3-13-70028/18 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-70028

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2014 Pärnu kohtumaja. Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-70028 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

H. V kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tunnistada kaebaja töötamine Haapsalu Maaparanduse Valitsuses ja Haapsalu Maaparandusbüroos ajavahemikes 11.08.1969 kuni 28.05.1974 ja 11.08.1975-31.12.2008 töötamiseks avalikus teenistuses ATS-i mõistes.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

04. aprill 2014.

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja H. V. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet (esindaja Silvia Azojan). Arvamuse andja Põllumajandusministeerium.

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata H. V kaebus haldusasjas nr 3- 13-70028.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 04. aprillil 2014.

3-13-70028

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

08.10.2013 esitas H. V Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroole avalduse tuvastada avaldaja töötamine ametnikuna Haapasalu Maaparanduse Valitsuses ja Lääne Maaparandusbüroos. 16.10.2013 Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroo otsusega nr 30168/1 peatati

H. V avalduse menetlemine ning tehti kaebajale ettepanek pöörduda avalikõigusliku suhte tuvastamiseks kohtu poole (tl 10-11). 12.11.2013 esitas H. V kohtule kaebuse tuvastada tema töötamine avalikus teenistuses ATS-i mõistes Haapsalu Maaparanduse Valitsuses ja Haapsalu Maaparandusbüroos ajavahemikul 11.08.1969 kuni 28.05.1974 ja ajavahemikul 11.08.1975-31.12.2008 (tl 6-7, 9-47). 28.11.2013 esitas Sotsiaalkindlustusamet vastuse kaebusele (tl 52-53). 16.12.2013 esitas Põllumajandusministeerium arvamuse kaebuses (tl 58-61). 20.01.2014 täpsustas Põllumajandusministeerium esitatud arvamust (tl 67-68, 70-77).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja selgituste kohaselt töötas ta Haapsalu Maaparanduse Valitsuses ja Haapsalu Maaparandusbüroos ajavahemikes 11.08.1969 kuni 28.05.1974 ja 11.08.1975-31.12.2008. Töösuhe oli vormistatud töölepingu alusel, mitte teenistusse nimetamise teel, kuid vaatamata sellele teostas kaebaja avalikku võimu. VV 02.01.1996 määrusega nr 1 kinnitati ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvestati avaliku teenistuse staaźi hulka. Loetelu hõlmas ka maaparandusvalitsusi. Kuna Haapsalu Maaparandus Valitsus reorganiseeriti 20.04.1990 Lääne Maaparandusbürooks, siis sõnaselgelt kaebaja tööandja nimetatud loetellu ei kuulunud. Tegelikult oli tegemist üksnes nime muutmisega, sest maaparandusbürood jätkasid maaparandusvalitsuste tööfunktsioonide täitmist. Töötamise aluseks oli kuni 1998 aastani Maaparanduse Valitsuse põhimäärus. Arvestades eeltoodut on kaebaja seisukohal, et 01.01.1996 töötas ta Maaparanduse Valitsuse põhimääruse alusel avalikus teenistuses ATS-i tähenduses. Kaebaja selgituste kohaselt on maaparandusvalitsused alates nende loomisest 1957. aastast täitnud ulatuslikku avaliku võimu funktsiooni. Avaliku võimu funktsiooni teostamist kaebaja poolt kinnitavad tema ametikohad ja põhilised tööülesanded.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja selgituste kohaselt arvutatakse teenistusstaaźi kehtiva ATS § 113 lg 3, lg 4 alusel. Teenistustaaźi hulka arvatakse 01.01.1996 jõustunud ja kuni 31.03.2013 kehtinud ATS alusel arvestatud teenistusstaaź. Ametniku kohta peetakse teenistuslehte. Kaebaja töötas töölepingu alusel ning tema töötamise kohta teenistuslehte peetud ei ole. Kaebaja ei ole ametnikuna ametisse nimetatud ning seetõttu puudub alus tema vanaduspensioni suurendamiseks

3-13-70028

ATS-i alusel. Kaebajal tekib põhjendatud huvi selleks, et tema töötamine arvestataks avaliku teenistuse hulka juhul, kui on leidnud tuvastamist tema teenistuses olek seisuga 01.01.1996. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohus ei saa tuvastamiskaebuses asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Kui isikut ametisse ei nimetatud, siis teenistussuhet ei tekkinud. Tööraamatu kannete tegemine on tööandja või tema õigusjärglase pädevuses.

Arvamuse andja Arvamuse andja Arvamuse andja Arvamuse andja selgituste kohaselt esindasid maaparandusbürood kehtivate õigusaktide alusel oma ülesannete täitmisel riiki, teostades täidesaatavat riigivõimu ning riiklikku järelevalvet. Maaparandusbüroodes teostati teatud ametikohtadel avaliku võimu ülesandeid. Haapsalu Maaparandus Valitsus nimetati alates 01.06.1990 ümber Lääne Maaparandusbürooks, mille puhul oli tegemist valitsusasutuse hallatava riigiasutusega. Kuna ATS-i rakendusalasse hallatavad riigiasutused ei kuulunud, siis ei saanud töötajaid 01.01.1996 seisuga nimetada avalikku teenistusse hoolimata sellest, et büroos teostati teatud ametikohtadel avaliku võimu ülesandeid. Kohtupraktika kohaselt ei saa kohus luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Kui isikut ametisse ei nimetatud, siis teenistussuhet ei tekkinud. Samas on kohtupraktikas ka selliseid lahendid, kus selle sisulised taotlused on rahuldatud. Arvamuse andja on seisukohal, et avalikus teenistuses töötamise tuvastamiseks ei piisa üksnes õigusakti sätetest juhindumisest, vaid oluline on faktilise olukorra tuvastamine. Maaparandusvalitsuses ja maaparandusbüroodes täideti avaliku võimu ülesandeid ning on põhjendatud avaliku võimu ülesannete täitmist eeldanud ametikohtadel töötanud töötajate töötamise aja arvestamine avaliku teenistuse hulka. Tuginedes analoogiale 2013 kehtinud riigiteenistujate ametinimetustega ja palgaastmestikuga, on arvamuse andja seisukohal, et kaebaja võis täita avaliku võimu ülesandeid. Kui käesoleval juhul on tuvastatud avalik-õigusliku suhte olemasolu ning tõendatud, et kaebaja täitis avaliku võimu volitusena riikliku järelevalve ülesandeid, siis võib pidada põhjendatuks nimetatud ametikohtadel töötatud aja arvestamist avaliku teenisustuse staaźi hulka. Täiendavalt antud arvamuses on arvamuse andja seisukohal, et kaebaja täitis reaalselt oma töökohustusena ametnikule pandud ülesandeid ning oli kohustatud käituma ametnikule kehtestatud reeglite järgi, kuid vastava regulatsiooni puudumise tõttu jäi ATS-i mõttes ametnikuks nimetamata.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja palub kohtul tuvastada, et kaebuses märgitud ajavahemikul oli ta avalikus teenistuses. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebuses nimetatud

3-13-70028

ajaperioodil töötas kaebaja töölepingu alusel erinevatel ametikohtadel Haapsalu Maaparanduse Valitsuses ja Haapsalu Maaparandusbüroos. Avaliku teenistuse seadus (ATS), mis määratles avaliku teenistuse mõiste, ametniku teenistusse võtmise korra, teenistusstaaži arvutamise ning varasema tööstaaži teenistusstaažile lisamise põhimõtted, jõustus 01.01.1996. Avaliku teenistuse seaduse § 163 lg 1 järgi tuli kahe kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest, vormistada töölepingu alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt, alates seaduse jõustumise päevast. ATS § 182 lõike 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Vastavad loetelud ametiasutustest ja ametikohtadest tuli kehtestada ATS § 182 lõigete 2 ja 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr. 1 (edaspidi „määrus“ vastavas käändes) kinnitati nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Määruse p 12 all on loetellu kantud riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, millega saab lugeda hõlmatuks maaparandusvalitsused. Maaparandusbüroosid määrusega kinnitatud ametiasutuste nimekirja kantud ei ole. Kohtul ei ole pädevust laiendada analoogia korras määrusega hõlmatud ametiasutuste ringi. Kuna maaparandusbüroosid ei ole kantud vastavasse loetellu, ei saaks arvata kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka maaparandusvalitsuse reorganiseerimisele järgnevat aega.

Asja lahendamisel tuleneb arvestada ATS § 182 lg-st 1 sätestatud nõudega, mille kohaselt arvatakse isiku varasem tegevus teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik oli avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal teenistuses. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja 01.01.1996 seisuga teenistuses ei olnud. Senises kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2008 otsus nr 3- 08-144, 02.10.2008 otsus nr 3-08-186, 19.11.2008 otsus nr 3-08-147, 03.11.2009 otsus nr 3-08-2661, 07.08.2012 otsus nr 3-11-2102, 13.09.2012 otsus nr 3-10-2030, 16.01.2014 otsus nr 3-12-867, 11.12.2013 otsus nr 3- 12-1986, Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2012. a otsus nr. 3-11-878, 16.01.2014 otsus nr 3-12-867) on asutud seisukohale, et avaliku teenistuse suhe ei saa tekkida vahetult seaduse alusel, vaid eeldab isiku ametisse nimetamist. Kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, siis teenistussuhet ei tekkinud. Siinkohal ei ole määravad menetlusosaliste väited ning asjas esitatud tõendid, mille kohaselt olid kaebaja poolt täidetud tööülesanded omased avaliku võimu teostamisele. Avalik-õiguslikke ülesandeid saavad teatud juhtudel täita ka avalikus teenistuses mitteolevad isikud. Halduskohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda

3-13-70028

haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Seega ei saa kohus nimetada isikut teenistusse ega luua kohtuotsusega selliseid õiguslikke tagajärgi, mis oleksid saanud tekkida vaid juhul, kui haldusorgan oleks isiku teenistusse nimetanud. Kaebaja oleks pidanud vaidlustama enda teenistusse nimetamata jätmise selleks ettenähtud korras pärast seda, kui oli ilmne, et haldusorgan kaebajat ATS § 163 lg 1 alusel teenistusse nimetada ei kavatse.

Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas ei ole kohtule menetluskulude taotlusi esitatud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik