3-14-50331/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-14-50331

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 04.04.2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50331

Haldusasi G.B.e kaebus Eesti Advokatuuri 17.02.2014.a vastuse nr 2- 15/113 tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri kohustamiseks aukohtumenetluse algatamiseks RESOLUTSIOON Tagastada G.B.e kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. 13.03.2014.a saabus Tallinna Halduskohtule G.B.e kaebus Eesti Advokatuuri 17.02.2014.a vastuse nr 2-15/113 tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri kohustamiseks aukohtumenetluse algatamiseks kaebajale tsiviilasjas nr 2-12-50151 riigi õigusabi osutanud advokaadi N. Lausmaa suhtes.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

3. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud Eesti Advokatuuri 17.02.2014.a vastuse nr 2-15/113 kaebaja pöördumisele, milles selgitati kaebajale, et advokatuuri organite töökeeleks on eesti keel ning paluti kaebajal esitada oma pöördumine eesti keeles. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 4 lg 5 näeb ette, et huvitatud isik võib advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada kaebuse halduskohtule. Advokatuuri organid on AdvS § 6 lg-st 2 tulenevalt üldkogu, juhatus, esimees, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. Vaidlustatud vastuse on allkirjastanud jurist, kelle tööd advokatuuris korraldab advokatuuri kantsler. Kantsler korraldab muuhulgas advokatuuri asjaajamist ning juhib advokatuuri kantselei tööd. Seega ei ole vastus kaebaja pöördumisele advokatuuri organi õigusakt või toiming, mille peale saaks huvitatud isik esitada halduskohtule kaebuse.

4. Kaebaja on esitanud ka nõude kohustada Eesti Advokatuuri algatama aukohtumenetlus kaebajale tsiviilasjas nr 2-12-50151 riigi õigusabi osutanud N. Lausmaa suhtes.

5. Esiteks märgib kohus, et kohustamiskaebuse halduskohtule esitamise eelduseks on riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 3 tulenevalt taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbivaatamata jätmine selleks pädeva haldusorgani poolt. Kuivõrd kaebusest ei nähtu, et advokatuuri aukohus või juhatus oleks teinud kaebaja taotluse suhtes lõpliku otsuse, on täitmata kohustamiskaebuse halduskohtule esitamise eeldus.

6. Samas isegi, kui advokatuur otsustab aukohtumenetlust mitte algatada, puudub kaebajal subjektiivne õigus aukohtumenetluse algatamist nõuda. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et: „AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik küll aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda ning AdvS § 4 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada ka kaebuse halduskohtule, kuid sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Advokatuuri juhatuse poolt aukohtule aukohtumenetluse algatamiseks ettepaneku tegemata jätmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Ka advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu. /…/ kaebusest ja määruskaebusest nähtuvalt ei ole kaebuse eesmärgiks mitte kaebaja subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitse, vaid kaebaja soovib, et teda kriminaalmenetluses kaitsnud advokaat saaks karistatud distsiplinaar-, kriminaalvõi väärteomenetluse korras, õigusvastased teod hukka mõistetud ja pandud piir ebakvaliteetsele õigusabile. Selliselt väljendatud huvi osutab, et kaebus on esitatud avalikes huvides, mida kaebaja teha ei saa. Avalikes huvides saab halduskohtusse pöörduda üksnes asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega“ (vt TlnRKm 04.11.2009.a nr 3-09-1589 p 8). Seega, kui kaebaja eesmärgiks on, et vandeadvokaadile määrataks distsiplinaarkaristus, ei saa kaebus olla esitatud kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid pigem avalikes huvides. Kaebuse saab esitada halduskohtule avalikes huvides üksnes seaduses sätestatud juhtudel, milleks käesoleval juhul kaebuse esitajal õigus puudub. Täiendavalt selgitab kohus, et advokaadi ja tema kliendi vahel on eraõiguslik lepinguline suhe (seda ka juhul, kui tegemist on riigi õigusabi osutamisega), millest tõusetunud vaidluse lahendamiseks ja sobivate õiguskaitsevahendite kohaldamiseks on isikul võimalus pöörduda eraõigussuhtest tekkinud vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu poole, milleks on maakohus.

7. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus, mida ta saaks käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse kaudu kaitsta, tuleb kaebus talle HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Paukštys Kohtunik