4-14-2560/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-14-2560 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2014.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-14-2560 Kohtunik Anu Tammeniit Kaebuse esitaja

S. S. Isikukood XXX Elukoht: XXX, XXX e-post: XXX Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur r/k 70008747 aadress: Pikk 18 Pärnu Vaidlustatav lahend Politsei-

ja

Piirivalveameti

Lääne

prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Sander Peremees poolt koostatud 21.03.2014.a määrus Menetlustoiming kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 1,2,3 p 1 kohus määras: Jätta S. S.-i 02.04.2014.a kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Sander Peremees poolt koostatud 21.03.2014.a määrusele täies ulatuses rahuldamata. Määrus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Käesolev kohtumäärus ei kuulu määruskaebuse korras vaidlustamisele – VTMS § 191 p 12. Asjaolud ja menetluse käik 21.03.2014.a Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Sander Peremees vaadanud läbi S. S.-i poolt esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, määras jätta rahuldamata S. S. kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele. Menetleja määruse kohaselt Politseija piirivalve seaduse (PPVS) § 371 kohaselt peab politsei vormiriietust kandev politseinik esitama ametitõendi isikule ainult tema nõudmisel. Politseinik Imre Veber kandis vormiriietust ja nõudmisel oleks esitanud ka ametitõendi. Imre Veberi sõnul tutvustas ta ennast S. S.-ile. Kuigi LS otsesõnu ei kohusta juhile peatamise põhjust ütlema, siis järelevalve käigus selgitati S. S.- ile, mis oli tema peatamise põhjuseks. Sõiduki peatamisel palutakse juhil esitada tulenevalt LS § 195 p 2 ja

196 p 2 vajalikud dokumendid (juhiluba, reg tunnistus, veose dokumendid jne). Nii toimus see ka antud juhul. Kuna S. S.-il ei olnud esitada juhiluba või isikut tõendavat dokumenti, siis PPVS § 718 alusel tuvastati S. S.-i isikusamasus. Isikusamasuse tuvastamisel võib kasutada andmekogu abi, mida antud juhul ka tehti. Politsei andmekodus olevaid andmeid (sh isiku foto) võrreldi S. S.-iga. Sellepärast oli vajalik ka

S. S.-i istumine politseiautosse. Isikusamasuse tuvastamisel võib kasutada ka vahetut sundi, kuid antud juhul ei olnud vaja seda teha. Politseiametniku tegevus sõiduki peatamisel ja isikusamasuse tuvastamisel oli seaduslik.

S. S.-ile tutvustati VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi enne menetlustoimingu tegemist. Väärteomenetluse seadustik ei kirjelda, kuidas täpselt peab toimuma õiguste ja kohustuste tutvustamine. Seetõttu on võimalusi mitu. Menetlusalune isik võib neid soovi korral ise lugeda ja vajaduse korral küsimustega täpsustada. Õigusi ja kohustusi võib menetlusalusele isikule tutvustada ka kohtuväline

1 (3)

4-14-2560 menetleja ise. Kindlasti ei tohi õiguste ja kohustuste tutvustamine olla formaalne. Kuna S. S.-ile tutvustati õigusi ja kohustusi kohtuvälise menetleja poolt, siis ei ole menetlusaluse isiku õigusi rikutud. Kohtuväline menetleja valib menetlusliigi iseseisvalt. Üldmenetlus, mida kohaldati ka S. S.-i suhtes, on n.ö põhimenetlus. Hoiatamismenetlus või kiirmenetlus on siiski alternatiivid põhimenetlusele. Näiteks kiirmenetluse läbiviimiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused. VTMS § 55 lg 3 p 2 sätestab, et kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui on vaja otsustada aresti kohaldamine. LS § 201 lg 2 sanktsioonis on ühe karistusliigina arest. Kohtuvälise menetleja otsus valida menetlusliigina üldmenetlus, oli seaduslik.

S. S.-i sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus oli seaduslik. LS § 91 lg 1 sätestab, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelevalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keeldamine, kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemisele. LS § 91 lg 2 p 3 sätestab, et juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. S. S. juhtis BE alamkategooria autorongi, kuid tal puudus selle juhtimiseks õigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemiseks ei ole järelevalve teostajal kaalutlusõigust. LS § 91 lg 2 p 3 sätestab otsesõnu, et lõikes toodud asjaolude korral kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt. 02.04.2014.a esitas S. S. Pärnu Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Sander Peremees poolt koostatud 21.03.2014.a määrusele.

S. S. selgitab oma kaebuses, et ta ei vaidlusta politseiametniku tegevuse õiguslikke aluseid. Enne sõiduki juurde tulemist pidi I. Veber tutvuma andmebaasi sisuga, sh fotoga. Väidetavaks rikkumiseks oli vastava kategooria juhtimisõiguse puudumine ja juhtimisõigust tõendava dokumendi esitamata jätmine, mitte sõidustiil, liiklusmärgi nõuete eiramine jms. Ka ei saa politsei igal juhtumil arvata, et isik paneb toime LS nõuete rikkumist tahtlikult, konkreetse sooviga. LS nõuetega on kursis, kuid juriidiliste teadmiste puudumisel ei oska seadust lugeda ja sellest aru saada sama hästi kui politseinik. S. S. leiab, et I. Veberil tuli seda kõike arvestada. Võib olla tõesti ei pea politsei rikkujale midagi selgitama aga siis tekib küsimus, kuidas saab osaleda menetluses enne väärteomenetlust ja väärteomenetluse ajal. Politseisõidukis ei toimunud mingit tegevust, mille põhjal saaks väita, et tema nägu võrreldi andmebaasis olevaga. Samuti on S. S. seisukohal, et temale kui rikkujale peab olema piisavalt arusaadav, mida tahetakse ja mis ees ootab. Riigikohus on oma 02.05.2007.a otsuses nr 3-1-1-6-07 märkinud, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohusetundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi

blankett koos sõnadega „lugege läbi ja kirjutage alla“. Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p 1-s sätestatuga tähendab

õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel

– kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused – ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. S. S. leiab, et sellise familiaarse, iroonilise suhtlemine ajal, mil tema suhtes viiakse läbi väärteomenetlust, mis tema jaoks lõppeb ilmselgelt karistusotsusega, ei ole kohane ja politseinikule sobiv. Ei selgitatud, et valiti üldmenetlus ning miks valiti. Ei saanud osaleda väärteomenetluses täiel määral, kuna teda ei kuulatud ja ei suheldud temaga. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise osas sai S. S. sellest teada alles siis, kui otsus oli I. Veberi poolt koostatud. Politseiametnik ei selgitanud otsuse kaalutlusi ega põhjendanud neid. S. S. leiab, et enne sellise otsuse tegemist oleks võinud temalt küsida, kuhu plaanis haagis viia, mida teha ning ehk saab keegi haagisele järgi tulla, ilma et peaks selle lahti ühendama. LS § 91 alusel koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus on haldustoiming ning haldusmenetluse seaduse kohaselt on haldusorganile antud kaalutlusõigus. Pärnu Maakohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 78 lg 1, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Sama sätte lõigete 3 ja 4 kohaselt esitatakse kaebus kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Tulenevalt VTMS § 79 lg 1 vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Lõige 2 näeb ette, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle

2 (3)

4-14-2560 suhtes see on esitatud. Lõike 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik: jätta kaebus rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse, asus seisukohale, et kaebuses esitatud väited ei anna alust kohtuvälise menetleja 21.03.2014.a määruse tühistamiseks. Kohus nõustub menetleja määruse põhjendustega. Kohus nõustub menetleja seisukohaga, et LS § 195 p 2 ja § 196 p 2 kohaselt tuleb sõiduki juhil esitada vajalikud dokumendid. Kuna S. S.-il isikut tõendavat dokumenti esitada ei olnud, tuvastati isikusamasus PPVS § 718 alusel. Õigusi ja kohustusi VTMS § 19 järgi on menetlusalusele isikule tutvustatud. Seda kinnitab ka allkiri väärteoprotokolli pöördel. Õigusteja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu tuleb lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et üldmenetlus on n. ö põhimenetlus ning hoiatamismenetlus või kiirmenetlus on alternatiivid põhimenetlusele. Kiirmenetluse läbiviimiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused. Kohtuvälisel menetlejal on õigus valida menetlusliik sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest. LS § 91 lg 1 järgi on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. LS § 91 lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. S. S.-il puudus E kategooria juhtimisõigus ning seega oli liiklusjärelevalve teostajal õigus ta juhtimiselt kõrvaldada. Anu Tammeniit kohtunik

3 (3)