Seega on vangla kaebajale edasikaebamise võimalust selgitanud ja toonud välja ka selleks ettenähtud 30-päevase tähtaja.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lõikega 1 sätestatakse, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks või sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama paragrahvi lõikega 2 sätestatakse nõuded haiguse põhistamiseks esitatavale tõendile. TsMS § 422 lõikega 3 sätestatakse, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega.

TsMS § 422 lg 1 on analoogia korras kohaldatav ka halduskohtumenetluses tähtaja ennistamise otsustamisel. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel peetud üldjuhul üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Käesolevalt kaebaja selliseid välja toonud ei ole. Lisaks pidi kaebaja kahju hüvitamise taotluse vastusega mittenõustumisel edasikaebetähtaja jälgimise osas olema eriti hoolikas, arvestades asjaolu, et Justiitsministeerium märkis 01.02.2013 vaideotsuses nt 11-7/13-233-2, et kaebaja vaie Tallinna Vangla direktori 20.11.2012 käskkirjale nr 582 tulnuks esitada hiljemalt 20.12.2013, kuid kaebaja tegi seda alles 27.12.2012.

Kuna vangla aga vaide tähtaegsust vaide eelmenetluses ei kontrollinud, luges Justiitsministeerium vaide esitamise tähtaja vaikimisi ennistatuks. Seega on kaebaja tähelepanu pöördumiste vaidlustamise tähtaja olulisusele juhitud ka varasemalt. Kaebaja on olnud kaebuse esitamisel põhjendamatult hooletu ning seetõttu puuduvad objektiivsed mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. HKMS § 152 lg 1 punktiga 2 sätestatakse, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2.

Kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ja puuduvad objektiivsed põhjendused, mis tingiksid menetlustähtaja ennistamise.

4. Kaebaja esitas vastustaja menetluse lõpetamise taotlusele omapoolsed seisukohad, leides, et kaebetähtaega ei ole rikutud (tl 65, tõlge tl 68). Kaebaja leiab, et on vormistanud kaebuse korrektselt ning see on eelkõige põhjendatud, kuna kohus on võtnud selle arutamisele. Olen iseseisvalt ilma juhtkonna kõrvalise abita läbinud kõik astmed ning minu 27.12.2012 kaebuse registreerimise olukorras puudub täielikult õigus inspektor-kontaktisikul Taavi Kruusil, kes jättis 20.12.2012 kaebuse registreerimata, kuna tol päeval teda töökohal ei olnud. Kaebaja andis kaebuse üle teisele kontaktisikule, kes jättis selle Taavi Kruusi töölauale ning viimane registreeris selle pärast jõulupühi tööle naastes. Kaebaja palus selgitust selle kohta, et kaebus registreeriti seitse päeva hiljem kui see esitati. Taavi Kruus vastas, et kaebus võetakse probleemideta vastu, mis ka juhtus, ning keegi ei rääkinud kaebajale tema just nagu veast. Vangla vastas kaebaja avaldusele pärast tähtaega ning seetõttu kaebaja kahju kandiski. Selle vea peale vastati kaebajale kirjaliku vabandusega. Tekib mulje, et vangla kasutab topeltstandardit ning tõlgendab seadusi enda kasuks. Kaebaja palub kohtul asi menetlusse jätta ning otsustada kaebuse ja kõikide esitatud dokumentide alusel kahju tekitamise küsimus. Kaebaja palub vajaduse korral oma sõnade kinnituseks välja kutsuda Taavi Kruusiga toimunud jutuajamise tunnistajad ning Taavi Kruus ise.

