1-14-1146/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse aeg ja koht 19. 2014, Rakvere kohtumajas märts Kriminaalasja number 1-14-1146 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Enn Pustak Kaitsja Monica Meristo Kriminaalasi

R.L

süüdistuses KarS § järgi, lühimenetluses Süüdistatav

R.L, isikukood XXX, elukoht xxxx; xxxx karistusregistrisse kandmata. ; Tõkend – elukohast lahkumise kee alates 06.12.2013 ld

Asja läbivaatamise kuupäev Avalikul kohtuistungil, 11.03.2014

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 ja § 179 lg 1 p 2, kohus O T S U S T A S:

R.L

süüdi tunnistada KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises aasta 3 (kolm) kuud vangistust. ja karistuseks mõista (üks)

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning R.L-i karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks üks lg 1 ja 3 aasta ja kuus kuud. Katseajaks allutada Viru Vangla Rakvere Kriminaalhooldusosakonna juhataja R.L

poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:

1) elama koh xxxx tu määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada R.L-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

R.L-i katseaja alguseks lugeda 19.03.2014.

Tõkend – R.L-i tühistad elukohast lahkumise keeld suhtes a kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 p. 1 alusel võtta R.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on R.L kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R.L-ilt menetluskuluna sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot,50 senti) eurot riigituludesse.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada R.L tasuda kriminaalmenetluse kulu 532,50 ( eurot, 50 senti) eurot viissada kolmkümmend kaks kümne

kuu jooksul, tasudes alates aprillist 2014 53,25 eurot kuni .a igakuiselt vähemalt kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.

R.L tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB

Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru

Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates märtsist 20. 2014 (seega hiljemalt 26.

märtsiks llatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav 2014 Ape ).

maakohtu kantseleis alates 04. aprillist 2014. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakoht

05. aprillist 2014 (seega ule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates hiljemalt 21. aprill 2014). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

SÜÜDISTUS

R.L-i süüdistatakse selles, et te bes olles mootorsõidukit xxxx ma juhtis alkoholijoo

registreerimismärgiga 04.10.2013 kella 23.50 paiku Rakveres Karja tänaval, kus xxxx ringteelt väljudes kaotas sõiduki üle kontrolli ning sõitis vasakule teelt välja ja purustas xxxx krunti piirava puidust aia. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,17 mg/l kohta.

R.L-i süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 30.11.2013 kella

02.00 paiku Rakveres Rägavere teel suunaga Karja tänava poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST xxxx

seerianumbriga ARDM-0072 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,03 mg/l kohta.

Seega R.L , juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et

R.L-ile esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. R.L on end talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud.

1) episoodis on inkrimineeritud Esitatud süüdistuse kohaselt mõlemas R.L-ile süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et R.L juhtis alkoholijoobes olles

04.10.2013 kl.23.50 xxxx paiku Rakveres Karja tänaval sõiduautot registreerimismärgiga xxxx purustas ning ringteelt väljudes kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõites vasakule teelt välja xxxx krunti piirava puidust aia. Samuti puudub vaidlus selles, et R.L juhtis alkoholijoobes olles 30.11.2013 kl.02.00 paiku Rakveres va Rägavere teel suunaga Karja täna poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx.

Süüdistatav jäi lühimenetluses enda kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Tema ütluste kohaselt pidas ta kodus 04.10.2013 a ning õhtul sünnipäev võttis endale kuuluva sõiduauto, et sõita sõbra A . Ta oli alkoholi tarvitanud. Tee oli märg ja ta sõitis tänava Z juurde xxxx xxxx lõpus olevast aiast sisse. 30.11.2013 öösel sõitis jällegi Ta peeti politsei poolt kinni. endale kuuluva sõiduautoga sõbra A Z juurde xxxx. Ta oli alkoholi tarvitanud. Teda peeti xxxx kinni.

Kohtus avaldatud tunnistaja M M koos ütlustest nähtub, et 04.10.2013 teostas ta patrullpolitseinik V O liiklus Vabaduse ja Karja järelvalvet Rakvere linnas, kui märkasid tänava ebakindla sõiduviisiga sõiduautot registreerimismärgiga Mootorsõiduki ristis xxxx.

peatamisel ja kontrollimisel selgus, et sõiduautot juhtis R.L. Juhtimiskeskuse kaudu tuli teade, et sama sõiduauto oli teinud Karja tänaval avarii. R.L puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 1,17 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus.

Kohtus avaldatud tunnistaja K R , et 30.11.2013 teostas ta koos kiirreageerija ütlustest nähtub

S K xxxx liiklusjärelvalvet Rakvere linnas, kui märkasid sõiduautot registreerimismärgiga

xxxx. Sõidukist väljus R.L , kes liiklus ebakindlalt. Isik viidi tõendusliku alkomeetrisse puhumiseks Rakvere Politseijaoskonda. R.L puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 1,03 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus.

Asjaolu, et

tavad R.L oli mõlemal korral alkoholi tarvitanud, kinni indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid, mille kohaselt t

- õendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK 0025 mõõdeti

04.10.2013 kl. 23.50 ajal

R.L ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,17 mg/l kohta ning 30.11.2013 kl.02.00 paiku mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM 0072 R.L ühes -

liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,03 mg/l kohta.

Tunnistaja M L kinnitab, et umbes 04.oktoobri 2013 paiku sõitis tema hoovi sõiduauto, mis purustas aia ja jättis maha sõiduauto registreerimismärgi. Sõiduauto juht lahkus. Ülejärgmisel päeval tuli R.L tagasi ja lubas kahjud hüvitada. Neid asjaolusid kinnitavad tõendid annavad kogumis aluse inkrimineerida esitatud süüdistus R.L-ile.

- ) KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isi oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest. Teo tehioludest nähtuvalt pani R.L R.L-i ütlustest nähtub,

teod toime otsese tahtlusega.

et rooli alkoholijoobes, kuid ta oli oma alkoholijoobest ta ei tea, miks ta istus sõiduauto

teadlik. Seega sai aru, et soovis R.L ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja seda.

3) Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. R.L tuleb süüdi tunnistada KarS

§ 424 järgi.

KARISTUS

4) KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 50 lg 1 kohaselt m , õhu või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ootor- - ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. KarS § 50 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

R.L tunnistab end toimepandud tegudes süüdi käitumises

. Seega tema esineb karistust kergendavad asjaolud. Raskendavad asjaolud puuduvad. Eripreventiivses mõttes on

R.L , mistõttu on võimalik teda mõjutada hoidumaks varem karistamata isik

süütegusid toime panemast tingimusliku vangistusega ning tema allutamisega käitumiskontrollile.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Tegemist on aga üldistatud reegli ja keskmise praktikaga. Kohus arvestades kergendava asjaoluna isiku süü tunnistamist, leiab, et R.L-ile tuleb mõista karistus alla keskmist määra.

Kohus p

eab põhjendatuks kohaldada R.L-i suhtes lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis välista selle ksid. Tegemist ei

ole isikuga, kes kasutab . mootorsõidukit liikumispuude tõttu Võimalik töökoha kaotus

autojuhina ei ole kohtu hinnangul käsitletav sellise erandliku asjaoluna. Samas, arvestades

R.L-i isikut ning seda, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, p kohus eab prokuröri poolt taotletud lisakaristust tähtajaga aasta ilmselgelt liiga pikaks tähtajaks ning lähtudes muuhulgas kohtupraktikast samaliigilistes asjades, peab piisavaks kohaldada R.L-i suhtes juhtimisõiguse äravõtmist

kuueks kuuks. Kohtu hinnangul on see piisav, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma.

MENETLUSKULUD

5) KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral välja mõista

R.L-ilt menetluskuluna sundraha 532,50 eurot riigituludesse II astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus R.L tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 07.05.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § jätta ärts -st 337 lg 1 p 1 Viru Maakohtu 19. m i 2014 otsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsus jõustus 13. juunil 2014. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent