3-13-807/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

4.aprill 2014 Tallinn

Haldusasja number

3-13-807

Haldusasi

A.T. kaebus Maksuja Tolliameti 28.01.2013 otsuse nr 13-17-

325 ja 18.03.2013 vaideotsuse nr 6-1/1302-3 tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti kohustamiseks maksuvõla kustutamise taotluse osas haldusmenetluse jätkamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: A.T. Vastustaja: Maksuja Tolliamet Esindaja: Pille Lehis

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.T. kaebus osaliselt.

2. Jätta kaebus Maksuja Tolliameti 28.01.2013 otsuse nr 13-17-325 ja 18.03.2013 vaideotsuse nr 6-1/1302-3 tühistamise nõudes rahuldamata.

3. Kohustada Maksuja Tolliametit jätkama A.T. 22.01.2013 esitatud maksuvõla kustutamise taotluse menetlust.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS §

136 lg 8 on 05.05.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUS

1. Maksuja Tolliameti (MTA) Põhja maksuja tollikeskuse 15.05.2012 otsusega nr 13- 1/1972 ajatati A.T. 02.05.2012 taotlusel tema maksuvõlg (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks) summas 11 222, 03 eurot (sh intressivõlg 4952, 58 eurot) 24 –ks kuuks ja vähendati ajatatud maksuvõlalt arvestatavat intressi määra 50 % võrra ( tl 4-8) .

2. Alates 20.11.2012 ei tasunud A.T. graafikujärgseid makseid, mistõttu maksuhaldur tegi A.T.le meeldetuletused tasumata kohustustest 27.12.2012 ja 14.01.2013 .

3. 22.01.2013 esitas A.T. MTA-le kompromissitaotluse, milles palus end vabastada maksuvõla tasumise kohustusest või vähendada tema maksuvõlga 70 % võrra ( tl 3).

4. 28.01.2013 otsusega nr 13-1/325 tunnistas MTA kehtetuks A.T. maksuvõla tasumise ajatamise otsuse ning sellega kinnitatud ajakava ja intressimäära vähendamise( tl 110-110 pöördel.

5. Vastuseks 22.01.2013 esitatud kompromissitaotlusele selgitas MTA oma 20.0.2013 kirjas,et maksuhalduril on õigus nõuda MKS § 114 lg 3 alusel esitatud maksuvõla kustutamise taotluse aluseks olevate asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike põhjenduste, andmete ja dokumentide esitamist ja viitas ka rahandusministri 02.05.2002 määruse nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ § 5 lg-le 2 , refereerides sätte sisu . Maksuhaldur märkis, et põhjendusi, andmeid ja tõendeid, mis kinnitaksid isiku väiteid rasekst majanduslikust olukorrast, avaldusele lisatud ei ole. Maksuhaldur ei saa kustutada maksuvõlga, kui see ei ole põhjendatud ( tl 108-109).

6. A.T. esitas vaide, taotledes MTA 28.01.2013 otsuse 13-1/325 kehtetuks tunnistamist ja asjas uue otsuse tegemist, võttes arvesse 22.01.2013 taotluses toodud asjaolusid, väiteid ja põhjendusi. MTA 18.03.2013 vaideotsusega nr 6-1/1302-3 jäeti vaie rahuldamata ( tl 12-14).

7. A.T. esitas 15.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA 28.01.2013 otsuse nr 13-17-365 ja 18.03.2013 vaideotsuse nr 6-1/1302-3 tühistamist ning MTA kohustamist algatada menetlus kaebaja kompromissi taotluses ( tl 1-2). Tallinna Halduskohtu 31.05.2013 määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinenud puuduste tõttu ning anti puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg ( tl 15-18). A.T. esitas kohtule kaebuse täienduse, milles kaebaja soovib jätkuvalt Maksuja Tolliameti 28.01.2013 otsuse nr 13-17-365 ja 18.03.2013 vaideotsuse nr 6-1/1302-3 tühistamist ning Maksuja Tolliameti kohustamist algatada menetlus kaebaja kompromissi taotluses ( tl 21-22).

8.Tallinna Halduskohtu 08.08.2013 määrusega tagastati kaebus selle esitajale tühistamisnõuete osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd kohus leidis, et kohtule esitatud 28.01.2013. a ja 18.03.2013. a otsuste tühistamise nõuete abil ei ole võimalik saavutada kaebusega soovitud eesmärki ning kohustamisnõudes osas § 121 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kohus asus seisukohale, et vaidlustatud toiming (20.02.2013 vastuskiri) ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi ( tl 32-35).

9.Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2013 määrusega rahuldati A.T. 29.08.2013 määruskaebus ning tühistati Tallinna Halduskohtu 08.08.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-807 ja saadeti A.T. kaebus halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks ( tl 87-91). Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2013 määrus jõustus 18.12.2013, haldusasja nr 3-13-807 toimik saabus Tallinna Halduskohtusse 30.12.2013.

10.02.01.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse,7.4.02.2014 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluse ning andis pooltele tähtaja täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks, samuti tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

II KAEBUSE MOTIIVID

11.Kaebaja taotleb MTA 28.01.2013 otsuse nr 13-1/32 ja 18.03.2013 vaideotsuse nr 6- 1/1302-3 tühistamist, kuna MTA on jätnud ajakava kehtimise perioodil kaebaja poolt esitatud maksuvõla kustutamise taotluse põhjendamatult tähelepanuta, mistõttu ei nõustu kaebaja talle 28.01.2013 otsusega nr 13-1/325 määratud kohustusega tasuda maksuvõlg korraga täies ulatuses. Kaebuse esitaja on kohusetundlik ja õiguskuulekas isik, kellel ei ole olnud kavatsust hoida aastatel 2006-2009 kõrvale maksude tasumisest. Maksuhalduri 15.05.2012 otsusega nr 13-1/1972 ja 15.05.2012 otsusega vähendati intresse ja kinnitati maksuvõla maksegraafik.

12.Kuigi kaebaja oli esitanud maksuhaldurile 22.01.2013 taotluse allesjäänud maksuvõla kustutamiseks või selle vähendamiseks 70 % ulatuses, tühistas MTA 28.01.2013 otsuse ja jättis 18.03.2013 otsusega 28.01.2013 otsuse muutmata. Otsuste tegemisel on MTA jätnud tähelepanuta ja uurimata asjas tähtsust omavad asjaolud, mis olid kaebuse esitaja poolt toodud 22.01.2013 kompromissi taotluses. Samuti on kaebuse väitel maksuhaldur eiranud haldusmenetluse seaduse norme, keeldudes algatamast menetlust kompromissi taotluses ning vaide läbivaatamisel on põhjendamatult keeldunud tunnistamast 28.01.2013 otsust kehtetuks . Vastustaja teadis 18.03.2013, et 28.01.2013 otsuse tegemise käigus olid jäetud MKS § 102 lg

1 p 2 rikkudes tähelepanuta uued tehiolud ja tõendid, mis olid esitatud kaebaja poolt 21.02.2013.a.Vaidlustatud otsuste tegemisel on rikutud haldusmenetluse seaduse § 35, 36, 38,

40 ja 51 nõudeid.MTA jättis uurimata ja arvesse võtmata vääramatu jõu asjaolud, mis olid võetud kohustuste mittetäitmise põhjuseks, millest kaebaja teavitas vastustajat 21.01.2013 (esitades vastavad tõenddi) 10.01.2013 kompromissi taotluses. Kui vastustaja poleks rikkunud otsuse tegemise protseduuri ja oleks objektiivselt, täielikult ja igakülgselt uurinud kompromissi eset, oleks avaldaja selgitused ära kuulanud ja arvesse võtnud kõiki asjaolusid, mis mõjutavad kaebaja poolt enesele võetud kohustuste täitmist, siis oleks MTA teinud teistsugused otsused. MKS § 113 ja 114 reguleerivad kahte erinevat nõude eset. Kaebaja poolt ühe nõude esitamine ei võta temalt õigust esitada teist nõuet.

13.Algatades kompromissi menetluse ei teostanud MTA ühtki menetlustoimingut, s.o.faktiliselt ei tegutsenud, ei selgitanud kaebajale tema õigusi ja kohustusi, millised on haldusmenetluse teostamise tähtajad, millised taotlused ja tõendid peab kaebaja esitama ning ei kutsunud kaebajat välja tema ärakuulamiseks , vaid üksnes esitas 20.02.2013 arusaamatu kirjaliku vastuse, milles viitas kompromissi taotluse perspektiivitusele, kohustas avaldajat esitama ebamäärased tõendid ja pöörduma võla ümberkujundamiseks maakohtusse.

Kaebaja on kaebuse täienduses palunud kohtul lisaks 28.01.2013 ja 18.03.2013 otsuste tühistamisele kohustada vastustajat kompromissi läbivaatamisel teostada seaduses ettenähtud menetlustoimingud

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

15.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele. Vaideotsusega jättis MTA vaide rahuldamata ja selgitas vaideotsuses, miks maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine oli õiguspärane. Kaebaja kompromissitaotlusele ( mis sisuliselt oli taotlus maksuvõla kustutamiseks)oli kaebaja lisanud üksnes abielutunnistuse ja oma ülalpeetavate laste sünnitunnistused, mille alusel järeldust isiku maksevõimelisuse kohta võimalik teha ei ole. MTA on kaebajale vastuskirjas selgitanud, et maksuvõla kustutamiseks või uues maksegraafikus kokku leppimiseks peab kaebaja esitama motiveeritud taotluse. Maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamisel on maksuhaldur lähtunud valest eeldusest, et kaebaja ei ole maksuhalduriga ühendust võtnud, kuigi tegelikult kaebaja seda teinud oli. Vaideotsuses on maksuhaldur märkinud, et kaebaja on võtnud maksuhalduriga ühendust pärast võlgnevuste tekkimist ning on ka liseks vastuskirjas antud selgitustele, et maksuvõla kustutamiseks tuleb esitada motiveeritud taotlus, milleks kompromissitaotlust pidada ei saa. Seega maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamisel maksuhalduri poolse pöördumise faktiga arvestamata jätmine asja otsustamist ei mõjutanud.

16.Maksuvõla kustutamist reguleerb maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3 ja rahandusministri 2. mai 2002. aasta määrusega nr 61 kehtestatud „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ § 5 ja § 5¹. Viidatud sätete kohaldamise eelduseks on neis sätteis toodud asjaolude tõendamine maksukohustuslase poolt, mida kaebaja käesoleval juhul ei ole teinud. MTA on kompromissitaotlust menetlenud ja sellele vastanud 20.02.2013 kirjaga . Maksuhaldur saab sisulise otsuse kaebaja maksuvõla kustutamise kohta teha pärast kaebaja nõuetekohase taotluse saamist.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud nende seisukohtade kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaebuses esitatud MTA 28.01.2013 otsuse nr 13-1/325 ja 18.03.2013 vaideotsuse tühistamisnõue rahuldamisele ei kuulu, samas kuulub rahuldamisele kaebuses esitatud nõue maksuhalduri kohustamiseks A.T. poolt esitatud kompromissitaotluse ( maksuvõla kustutamise taotluse ) menetlemiseks. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

18. Kohus on juba varasemalt käesolevas haldusasjas selgitanud, et maksuvõla ajatamise ning maksuvõla kustutamise menetluste näol on tulenevalt menetluste erisugustest ajenditest ja eesmärkidest tegemist kahe eri menetlusega. Kui maksumaksja ei suuda ajutiste maksuraskuste tõttu tähtpäevaks maksusummat tasuda, siis on talle antud võimalus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist. Ajatamist reguleerivad MKS §-d 111-113. Kuivõrd ajakava kehtimise perioodil alates 20.11.2012 ei tasunud kaebaja tähtaegselt oma jooksvaid makse, siis tunnistas Maksuja Tolliamet 28.01.2013 otsusega nr 13-1/325 kaebajale 15.05.2012 koostatud maksuvõlgade tasumise ajatamise otsuse MKS § 113 lg 1 p 1 alusel kehtetuks. MKS-st tulenevalt ei ole võimalik ajatamisgraafikut edasi lükata ning kui maksukohustuslane ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtaegselt oma jooksvaid makse, siis võib MKS § 113 lg

1 p 1 kohaselt maksuhaldur tunnistada ajatamise otsuse kehtetuks. Maksuvõlgade kustutamist reguleerib MKS § 114. Maksuvõla kustutamine on sisuliselt maksukohustuslase vabastamine maksuvõlgadest, eesmärgiga likvideerida maksustamisega tekkinud ebavõrdsus olukorras, mida ei olnud võimalik ette näha, s.o maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sh vääramatu jõu tõttu. Maksuvõlast vabastamise eesmärgil on kaebaja esitanud MTA-le kompromissi taotluse.

19.Kaebuse esitaja on pidanud õigusvastaseks PMTK 15.05.2012 otsuse ja sellega kinnitatud maksuvõla tasumise ajakava ja vähendatud intressimäära kehtetuks tunnistamist MTA 28.01.2013 otsusega olukorras, kus kaebaja oli esitanud 22.01.2013 maksuhaldurile taotluse maksuvõla kustutamiseks. MKS § 113 lg 1 sätestab: Kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla tasumise ajakava, ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtaegselt oma jooksvaid makse, ei täida asjaõigusseaduses (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565) sätestatud kohustust hoida maksuvõla tagamiseks pandiga koormatud asja või ei esita tagatise väärtuse vähenemise korral maksuhalduri aktsepteeritavat asendustagatist, on maksuhalduril õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid:1) tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsus kehtetuks;2) tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine (§ lõige 2);

3) arvestada ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 kehtestatud määras. Vaidlus puudub faktilise asjaolu üle, et kaebuse esitaja alates 20.11.2012 graafikujärgseid makseid tasunud ei olnud ning maksuhaldur oli kaebuse esitajale väljastanud kahel korral meeldetuletuse graafikust mahajäämise kohta. Asjaolu, et kaebuse esitaja oli esitanud maksuhaldurile maksuvõlgade täieliku või osalise kustutamise avalduse, mida põhjendati muutunud majandusliku olukorraga ja võimatusega tasuda maksuvõlga, siis selle tähelepanuta jätmine 28.01.2013 otsuse tegemise ajal otsuse õiguspärasust mõjutada ei saanud.

Maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamisel on märgitud ühe faktilise asjaoluna, et A.T. ei ole võtnud maksuhalduriga ühendust. Vaide läbivaatamisel on võetud arvesse faktiline asjaolu, et isik on pöördunud maksuhalduri poole ning eeltoodu on kajastatud ka vaideotsuses. MKS § 113 lg 1 on sätestatud alused, milliste esinemisel on maksuhalduril õigus rakendada samas lõikes nimetatud meemeid kas koos või eraldi. Kaalutlusõiguse teostamisel on oluline, et oleks välja selgitatud asjas tähendust omavad asjaolud. Käesoleval juhul asjaolu, et kaebuse esitaja oli pöördunud maksuhalduri poole, on leidnud kajastamist vaideotsuses ning vaideotsuses on ka põhjendatult selgitatud, et kaebaja esitatud kompromisstaotlus on maksuvõla kustutamise taotlus, millega algatati selle pinnalt uus menetlus.

Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul maksuhalduri poolt maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamisel lähtumine eeldusest, et isik maksuhalduri poole pöördunud ei ole, ei saanud mõjutada asjas tehtavat otsust. Seetõttu on ka vaideotsusega, vaatamata kaebuse esitaja poolt maksuhalduri poole pöördumise fakti äramärkimisele, jäänud rahuldamata vaie 28.01.2013 otsuse nr 13- 1/325 kehtetuks tunnistamiseks.

