1-12-9043/46 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-9043

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-9043

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi cVangla esitatud materjalid D.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu D.H

(ik: xxx; viibib Vanglas)

Kaitsja Gennadi Kull

Kohtuistungi toimumise aeg, 31.03.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada D.H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Kuninga 22, Pärnu) ning kohustada D.H järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada D.H suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida vajadusel alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis.

3. KrMS § 180 alusel mõista D.H-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 36 € (kolmkümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri

2800049777 ja selgitusse: „D.H, kohtuasi nr 1-12-9043, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

4. D.H-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. D.H vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talitusele ja D.H-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 10.03.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Viru Maakohtu 24.09.2012.a kohtuotsusega tunnistati D.H süüdi KarS § 121, § 275 ja § 274 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1,3 ja § 74 lg 1,3 alusel 1-aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga.

Pärnu Maakohtu 15.01.2013.a määrusega pöörati 24.09.2012 a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega D.H-le mõistetud karistus 1 aasta vangistust täitmisele.

Karistuse kandmise algus oli 08.09.2013.a ja lõpp on 08.09.2014.a.

D.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vangistuse ajal õpib D.H kutseõppes kivija betoonkonstruktsioonide ehituse erialal. Kaks distsiplinaarkaristust. Vanglast vabanedes asub elama oma vanemate juurde Pärnumaal, kindel töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

D.H kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et D.H perekonda kuuluvad ema, kasuisa, õde ja vend. Perekonna lähisuhtlusringkonda kuuluvad ka vanavanemad. Ema ja kasuisa toetavad D.H ennetähtaegset vabanemist. Nii vestlustest perekonnaga kui ka varasematest kriminaalhoolduse elektroonilistest toimikutest selgub, et perekond on toetav ja kokkuhoidev. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel asub D.H elama oma vanemate juurde aadressil Xxx. Enne vangistust ei elanud D.H nimetatud aadressil, vaid viibis reaalselt viimased pool aastat Hispaanias, hoides eemale karistuse kandmisest. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel puudub D.H kindel töökoht ja sissetulekud. Vanemad töötavad ning on majanduslikult kindlustatud. Vanemad on valmis D.H esialgsel perioodil peale vabanemist majanduslikult toetama ning on valmis abistama ka tööotsingutel.

D.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör on nõus D.H tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Isik kannab karistust kehalise väärkohtlemise; võimuesindaja ja avaliku korda kaitsva isiku laimamise ja solvamise;

vägivalla eest võimuesindaja ja avaliku korda kaitsva muu isiku suhtes. Kokku karistatud 2 korda. Varem oli karistatud varguse, asja omavolilise kasutamise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Isikul on Vangla 13.02.2014 andmetel pooleli kriminaalmenetlus, mis algatati

06.09.2011 KarS § 121 ja § 199 tunnusel. Vanglas kannab karistust alates 08.09.2013.

Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks. Karistusaja lõpp 08.09.2014.a. Vangistuse jooksul omab kaks distsiplinaarkaristust. Vangla andmetel on rahalised nõudeid summas 1817,84 eurot, vabanemisfondis on 38,00 eurot. On head ja toetavad suhted perega. Vabanemisel puudub kindel töökoht. Loodetavasti on vabanemisjärgne elukoht – Xxx. Vangla toetab D.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodut arvestades prokurör nõustub Vangla taotlusega vabastada D.H tingimisi ennetähtaegselt, määrates temale KarS § 75 alusel lisakohustused.

Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Isik on teinud enda käitumisest vajalikud järeldused, on nõus tegelema alkoholiprobleemiga. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et D.H võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, praegust karistust kannab kehalise väärkohtlemise ja võimuesindaja solvamise eest, samuti vägivalla toimepanemise eest võimuesindaja suhtes. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval alkoholiprobleemid

(isikut on alkoholiseaduse rikkumise eest karistatud väärteokorras 12-l korral, ühel korral kriminaalkorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest), peab kohus oluliseks kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet enam mitte alkoholi tarvitada, samuti kinnipeetava valmisolekut pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab D.H arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist.

Siinjuures lähtub kohus ka vangla materjalides märgitust, et oht uueks kuriteoks on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi ja soovib saada teistelt tunnustust ning tähelepanu seadusvastaselt käitudes. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 5 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas D.H-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma alkoholist.

Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla on iseloomustuses märkinud, et kinnipeetaval on olemas eesmärgid, kuid ei mõista, mida peab kavandatu lõpule viimiseks tegema. Kohtu hinnangul saab kinnipeetav tuge oma seaduspäraste eesmärkide realiseerimiseks kriminaalhooldusest ning katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kriminaalhooldusseaduse § lg järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Samuti saab kinnipeetav vabaduses toetuda oma lähedastele, kes on valmis talle pakkuma igakülgset toetust ja abi. Kõik need asjaolud aitavad kaasa D.H edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik