4-14-2564/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generated14.03.2014.a esitas S. S. kaebuse Pärnu Politseijaoskonna korrakaitsebüroo Kilingi- korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis jättis S. S. poolt esitatud
Legislator headnote
AI generatedArt. 7 kohaselt; 4-14-2564/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: 14.03.2014.a esitas S. S. kaebuse Pärnu Politseijaoskonna korrakaitsebüroo Kilingi- korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis jättis S. S. poolt esitatud
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-14-2564
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
07. aprill 2014.a Pärnu, kirjalik menetlus
Väärteoasja number
4-14-2564
Kohtunik
Rubo Kikerpill
Kaebuse esitaja
S. S.
Isikukood: XXX
Elukoht: XXX
E-post: XXX
Kohtuväline menetleja
Politsei- ja Piirivalveameti
Lääne prefektuur
r/k 70008747
aadress: Pikk 18 Pärnu
Menetlustoiming
kohtuvälise menetleja tegevuse peale
esitatud kaebuse lahendamine
RESOLUTSIOON
Juhindudes VTMS § 79 lg 1,2,3 p 1 kohus
määras:
Jätta S. S. 02.04.2014.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne
prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis poolt
koostatud 19.03.2014.a määrusele täies ulatuses rahuldamata.
Määrus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.
Edasikaebamise kord
Käesolev kohtumäärus ei kuulu määruskaebuse korras vaidlustamisele – VTMS § 191
p 12.
Asjaolud ja menetluse käik
28.02.2014.a koostas Lääne prefektuur teatise väärteomenetluse alustamata
jätmise kohta väärteoasjas nr 2670,14,001249.
14.03.2014.a esitas S. S. kaebuse Pärnu Politseijaoskonna korrakaitsebüroo Kilingi-
Nõmme konstaablijaoskonna 28.02.2014.a määruse tühistamiseks.
19.03.2014.a määrusega Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis jättis S. S. poolt esitatud
kaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt väärteomenetluse alustamata jätmise
teatis on oma lõppjäreldustes õige, kuid põhistuste osas tuleb teha muudatus.
Nimelt sätestab KarS § 14 lg 3, et juriidilise isiku vastutust ei kohaldata riigile,
kohalikule omavalitsusele ja avalikõigulikele juriidilistele isikutele. Nimetatud säte
sisuliselt välistab avaliku halduse kandjate karistamise, kuna lähtutakse
põhimõttest, et nad tegutsevad avalikes huvides ning nende ülesanded on ette
nähtud seadustes ja nende alusel antud õigusaktides. Tahkuranna Vallavalitsuse
puhul on tegemist kohaliku omavalitsusega, mistõttu on vallavalitsuse vastutusele
võtmine välistatud.
1 (3)
4-14-2564
02.04.2014.a saabus kohtule S. S. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne
prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis poolt
19.03.2014.a määruse tühistamiseks.
Kaebaja ei nõustu väärteomenetluse
alustamata jätmisega, sest eelmenetluses on süüteokoosseisu asjaolud olulises osas
tuvastamata ja kaevetegevuses tehtud toimingute õiguspärasus on hindamata ning
subjektiivne teokoosseis kirjeldamata. Kaeveluba oli vajalik XXX kinnistul toimunud
kaevetegevuseks lähtudes XXX vallavolikogu 27.11.2011 määruse nr 17 Kaevetööde
eeskiri § 1 lg 2 p 1, kuna kaevetööd ei toimunud kaevaja omandis või valduses oleval
kinnistul. Kaeveluba ega omaniku kirjalikku või suulist nõusolekut, luba või
kooskõlastust XXX kinnistul kaevamiseks omanik väljastanud ei ole. XXX
vallavanema väide, et omanik on telefonitsi andnud suulise nõusoleku ei vasta tõele.
Samuti ei vasta tõele asjaolu, et nõusoleku kaevamiseks andis kinnistuomaniku poeg
ja volitatud esindaja S. S.. Kõneregister kinnitab, et kontakte poolte vahel kirjeldatud
perioodil pole olnud ja väide on tuvastatav telefonikõnede väljavõttega menetleja
taotlusel. Kohaliku omavalitsuse poolt kaevetegevuse tagantjärele seadustamiseks
esitatud kokkulepe ei olnud tõelise ja vaba tahte väljendus ning tehingust taganes S.
S. järgmisel päeval avaldusega haldusorgani asukohas. Kaebaja eeldab, et suuline
taotlus on kohaliku omavalitsuse poolt protokollitud vastavalt Haldusmenetluse
seaduse § 14 lg 2 ja kanne on tuvastatav menetleja poolt valla dokumendiregistris.
Kinnistuomanik lisab käesolevale kirjaliku kinnituse 28.08.2013 esitatud suulisele
avaldusele.
Avalik-õigusliku isikuna on kohaliku omavalitsuse tegevus õiguspärane eeldusel, et
teostatud toimingud lähtuvad seadustest ja seaduse alusel välja antud
õigusaktidest. Euroopa hea halduse tava eeskirja art 7 kohaselt väldib ametnik
volituste kasutamist eesmärgil, mis ei tulene õigusaktidest või ei põhine konkreetsel
avalikul huvil. Avalik huvi kasutamine juriidilise argumendina XXX kinnistu omaniku
subjektiivsete õiguste piiramisel vajab sisustamist. Avaliku huvi kaalutlemine nõuab
läbipaistvust ja toimub osapooli kaasavalt ning tegevus dokumenteeritakse üheselt
mõistetavalt ja otsused vormistatakse kirjalikult, vajadusel notariaalselt. Käesoleval
on kaebaja poolt kogutud teabe alusel kaevetegevuses toiminguid teostanud kohalik
omavalitsus või kohaliku omavalitsuse käsundi alusel teine isik. Kaevetegevuse
põhjuste, vajaduste ja lahenduste realiseerimise kohta puuduvad kaebajal kohaliku
omavalitsuse poolt vastuvõetud haldusaktid. Kaebajale jääb arusaamatuks, milline
avalik huvi on aluseks Mai kinnistu kaevetegevuse läbiviimisel ja kuidas on avaliku
huvi osas kaalutud lahendusvariandide vahel ning milliste kriteeriumide alusel ületab
avalik huvi omaniku huvi.
Kaebaja ei nõustu väärteomenetluse alustamata jätmisega põhjusel, et
Karistusseadustiku § 14 lg 3 alusel kohalikule omavalitsusele vastutust kohaldada ei
saa. Väärteomenetluse seadustiku § 3 lg 1 p 1 kohaselt kehtib väärteomenetlusõigus
füüsilise ja juriidilise isiku kohta. Kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse ka riigi,
kohaliku omavalitsuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes. Politsei ja piirivalve
seaduse § 3 lg 1 p 7 kohaselt on politsei ülesanne süütegude menetlemine ja
karistuste täideviimine seaduses sätestatud alusel ja korras. Kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 664 lg 2 kohaselt on väärtegude kohtuväline menetleja
kaevetööde rikkumismenetluses valla- või linnavalitsus ja Politsei- ja Piirivalveamet.
Eeltoodu alusel on väärteomenetluse läbiviimine kaebaja hinnangul õiguspärane ja
süüteo sisuline tuvastustegevus lähtub Väärteomenetluse seadustiku mõttest.
Samas on just väärteomenetluse mittealgatamine välistatud olukorras, kus
menetlusalusena esineb isik, kes on seaduse alusel (KOKS § 664) väärtegude
kohtuväline menetleja heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumistes.
Pärnu Maakohtu seisukoht
Vastavalt VTMS § 78 lg 1, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2
kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise
2 (3)
4-14-2564
menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus
esitada kaebus maakohtule. Lg 3,4 kohaselt esitatakse kaebus kirjalikult, järgides
käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse
maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse
koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos
materjalidega maakohtule.
Tulenevalt VTMS § 79 lg 1 vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates
viie päeva jooksul. Lg 2 näeb ette, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses
kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Lg 3 kohaselt
kaebust lahendades võib maakohtunik: jätta kaebus rahuldamata; rahuldada kaebus
täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada
isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud
menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid, asus seisukohale,
et S. S. kaebuses esitatud väited ei anna alust kohtuvälise menetleja 19.03.2014.a
määruse tühistamiseks. Kohus nõustub menetleja määruse põhjendustega.
Väärteomenetluse seadustiku § 3 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlusõigus kehtib
füüsilise ja juriidilise isiku kohta. Menetlusalusteks isikuteks saavad olla seega
füüsilised ja juriidilised isikud, kuid arvestades karistusseadustiku üldosast
tulenevate piirangutega.
KarS § 14 lg 3 sätestab, et juriidilise isiku vastutust ei kohaldata kohalikule
omavalitsusele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et nimetatud
säte välistab avaliku halduse kandjate karistamise, kuna lähtutakse põhimõttest, et
nad tegutsevad avalikes huvides ning nende ülesanded on ette nähtud seadustes ja
nende alusel antud õigusaktides. Riik kui punitiivfunktsiooni kandja ei saa karistada
iseennast. Tahkuranna Vallavalitsus on kohalik omavalitsus ning kohaliku
omavalitsuse vastutusele võtmine on välistatud.
Rubo Kikerpill
kohtunik
3 (3)