Lähtuvalt MKS § 114 lg 3 sätestatust ei ei ole maksuvõla kustutamise vältimatuks eelduseks selle maksuvõla tasumise eelnev ajatamine MKS § 111 lg

1 alusel, mistõttu on ka ekslik kaebuse esitaja seisukoht, et maksuvõla kustutamise taotluse läbivaatamisel oleks tema lähteseisund tunduvalt parem, kui kehtiks maksuvõla tasumise ajatamise otsus.

20. A.T. esitas 21.01.2013 MTA-le taotluse maksuvõla kustutamiseks, kuna maksuvõla sissenõudmine on lootusetu ning maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sh vääramatu jõu tõttu ebaõiglane. MTA 20.02.2013 vastuskirjas nr 13-4/3601-1 selgitati A.T.le, et tema 21.01.2013 esitatud taotlusele ei ole lisatud rahandusministri 2. mai 2002. aasta määrusega nr

61 kehtestatud „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korras“ ettenähtud põhjendusi, andmeid ja tõendeid, mis kinnitaksid A.T. väiteid raskest majanduslikust olukorrast, mistõttu tuli A.T.l maksuvõla kustutamise taotlemiseks esitada maksuhaldurile motiveeritud kustutamise taotlus koos nõutavate lisadokumentidega. Maksuvõla kustutamine on reguleeritud maksukorralduse seaduse § 114 lõikega 3 ja rahandusministri 2. mai 2002. aasta määrusega nr 61 kehtestatud „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ (edaspidi Määrus). Vastavalt MKS § 114 lg 3 ja 4 võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses.

Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates (lg 3). Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra kehtestab rahandusminister määrusega (lg 4). Vastavalt Määruse § 5, mis reguleerib füüsilise isiku maksuvõla kustutamist sissenõudmise lootusetuse tõttu, tuleb maksuvõla kustutamise taotluses esitada põhjendus, miks isik ei ole suuteline võlga tasuma, kõik andmed taotleja omandis ning valduses oleva vara, samuti taotleja varaliste kohustuste ja õiguste kohta ning tõendada, et maksuvõla täieliku tasumise korral ei ole isik suuteline ennast ega ülalpeetavaid üleval pidama ning võib sattuda suurtesse majanduslikesse raskustesse (lg 2).

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt lisatakse taotlusele kõik vajalikud tõendid või tehakse viide nende asukohale. Käsitletava määruse § 5¹ näeb ette maksuvõla kustutamise ebaõigluse tõttu ning näeb samuti ette maksuvõla kustutamise aluseks olevate asjaolude tõendamise maksukohustuslase poolt. Maksukorralduse seaduse § kohaselt kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui maksukorralduse seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 1 on haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Nagu kohus on eespool viidanud, oli maksuhalduril õigus nõuda kaebajalt täiendavate andmete ja tõendite esitamist, samuti on kaebuse esitajale selgitatud, mille kohta tuleb isikul tõendeid esitada.

Samas on MTA tagastanud A.T. taotluse, andmata temale võimalust taotluses esitatud puuduste kõrvaldamiseks. MKS § 114 lg-st 3 ega rahandusministri 02.05.2002 määruse nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ § 5 lg-st 5 ja § 51 lg-st 4 ei tulene maksuhaldurile võimalust jätta ebapiisavalt põhjendatud taotlust läbi vaatamata enne taotlejalt täiendavaid dokumente nõudmata. HMS § 15 lg 3 tulenevalt võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata üksnes tingimusel, et taotluse puudusi ei ole tähtaegselt kõrvaldatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd MTA 20.02.2013 kiri, millega keelduti taotluse menetlusse võtmisest, oli A.T. 22.01.2013 taotluse esitamisega alanud haldusmenetlust lõpetavaks menetlustoiminguks, kuulub kaebuse nõue kohustada MTA-d kaebaja poolt 22.01.2013 taotluse esitamisega alanud haldusmenetluse läbiviimiseks rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik