Legislator Case Law & Legislation
4-14-2564/3 AI generated

4-14-2564/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 4-14-2564/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

14.03.2014.a esitas S. S. kaebuse Pärnu Politseijaoskonna korrakaitsebüroo Kilingi- korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis jättis S. S. poolt esitatud

Legislator headnote

AI generated

Art. 7 kohaselt; 4-14-2564/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: 14.03.2014.a esitas S. S. kaebuse Pärnu Politseijaoskonna korrakaitsebüroo Kilingi- korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis jättis S. S. poolt esitatud

Keywords

AI generated
police misconduct inaction of public prosecutor police permit violence against officials police cooperation lack of prosecutorial standing

Cited Legislation

AI generated
Art. 7 kohaselt
Juhindudes VTMS § 79 lg 1,2,3 p 1 kohus
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-14-2564

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

07. aprill 2014.a Pärnu, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-14-2564

Kohtunik

Rubo Kikerpill

Kaebuse esitaja

S. S.

Isikukood: XXX

Elukoht: XXX

E-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuur

r/k 70008747

aadress: Pikk 18 Pärnu

Menetlustoiming

kohtuvälise menetleja tegevuse peale

esitatud kaebuse lahendamine

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 79 lg 1,2,3 p 1 kohus

määras:

Jätta S. S. 02.04.2014.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis poolt

koostatud 19.03.2014.a määrusele täies ulatuses rahuldamata.

Määrus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Käesolev kohtumäärus ei kuulu määruskaebuse korras vaidlustamisele – VTMS § 191

p 12.

Asjaolud ja menetluse käik

28.02.2014.a koostas Lääne prefektuur teatise väärteomenetluse alustamata

jätmise kohta väärteoasjas nr 2670,14,001249.

14.03.2014.a esitas S. S. kaebuse Pärnu Politseijaoskonna korrakaitsebüroo Kilingi-

Nõmme konstaablijaoskonna 28.02.2014.a määruse tühistamiseks.

19.03.2014.a määrusega Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis jättis S. S. poolt esitatud

kaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt väärteomenetluse alustamata jätmise

teatis on oma lõppjäreldustes õige, kuid põhistuste osas tuleb teha muudatus.

Nimelt sätestab KarS § 14 lg 3, et juriidilise isiku vastutust ei kohaldata riigile,

kohalikule omavalitsusele ja avalikõigulikele juriidilistele isikutele. Nimetatud säte

sisuliselt välistab avaliku halduse kandjate karistamise, kuna lähtutakse

põhimõttest, et nad tegutsevad avalikes huvides ning nende ülesanded on ette

nähtud seadustes ja nende alusel antud õigusaktides. Tahkuranna Vallavalitsuse

puhul on tegemist kohaliku omavalitsusega, mistõttu on vallavalitsuse vastutusele

võtmine välistatud.

1 (3)

4-14-2564

02.04.2014.a saabus kohtule S. S. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis poolt

19.03.2014.a määruse tühistamiseks.

Kaebaja ei nõustu väärteomenetluse

alustamata jätmisega, sest eelmenetluses on süüteokoosseisu asjaolud olulises osas

tuvastamata ja kaevetegevuses tehtud toimingute õiguspärasus on hindamata ning

subjektiivne teokoosseis kirjeldamata. Kaeveluba oli vajalik XXX kinnistul toimunud

kaevetegevuseks lähtudes XXX vallavolikogu 27.11.2011 määruse nr 17 Kaevetööde

eeskiri § 1 lg 2 p 1, kuna kaevetööd ei toimunud kaevaja omandis või valduses oleval

kinnistul. Kaeveluba ega omaniku kirjalikku või suulist nõusolekut, luba või

kooskõlastust XXX kinnistul kaevamiseks omanik väljastanud ei ole. XXX

vallavanema väide, et omanik on telefonitsi andnud suulise nõusoleku ei vasta tõele.

Samuti ei vasta tõele asjaolu, et nõusoleku kaevamiseks andis kinnistuomaniku poeg

ja volitatud esindaja S. S.. Kõneregister kinnitab, et kontakte poolte vahel kirjeldatud

perioodil pole olnud ja väide on tuvastatav telefonikõnede väljavõttega menetleja

taotlusel. Kohaliku omavalitsuse poolt kaevetegevuse tagantjärele seadustamiseks

esitatud kokkulepe ei olnud tõelise ja vaba tahte väljendus ning tehingust taganes S.

S. järgmisel päeval avaldusega haldusorgani asukohas. Kaebaja eeldab, et suuline

taotlus on kohaliku omavalitsuse poolt protokollitud vastavalt Haldusmenetluse

seaduse § 14 lg 2 ja kanne on tuvastatav menetleja poolt valla dokumendiregistris.

Kinnistuomanik lisab käesolevale kirjaliku kinnituse 28.08.2013 esitatud suulisele

avaldusele.

Avalik-õigusliku isikuna on kohaliku omavalitsuse tegevus õiguspärane eeldusel, et

teostatud toimingud lähtuvad seadustest ja seaduse alusel välja antud

õigusaktidest. Euroopa hea halduse tava eeskirja art 7 kohaselt väldib ametnik

volituste kasutamist eesmärgil, mis ei tulene õigusaktidest või ei põhine konkreetsel

avalikul huvil. Avalik huvi kasutamine juriidilise argumendina XXX kinnistu omaniku

subjektiivsete õiguste piiramisel vajab sisustamist. Avaliku huvi kaalutlemine nõuab

läbipaistvust ja toimub osapooli kaasavalt ning tegevus dokumenteeritakse üheselt

mõistetavalt ja otsused vormistatakse kirjalikult, vajadusel notariaalselt. Käesoleval

on kaebaja poolt kogutud teabe alusel kaevetegevuses toiminguid teostanud kohalik

omavalitsus või kohaliku omavalitsuse käsundi alusel teine isik. Kaevetegevuse

põhjuste, vajaduste ja lahenduste realiseerimise kohta puuduvad kaebajal kohaliku

omavalitsuse poolt vastuvõetud haldusaktid. Kaebajale jääb arusaamatuks, milline

avalik huvi on aluseks Mai kinnistu kaevetegevuse läbiviimisel ja kuidas on avaliku

huvi osas kaalutud lahendusvariandide vahel ning milliste kriteeriumide alusel ületab

avalik huvi omaniku huvi.

Kaebaja ei nõustu väärteomenetluse alustamata jätmisega põhjusel, et

Karistusseadustiku § 14 lg 3 alusel kohalikule omavalitsusele vastutust kohaldada ei

saa. Väärteomenetluse seadustiku § 3 lg 1 p 1 kohaselt kehtib väärteomenetlusõigus

füüsilise ja juriidilise isiku kohta. Kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse ka riigi,

kohaliku omavalitsuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes. Politsei ja piirivalve

seaduse § 3 lg 1 p 7 kohaselt on politsei ülesanne süütegude menetlemine ja

karistuste täideviimine seaduses sätestatud alusel ja korras. Kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 664 lg 2 kohaselt on väärtegude kohtuväline menetleja

kaevetööde rikkumismenetluses valla- või linnavalitsus ja Politsei- ja Piirivalveamet.

Eeltoodu alusel on väärteomenetluse läbiviimine kaebaja hinnangul õiguspärane ja

süüteo sisuline tuvastustegevus lähtub Väärteomenetluse seadustiku mõttest.

Samas on just väärteomenetluse mittealgatamine välistatud olukorras, kus

menetlusalusena esineb isik, kes on seaduse alusel (KOKS § 664) väärtegude

kohtuväline menetleja heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumistes.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Vastavalt VTMS § 78 lg 1, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2

kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise

2 (3)

4-14-2564

menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus

esitada kaebus maakohtule. Lg 3,4 kohaselt esitatakse kaebus kirjalikult, järgides

käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse

maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse

koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos

materjalidega maakohtule.

Tulenevalt VTMS § 79 lg 1 vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates

viie päeva jooksul. Lg 2 näeb ette, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses

kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Lg 3 kohaselt

kaebust lahendades võib maakohtunik: jätta kaebus rahuldamata; rahuldada kaebus

täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada

isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud

menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.

Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid, asus seisukohale,

et S. S. kaebuses esitatud väited ei anna alust kohtuvälise menetleja 19.03.2014.a

määruse tühistamiseks. Kohus nõustub menetleja määruse põhjendustega.

Väärteomenetluse seadustiku § 3 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlusõigus kehtib

füüsilise ja juriidilise isiku kohta. Menetlusalusteks isikuteks saavad olla seega

füüsilised ja juriidilised isikud, kuid arvestades karistusseadustiku üldosast

tulenevate piirangutega.

KarS § 14 lg 3 sätestab, et juriidilise isiku vastutust ei kohaldata kohalikule

omavalitsusele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et nimetatud

säte välistab avaliku halduse kandjate karistamise, kuna lähtutakse põhimõttest, et

nad tegutsevad avalikes huvides ning nende ülesanded on ette nähtud seadustes ja

nende alusel antud õigusaktides. Riik kui punitiivfunktsiooni kandja ei saa karistada

iseennast. Tahkuranna Vallavalitsus on kohalik omavalitsus ning kohaliku

omavalitsuse vastutusele võtmine on välistatud.

Rubo Kikerpill

kohtunik

3 (3)