5. HKMS § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. Vastavalt HKMS § 124 lõikele 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides, kaebaja aga kaebetähtaja ennistamiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu tuleb haldusasja nr 3-13-712 menetlus HKMS § 124 lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel lõpetada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

6.1 Esmalt märgib kohus, et kaebetähtaja hindamisel on antud juhul määravaks asjaolu, millal sai kaebaja kätte Tallinna Vangla 11.02.2013 vastuse kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/385-1 ning millal esitas kaebaja kaebuse halduskohtule. Asjassepuutuvaks ei saa kaebetähtaja hindamisel praegusel juhul pidada kohtumenetlusele eelnevat haldusmenetluse käiku ja selle tähtaegu, mistõttu puudub kohtul kaebetähtaja eelmenetluses kontrollimiseks vajadus kuulata tunnistajatena üle isikuid, kellel võib olla täpset teavet kaebajale vangla 11.02.2013 vastuse koostamisele eelneva haldusmenetluse kohta. Esitatud hüvitamiskaebusele ettenähtud kaebetähtajast kinnipidamist saab kohus kontrollida asjas kogutud kirjalike dokumentide põhjal. Kaebaja taotlus kaebetähtaja hindamiseks tunnistajate ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata.

6.2 Kohus on võtnud kaebuse menetlusse nõudega varalise kahju hüvitamiseks. Kaebaja näol on tegemist kinnipeetavaga, kellele kehtib hüvitamiskaebuse esitamisel vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikest 8 tulenev kohustusliku kohtueelse menetluse kord. Seega, kui kinnipeetav soovib vangla tekitatud kahju hüvitamist, tuleb tal esitada kõigepealt sellise nõudega taotlus vanglale. Taotlus tuleb vanglale esitada riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras. Alles seejärel, kui vangla nõuet ei rahulda, tagastab või jätab tähtaegselt lahendamata, on kinnipeetaval võimalik pöörduda halduskohtusse. Kaebaja ongi hüvitamistaotlusega vangla poole pöördunud ning vangla on 11.02.2013 vastusega kaebaja taotluse ka selle rahuldamata jätmisega lahendanud (tl 8–9). RVastS § 18 lõike 2 kohaselt võib kannatanu, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks 30 päeva jooksul. Samuti sätestatakse HKMS § 47 lõikes 2, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega üldjuhul esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Tallinna Vangla 11.02.2013 vastus kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/385-1 toimetati kaebajale toimiku materjalidest nähtuvalt kätte selle koostamise päeval, s.o 11.02.2013 (t l35, 59). Kuivõrd 11.02.2013 vastusest kahju hüvitamise taotlusele oli kaebuse esitamise hetkeks (tl 15) möödunud üle 1,5 kuu, hüvitamiskaebuse esitamiseks nähakse RVastS § 18 lõikega 2 ette üksnes 30-päevane tähtaeg, on kaebus esitatud hüvitamiskaebuse esitamiseks praegusel juhul ettenähtud kaebetähtaega ületades.

6.3 Arvestades, et hüvitamiskaebus on esitatud selleks ettenähtud tähtaega ületades ning kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, lähtub kohus eeldusest, et kaebajal puuduvad kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused, millest omakorda tulenevalt puudub kohtul vajadus hinnata, kas kaebaja eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Seetõttu tuleb kohtul haldusasja nr 3-13-712 menetlus lõpetada.

7. Kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 124 lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel. Seetõttu tuleb asjas tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt selle tasujale tagastada. Toimikust nähtuvalt (tl 23) on N.R.i kaebuselt kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt 19.04.2013 tasutud 15-eurone riigilõiv, selgitusega RL-haldusasi 3-13-712, N.R.i (xxxxxxxxxx) avalduse 16.04.13 alusel. Riigilõiv on tasutud Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072673. Kohus on riigilõivu tasumist kontrollinud (tl 23). Riigilõiv tuleb kaebajale tagastada. Kuivõrd kohtule ei ole aga teada, millisele kontole soovib kaebaja praegusel juhul riigilõivu tagastust saada, annab kohus kaebajale võimaluse teatada käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates 15 päeva jooksul, millisele arveldusarvele soovib kaebaja kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kui kaebaja kohtule vastavat arveldusarvet nõutud tähtaja jooksul ei teata, määrab kohus tasutud riigilõivu tagastada kaebaja vanglasisesele isikuarvele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik