4-13-8212/32 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-13-8212

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.märtsil 2014.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-13-8212 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: isikukood xxx, L.K , xxxxxxxxxxxxxx , e-post:xxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja: Lääne Prefektuuri Paide

politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide, ametnik Priit Söörd,

paide-pj@politsei.ee

Kohtuistungi aeg 17.märtsil 2014.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Jätta L.K kaebus rahuldamata.

Jätta muutmata Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 18.novembri 2013.a. otsus väärteoasjas nr.2510,13,003065 L.K karistamises Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o. 460 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmises 3 kuuks.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast, kohustades L.K t LS § 127 alusel kohtuotsuse jõustumisest loovutama juhiloa Maanteeameti

5 päeva jooksul liiklusregistri büroole. Menetluskulud jätta L.K kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule

Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja kaebuse sisu PPA Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 18.11.2013.a. otsuse nr.2510,13,003065 alusel on L.K karistatud Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o. 460 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et L.K juhtis 19.10.2013.a. Järva maakonnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 99.kilomeetril mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee reg nr xxxx kiirusega 147 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 kilomeetrit tunnis. Kaebuse esitaja palub tühistada eelpoolnimetatud kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus. Kaebuse esitaja leiab, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus ei saanud olla rohkem kui 100 km/h, sest ta vaatas spidomeetrit. Kaebuse esitaja on kindel, et fikseeritud mõõt ei saanud olla tema sõiduki kiirus ning politseinik on eksinud. Kaebuse esitaja leiab, et kiiruse mõõtmisel sõitvast autost ei ole eksimus mõõtmisel välistatud, kuna üks politseinikest juhtis autot ega saanud kuidagi kontrollida, millise auto kiirust mõõdeti.

Lisaks on kaebuse esitaja täiendavalt väitnud, et viibis 19.10.2013 Tartu Ülikoolis loengul, mis lõppes kell 16.00, esitades tunniplaani ja liikumise Tartust koju Google-mapsi alusel. Nimetatud tõendite alusel väidab kaebuse esitaja, et arvestades sõidu vahemaad pidi ta läbima vahemaa pigem aeglasemalt kui kihutades.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja leiab, et L.K poolt toimepandud väärtegu on leidnud tõendamist, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

Kohtu seisukoht Vastavalt V™S § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse L.K-le rahatrahvi määramise kohta LS § 227 lg 3 alusel ja juhtimisõiguse äravõtmise kohta LS § 227 lg 5 p 1 alusel. Väärteoasjas on tõenditeks lisaks kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlustele menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 34), väärteoprotokoll (tl 31), liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (tl 35) ning tunnistajate K Ti ja H T ütlused. L.K kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta küll kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tutvunud, kuid mitte sellega nõustunud ja leiab, et sellega ei ole tõendatud just tema poolt toimepandud rikkumine. Kaebuse esitaja väidab, et mõõdetud teelõigul liikus lähestikku 3 autot ning kiiruse mõõtmine toimus kaugelt, mistõttu on saadud tulemus ebausutav. Samas on tunnistajad K T ja H T kohtu arvates usutavalt selgitanud, miks ei saanud mõõdetud sõiduk olla kellegi teise kui kaebuse esitaja oma. Tunnistajate kinnituse kohaselt oli teelõigul, kus mõõtmine toimus, selgelt näha, et kiirust ületas just kaebuse esitaja poolt möödasõitu lõpetav sõiduk ning seda kinnitas ka mõõtmistulemus. Teised sõidukid antud teelõigul ei saanud ilmselgelt L.K poolt juhitavast sõidukist kiiremad olla.

Tunnistajate ja kaebuse esitaja ütlused langevad kokku selles osas, et politseiauto võis kiiruse mõõtmisel olla mõõdetavast autost umbes 500 meetri kaugusel ning tunnistajate ütluste kohaselt on sellise vahemaaga võimalik kiirust mõõta. Tunnistajate ütlused on kooskõlas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et tegemist oli mõõtmisel hea nähtavusega, kusjuures mõõdetav mootorsõiduki lähenes patrullile vastassuunaliselt. Asjaolu, et kaebuse esitaja politseiautot sõitmise ajal ei näinud, ei välista politseinike viibimist kohas, kus sai mõõta kiirust. Samuti jääb selgusetuks, miks on väheusutav mõõtmistulemus liikuvast politseiautost, seda enam, et saadud tulemust on kinnitanud ka kõrvalistunud tunnistaja Ki T. Nimetatud tunnistaja sõnul nägi ta mõõtmist ning ka saadud tulemust kiirusmõõteseadme näidikul. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub ka, et kiirusemõõteseade oli nõuetekohaselt taadeldud, mõõtmine on toimunud vastavalt nõutud korrale pädevate isikute poolt ning mingeid eksitavaid häireid mõõtmisel ei tuvastatud. L.K ei välista Liikluseeskirjade rikkumist, kuid ainuüksi väide, et tema juhitud sõiduki kiirusületamine ei saanud olla politsei poolt fikseeritud ulatuses, on paljasõnaline. Ka kaebuse esitaja poolt esitatud tunniplaani ning liikumisega google mapsi alusel ei ole võimalik määratleda täpselt liikumise algust, peatusi ega kiirust, kuna erinevaid vahemaid võib läbida erineva kiirusega. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud L.K poolt LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine.

Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Väärteo kvalifitseerimisel LS § 227 lg 3 järgi on piisav selle toimepanemine ettevaatamatusest, seega on L.K oime pannud teo, mis vastab LS §

227 lg 3 järgi sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohus ei ole tuvastanud. LS § 227 lg 3 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ning LS § 227 lg 5 p 2 alusel võib lisakaristusena sellise kiiruseületamise eest kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.

L.K on varasemalt analoogsete rikkumiste eest karistatud kahel korral, tegemist on rikkumisega suhteliselt suure tihedusega maanteel, mistõttu ei ole põhjendatud rikkumisse liiga leebe suhtumine. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmisele lähedases määras ja lisakaristus sanktsiooni alammääras ning kohtu arvates vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus L.K süü suurusele.

Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et L.K poolt pandi toime LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine ning teda on põhjendatult karistatud LS § 227 lg 3 ja § 227 lg 5 p 2 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud

väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata L.K-le mõistetud karistus.

Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

Ingrid Niinemägi Kohtunik