Legislator Case Law & Legislation
3-13-550/28 AI generated

3-13-550/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-13-550/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla 23.01.2013 käskkirjaga nr 100-d „Kinnipeetav V.M.le distsiplinaarkaristuse määramine“ (tl 5-7) karistati kinnipeetav V.M.t vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) § 641 punkti 10 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks koos VangS §-de 22, 31-32, 34-38, 41,43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) piirangutega. Käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et kinnipeetav hoidis enda valduses vanglas keelatud eset - mobiiltelefoni.

Legislator headnote

AI generated

3-13-550/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tallinna Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kinnipeetav V.M.t Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 23.01.2013 käskkirjaga nr 100-d VangS § 67 p 1 ja VSE § 641 p 10 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine selles, et kaebaja hoidis 23.12.2012 kella 19.00 paiku kambris 227 enda valduses vanglas keelatud eset – mobiiltelefoni.

Keywords

AI generated
use of mobile phone driving mobile antenna permit communication with defense counsel bank charges late payment of fees concept of harassment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014.a Tallinn Haldusasja number 3-13-550 Haldusasi V.M. kaebus Tallinna Vangla 23.01.2013 käskkirja nr 100-d „Kinnipeetav V.M.le distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.M.. Vastustaja Tallinna Vangla, esindajad Ave Kasvandik ja Teerika Marilin Martisen

Asja läbivaatamise kuupäev 26.03.2014.a Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 04.04.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 23.01.2013 käskkirjaga nr 100-d „Kinnipeetav V.M.le distsiplinaarkaristuse määramine“ (tl 5-7) karistati kinnipeetav V.M.t vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) § 641 punkti 10 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks koos VangS §-de 22, 31-32, 34-38, 41,43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) piirangutega. Käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et kinnipeetav hoidis enda valduses vanglas keelatud eset - mobiiltelefoni.

2. Kaebaja esitas Tallinna Vangla 23.01.2013 käskkirja nr 100-d peale vaide, taotledes käskkirja tühistamist, õigusvastaseks tunnistamist ja talle tekitatud kahju heastamist. Tallinna Vangla direktori 28.02.2013 vaideotsusega nr 5-15/3566-1 selgitati kaebajale kahju hüvitamise taotlemise korda ning märgiti, et vaidemenetluse käigus kahju hüvitamise taotlust ei lahendata. Kui kaebaja leiab, et Tallinna Vangla on talle distsiplinaarkaristuse määramisega kahju tekitanud, on tal võimalik kahju hüvitamiseks pöörduda vangla poole riigivastutuse seadusega sätestatud tähtaegadel ja korras. Muus osas jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 9–10).

3. V.M. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1–2), millega taotleb kohtu hinnangut Tallinna Vangla poolt väljastatud haldusaktile, selle tühistamist ja haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. 14.10.2013 kohtumäärusega tagastas kohus kaebuse heastamisnõude ja hüvitamisnõude osas ja võttis kaebuse menetlusse Tallinna Vangla 23.01.2013 käskkirja nr 100-d tühistamise nõudes (tl 30-33).

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkirjas on teda alusetult süüdistatud distsipliinirikkumises. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ilmnes menetleja subjektiivne hoiak. Tõenduseks peetakse ka videosalvestist, mis kajastab kaudselt rikkumist. Absurdne on menetleja võimalikuks pidamine, et telefon leiti tuharate vahelt. See on füüsiliselt võimatu. Kaebaja süü tõestuseks koostatud eseme äravõetuse akti taheti kaebajale anda kuu aega hiljem ja läbi teise kinnipeetava. Mis tõestab, et akt koostati koheselt? Koheselt peale pühi toimunud vestlusest kontaktisiku K. K.ga selgus, et eseme äravõetuse akti ei ole. Millal või kuidas see menetlusse ilmus, võib ainult oletada. Menetleja arvab, et D. Š. kirjalikud ütlused ei ole tõepärased. Millest menetleja selline veendumus tuleneb, kui D. Š.ga ei vesteldud ja temalt täiendavaid ütlusi ei võetud. Ilmne vale on menetleja väide, et kinnipeetavale ei ole lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine otstarbeks, kuna kinnipeetaval ei toimu kokkusaamisi regulaarselt.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta.

6. Tallinna Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kinnipeetav V.M.t Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 23.01.2013 käskkirjaga nr 100-d VangS § 67 p 1 ja VSE § 641 p 10 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine selles, et kaebaja hoidis 23.12.2012 kella 19.00 paiku kambris 227 enda valduses vanglas keelatud eset – mobiiltelefoni.

7. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VSE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihuja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on: 1) noomitus; 11) isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni

45 ööpäevaks.

8. Kaebaja väide, et teda süüdistatakse alusetult, on paljasõnaline ja tõenditega ümber lükatud. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud Tallinna Vangla peaspetsialist-korrapidaja V. V. 23.12.2012 ettekandega nr 3827, 23.12.2012 koostatud esemete äravõtmise aktiga, 17.01.2013 menetlustoimingu protokolliga, milles Tallinna Vangla vanemvalvur V.J. kinnitas, et 23.12.2012 leiti kaebaja tuharate vahelt mobiiltelefon, samuti 18.01.2013 menetlustoimingu protokolliga. Lisaks tõendab distsipliinirikkumise toimepanemist kaudselt ka 23.12.2013 videosalvestis. Kuigi videosalvestis kaebuse esitaja läbiotsimisest ei kajasta toime pandud rikkumist ennast, siis võimaldab see koostoimes teiste tõenditega teha olulisi järeldusi, mistõttu on üheks tõenditest.

9. Distsiplinaarmenetluse käigus 18.01.2013 esitatud seletuskirjas märkis V.M., et telefoni äravõtmine kambrist 227 toimus 21.12.2012. Nimetatud väide on aga ümber lükatud ettekandega nr 3827, 17.01.2013 koostatud menetlustoimingu protokolliga ning 23.12.2012 koostatud esemete äravõtmise aktiga.

10. Distsiplinaarmenetluse käigus väitis kaaskinnipeetav D.Š, et äravõetud telefon kuulus talle. Menetleja arvestas kaaskinnipeetava D. Š. ütlustega, kuid käesoleval juhul on kaaskinnipeetava ütlused ümber lükatud tõenditega, mille kohaselt leiti ära võetud mobiiltelefon 23.12.2012 kaebuse esitaja tuharate vahelt. Samuti ei ole kaaskinnipeetava ütlused usaldusväärsed, kuna kaaskinnipeetav ilmselt soovib päästa solidaarsusest kambrikaaslast distsiplinaarvastutusest ning ei riski seejuures millegagi.

11. Kaebaja hinnangul on absurde, et on võimalikuks peetud mobiiltelefoni tuharate vahelt leidmist, sest telefoni tuharate vahel hoidmine on füüsiliselt võimatu. Asjaolu, et mobiiltelefon leiti kaebaja tuharate vahelt, on kinnitanud peaspetsialist-korrapidaja oma ettekandega nr 3872, samuti vanemvalvur V. J. 10.01.2013 kell 15:45 paiku toimunud vestlusel inspektor-kontaktisiku K. K.ga. Lisaks nähtub 23.12.2012 koostatud esemete äravõtmise aktist, et mobiiltelefon võeti ära kaebaja tuharate vahelt. Seega on kaebaja eeltoodud väide ümber lükatud asjas kogutud tõenditega.

12. Kaebaja avaldab kahtlust, et esemete äravõtmise akt on koostatud tagantjärele. Vastustaja selgitab, et distsiplinaarmenetluse juurde lisatud äravõetud esemete akti koostamise kuupäevaks on märgitud 23.12.2012, mil kaebuse esitaja läbiotsimine teostati ning selle on allkirjastanud vahetult sündmuse juures viibinud ametnikud. Nimetatud akt on vastavalt Tallinna Vangla direktori 03.08.2012 käskkirjaga nr 129 „Tallinna Vangla asjaajamiskorra“ 9 lg 15 p-le 2 28.12.2012 kinnitatud järelevalveosakonna juhataja poolt, mis on igati mõistlik aeg, arvestades vahepealset pühade perioodi. Ametnikel puudub igasugune tõsiselt võetav motiiv fabritseerida tagantjärele kinnipeetavat süüstavaid tõendeid. Käesoleval juhul ei ole ühtegi tõendit, mis viitaks võimalusele, et akt esemete äravõtmise kohta ei ole koostatud 23.12.2012. Tuleb möönda, et kaebuse esitaja väide, et talle püüti akti esemete äravõtmise kohta anda kuu aega hiljem, vastab tõele. Läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus selgus, et kaebajale ei ole väljastatud 23.12.2012 koostatud akti koopiat ning menetleja pidas vajalikuks selle kinnipeetavale edastamist. Kaebajale koheselt akti andmata jätmise näol ei ole tegemist sellise asjaoluga, mis oleks kuidagi mõjutanud kaebaja kaitseõigust. Kaebaja oli teadlik süüdistuse sisust ning tal oli võimalik intsidendi kohta selgitusi anda ka ilma esemete äravõtmise akti koopiat omamata. Seega ei ole tegemist sellise ajaoluga, mis oleks kuidagi võinud mõjutada süü tuvastamist ja karistuse määramist.

13. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega. Menetleja on hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, millest lähtuvalt on kujunenud siseveendumus, et on tõendatud kaebaja poolt distsipliinirikkumise toime panemine.

14. Kaebajale 23.01.2013 käskkirjaga nr 100-d määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Distsiplinaarkaristus on sobilik, vajalik ja mõõdukas. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestati asjaoluga, et tegemist oli raske rikkumisega, mistõttu tuli kaebajat karistada kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks. Karistuse määr ei ületa eesmärgi olulisust ja sellest tulenevalt ei ole kinnipeetava õigustesse sekkumine liiga ulatuslik ega ka intensiivne. Määratud kartserikaristus toob kaebaja jaoks kaasa reaalsed tagajärjed, et ta teeks seeläbi vajalikud järeldused oma käitumise korrigeerimiseks. Samuti ei ole määratud kartserikaristus arvestades toime pandud rikkumist liiga raske.

15. Tallinna Vangla on seisukohal, et Tallinna Vangla 23.01.2013 käskkiri nr 100-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja sel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

17. Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 23.01.2013 käskkirjaga nr 100-d karistati kinnipeetav V.M.t VangS § 67 p 1 ja VSE § 641 p 10 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VSE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihuja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 50 pöördel – pöördel) ja distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest (tl 48-50)

nähtuvalt distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud, et kaebaja hoidis enda valduses vanglas keelatud eset - mobiiltelefoni. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla peaspetsialist-korrapidaja V.V. koostanud 23.12.2012 ettekande nr 3827 (tl 48), millest nähtuvalt 23.12.2012 kell 19:00 kambri nr 227 läbiotsimise ajal kinnipeetava V.M. tuharate vahelt avastati ja võeti ära sisselülitatud mobiiltelefon Sony Ericsson koos SIM kaardiga. Sama 23.12.2012 kuupäeva kannab ka peaspetsialist -korrapidaja V. V. ja kolmanda üksuse vanemvalvuri V. J. poolt koostatud esemete äravõtmise akt (tl 48 pöördel), milles märgitu kohaselt 23.12.2012 kell 19:00 k-227 leiti kinnipeetava V.M. tuharate vahelt sisselülitatud mobiiltelefon Sony Ericsson koos SIM kaardiga. Esemete äravõtmise akt on 28.12.2012 kinnitatud järelevalveosakonna juhataja poolt. Esimese üksuse inspektor-kontaktisik K. K. on 17.01.2013 koostanud menetlustoimingu protokolli vestluse kohta vanemvalvur V. J.ga (tl 49), milles Tallinna Vangla vanemvalvur V. J. on kinnitanud, et 23.12.2012 leiti kaebuse esitaja aluspükste seest tuharate vahelt sisselülitatud mobiiltelefon. Lisaks tõendab distsipliinirikkumise toimepanemist kaudselt ka 23.12.2012 videosalvestis, mis on kirjeldatud 18.01.2013 menetlustoimingu protokollis (tl 49 pöördel) ja mida vaadati ka kohtuistungil. Videosalvestisest nähtuvalt kontrollisid kaebaja kinnitusel vanglatöötajad V. J. ja V. V. metallidetektoriga kaebajat. Videosalvestisest nähtuvalt kontrolliti metallidetektoriga kaebajat korduvalt istmiku piirkonnast ja suunati ta seejärel kambrisse (tl 70). Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kaebaja rikkus VangS § 67 p 1 ja VSE § 641 p

10 nõudeid. Seega oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis teda karistada distsiplinaarkorras. Puudutavalt kaebaja oletusi esemete äravõtmise akti kohta, leiab kohus, et 23.12.2012 kuupäeva kandev ja 28.12.2012 kinnitatud esemete äravõtmise akt (tl 48 pöördel) on kooskõlas teiste eespool nimetatud tõenditega ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid selle akti koostamist mingil muul kuupäeval. Vaidlustatud käskkirjas on ka arvestatud kaaskinnipeetava D. Š. selgitusi mobiiltelefoni väidetava leiukoha kohta kambrist ülemiselt narilt teki alt ning kohtu hinnangul on käskkirjas õigesti leitud, et kaaskinnipeetava D. Š. selgitused on ümber lükatud asjas kogutud tõenditega.

18. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on:

1) noomitus;

11) isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine;

3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks;

4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks VangS § 6 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Tallinna Vangla 23.01.2013 käskkirjas nr 100-d ongi leitud, et distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetava karistamise eesmärk on õiguskuulekale käitumisele suunamine läbi mõjuva karistuse. Karistuse valikul on arvestatud, et keelatud esememobiiltelefoni - vanglas enda valduses hoidmine on vangla üldist julgeolekut ja vangistuse täideviimise tulemuslikkust ohustav rikkumine, kuna mobiiltelefoni kaudu on võimalik edastada ja vastu võtta informatsiooni, kontrollimatult suhelda ning organiseerida keelatud esemete ja ainete toomist vangla territooriumile.

Seetõttu käsitletakse seda raske rikkumisena. Käskkirjas on arvestatud, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Käskkirjas on leitud, et arvestades, et tegemist on raske rikkumisega oleks noomitus liiga kerge karistus. Ühe lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise keelamine ei ole samuti otstarbekas, kuna kinnipeetaval ei toimu kokkusaamised regulaarselt. Töölt eemaldamine distsiplinaarkaristusena ei ole otstarbekas, kuna kinnipeetav ei ole tööga hõivatud. Suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ning vanglas kehtestatud korra järgimisele, on antud isiku ning konkreetse juhtumi puhul vajalik karistada kinnipeetavat kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks.

Kartserisse paigutamine toob kinnipeetava jaoks kaasa reaalsed tagajärjed ning seeläbi teeks ta karistusest ka vajalikud järeldused. Seega on käskkirjas karistuse valikut põhjendatud. Kaebaja leiab, et vale on väide lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise keelamise otstarbekuse kohta, samas ei ole kaebaja seda kuidagi põhjendanud. Vastavalt VangS § 24 lg-le 1 on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi.

Kaebajale määrati karistus 23.01.2013 käskkirjaga. Kaebaja esitatud tõendist tema lühija pikaajaliste kokkusaamiste kohta (tl 11) nähtub, et 18.01.2013 määratud kokkusaamisele külastajad ei saabunud, viimane lühiajaline kokkusaamine enne karistuse määramist toimus kaebajal 08.12.2012, enne seda toimusid lühiajalised kokkusaamised novembris ja oktoobris, septembris lühiajalist kokkusaamist ei toimunud ja augustis külastaja ei saabunud. VangS § 25, mis sätestab kinnipeetava pikaajalised kokkusaamised, ei näe ette pikaajaliste kokkusaamiste regulaarset võimaldamist.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on käskkirjas õigesti leitud, et kaebajal ei ole kokkusaamised toimunud regulaarselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on nõuetekohaselt motiveeritud, sisaldab piisavalt asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke põhjendusi, karistuse valikut on käskkirjas põhjendatud ning määratud karistus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes toime pandud rikkumisega.

19. Asja materjalidest nähtuvalt on asjas läbi viidud VangS §-s 64 sätestatud distsiplinaarmenetlus. Kaebaja 18.01.2013 seletuskirjast (tl 50) ja inspektor-kontaktisikute K. K. ja J. J. märkustest ettekandel nr 3827 (tl 48) nähtub, et kaebajat on 03.01.2013 informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja tal on võimaldatud anda selgitusi. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud (tl 50 pöördel-52 pöördel), kaebajale on distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustatud (tl

52 pöördel).

20. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-3-1-41-11 (p 30) leidnud, et kartserikaristuse määramine toob kartserikaristuse olemusest ja vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja sätetest tulenevalt kaasa VangS §-dega 22, 31-311, § 32 lg-tega 1, 2 ja 3, §-dega 34-38, 41, 43 ja 46 nimetatud võimaluste piiramise. Kui karistamise käskkirjaga piiratakse kartseris lubatud kaupade ostmist, siis tuleb selle piirangu kohaldamist eraldi põhjendada. Kui nimetatud asjade ostmist ei piirata, siis ei tule VangS

§ 48 karistamise käskkirjas ära näidata. Kaebaja vaidlustatud käskkirjas on lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid.

21. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla 23.01.2013 käskkiri nr 100-d on õiguspärane haldusakt ning puudub alus selle tühistamiseks.

22. Kaebajale oli riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja riigilõiv HKMS § 118 lg 3 kohaselt riigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja pole meneltuskulude hüvitamist taotlenud ning need jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik