1-13-4141/29 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-13-4141

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-4141 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu Pärnu

talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk erakorraline Ü

ettekanne taotlusega

(ik määrata O.N-ile

xxx, elukoht * Maakohtu 13.05.2013 ) Pärnu

kohtuotsusega nr 1-13-4141 määratud katsejaks täiendav kohustus RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Pärnu

kriminaalhooldusametniku -K.Annuk ja KarS

75 lg 2 p 8 alusel Ü taotlus § 74 lg 4, § määrata

O.N-ile Pärnu Maakohtu 13.05.2013 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav kohustus -

läbida individuaalkorras sotsiaalprogramm "Eluviistreening"

. O.N-ile ja kriminaalhooldajale. Edastada määruse ärakiri , prokurörile A.Ollema Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu mõist

13.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4141 is kohus O.N

süüdi S § 121, § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi Kar

-

ja karistas liitkaristusena vangistusega 6 kuud, millest oli ära kantud päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus O.N suhtes

ärakandmata päevase 5-kuu 26- vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma O.N

KarS § 75 lg 1 p 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p -6

2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume). tseaeg algas 13.05.2013. Ka

17.01.2014 määrusega kohus määras kriminaalhooldusametniku taotluse alusel O.N-ile katseajaks täiendava kohustuse läbida individuaalkorras sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ -

tähtajaga 01.04.2014. Täiendava kohustuse määramise põhjuseks oli asjaolu, et O.N oli rikkunud tall kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

1-13-4141

01.04.2014.a saabus

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk Ü alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

Kohustuste mittetäitmine: ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei osale sotsiaalabiprogrammis. Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses võeti arvele 03.06.2013 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 13.05.2013 kohtuotsuse nr 1 - 13 - 4141 alusel kriminaalhooldusalune O.N, keda karistati KarS § 121; KarS § 199 lg 2 p §

9 - 25 lg 2 alusel 6 kuulise vabaduskaotusega ja kohaldati 18 kuulist katseaega ( kuni 12.11.2014). Kriminaalhooldusalusele määrati kohtu poolt kohustus - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seoses kohtu määratud kohustuse rikkumisega katseajal 10.06.2013 koostati erakorraline ettekanne ja Pärnu MK 17.01.2014 kohtumäärusega määrati lisakohustus läbida individuaalkorras sotsiaalprogramm "Eluviistreening" tähtajaga

01.04.2014. Rikkumise faktid:

-O.N ei ilmunud registreerimisele 20.02.2014 ja uuele kokkulepitud registreerimisele 21.02.2014 ei ilmunud samuti kohale. Telefonis tunnistas, et tarvitab alkoholi. - 20.02.2014, kuhu O.N-iga pidi esimene " Eluviisitreeningu" sotsiaalprogrammi õppus toimuma ta ei ilmunud kohale ja hiljem selgus, et seoses alkoholi tarbimisega (lisa . 4)

- oli 12.03.2014 kodukülastusel (aadressile *) alkoholijoobes, mis tuvastati O.N

kriminaalhooldusametniku poolt visuaalsel vaatlusel ja mida kinnitas ka kriminaalhooldusalune oma seletuskirjaga.

- O.N tarvitas 13.03.14 alkoholi, indikaato . rvahendi näit 0.86 mg/l kohta (lisa 1) Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad isikul uued väärteod katseajal (lisa 2). KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Kriminaalhooldusalune O.N kirjutas seletuskirja 10.03.2014, kus ta tunnistab koholi al

tarvitamist veebruari lõpus ja seetõttu ei ilmunud registreerimisele ega sotsiaalprogrammi tundi. Rohkem politseiga kokku puutunud ei ole ja isik kirjutab, et nüüdseks on joomatsükkel möödas ja ta sooviks jätkata sotsiaalprogrammis osalemist (lisa 3).

Kodukülastusel 12.03.2014 aadressile , oli kriminaalhooldusalune üksi * kodus ja alkoholijoobes, kirjutas seletuskirja sama päev olen täis, rohkem seletada - olukorda ei tahtnud (lisa 4). Kriminaalhooldusalune O.N kirjutas teise seletuskirja 20.03.2014, kus ta seletab, et 13.03.2014 peeti teda tänaval politsei poolt kinni ja viidi politseisse. Viidi kuna kahtlustati, et ta 07.03.2014 kella 21.00 ajal olevat ostnud Kastani poest alaealisele tubakatoodet, aga mida ta teinud ei ole. Isik seletab, et va

* hetult enne tänaval kinnipidamist jõi ta juures ühe pudeli (0,5 l) õlut (7 kraadist). Politseis pandi

isik puhuma ja alkomeeter näitas 0,86 mg/l kohta. Viimasel nädalal alkoholi rohkem tarbinud ei ole (lisa 5). KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Krim on registreerimisnõudeid katseajal täitnud üldjoontes korrektselt inaalhooldusalune O.N

v.a mõned erandid, mida on kirjeldatud ka koostatud erakorralistes ettekannetes. Kokku registreerimas käinud 19 korral (lisa 6). Vestlustel avatud ja koostöövalm is.

Katseaja kulust peale viimast erakorralist ettekannet ( 16.01.2014). Kriminaalhooldusalusega vestlustest oli näha, et isik hakkas alates jaanuari lõpust muutuma närvilisemaks, kuna mitmekesi turvakodus ühes toas elades, kus külmade ilmadega oldi rohkem paiksed, hakkas olukord talle pingeid tekitama. Isik pöördus psühhiaater R. Leinsalu vastuvõtul e ja sai medikamentooset abi

närvilisuse, unehäirete vastu. Kuid siiski valis isik vaatamata astutud sammudele veebruaris probleemilahendusena alkoholi tarvita isik ei mise, mis kujunes alkoholi tarvitamise tsükliks ja saanud enam pidama. Isik tunnistab enda alkoholi sõltuvuse probleeme. Märtsi teisest nädalast peale onu * M. juures *, olles * abiks ja toeks. Antud aadressile on surma elab isik püsivalt teostatud isikul tuvastati alkoholijoove ja 17.03.2014 oli kahel korral kodukülastus 12.03.2014, kui

1-13-4141

isikuga kõik korras. * M. I vesteldi kriminaalhooldusosakonnas 13.03.2014, tema selgitustel oli

Endre eelmisel

päeval üksi kodus kuna ta ise käis Tallinnas ja eks ta siis oli jätkanud alkoholi tarvitamist. * et O.N-ile on lubas edaspidi isikul paremini silma peal hoida ja on nüüd teadlik, kohtu poolt määratud kohustus, mitte tarvitada alkoholi. sõnul soovib ta, et kriminaalhooldusalune *

elaks praegu tema juures, kuna O.N abistab teda ja tal on majas remont käsil, seega leiab isikule ka mõtestatud tegevuse näol rakendust. Viimasel registreerimisel oli näha, et isik on alkoholi tarvitamise tsüklist väljumas ja seega on võimalik jätkata ka sotsiaalprogrammi t egemist, mida ei olnud otstarbekas teha perioodil kui isik kuritarvitas alkoholi. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendav kohustus - osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Eelpool toodud asjaoludest lähtuvalt leiab kriminaalhooldaja, et kriminaalhoolduse ja isiku sugulasvõrgustiku käsutuses on veel ressursse toetamaks kriminaalhooldusaluse soovi jätkata katseaega koos kohustuste täitmisega ning seega ei ole hetkel veel mõistetud reaalse vangistuse täitmisele pööramine vajalik. puhul oleks mõistlik uuesti määrata lisakohustus läbida O.N individuaalkorras sotsiaalprogramm " Eluviistreening", kuid ilma tähtajata, kuna isikule varasemalt määratud lisakohustus läbida individuaalkorras sotsiaalprogramm " Eluviistreening" tähtajaga

01.04.2014 jäi lähtuvalt eelpooltoodud asjaoludest tähtaegselt täitmata.

Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. § 427 sätestab, et KarS Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Maakohtu 13.05.2013 otsusele on O.N kohustatud -kuulise katseaja jooksul Pärnu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p täitma kohustust

2 alusel

mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Korra on kriminaalhooldusametnik kohtule esitanud erakorralise ettekande põhjusel, et O.N oli rikkunud talle kohtu poolt määratud kohust mitte tarvitada alkoholi. Kohus määras O.N-ile katsejaks täiendava kohustuse – läbida

individuaalkorras sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ 1.aprilliks 2014. Käesolev erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et O.N on katseajal korduvalt tarvitanud alkoholi. O.N tunnistab oma rikkumisi. Samuti on alkoholi tarvitamine O.N poolt tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga.

Kohtule esitatud karistusregistri teatisest nähtuvalt O.N uusi õigusrikkumisis toime pannud ei ole.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuigi alkoholi tarvitamine O.N poolt on toimunud, ei ole käesoleval ajal veel vajalik vangistust täitmisele pöörata. Kriminaalhooldaja leiab, et O.N elab käesoleval ajal sugulase juures, keda ta abistab ka remondi tegemisel, mis tähendab, et O.N on olemas mõtestatud tegevus. Samuti on kriminaalhooldusametnik rääkinud O.N sugulasega ja isik on nüüd teadlik, et O.N-ile on pandud kohtuotsusega keeld mitte tarvitada alkoholi. O.N on seletuskirjas kirjutanud, et nüüdseks on alkoholi tarvitamise tsükkel möödas ja soovib jätkata sotsiaalprogrammis osalemist.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuigi kohustuse rikkumine O.N poolt on tõendamist leidnud, pole käesoleval ajal vajadust karistuse täitmisel pööramiseks e , sest kriminaalhooldaja on

erakorralises ettekandes välja toonud positiivseid asjaolusid, mis võiks aidata O.N-iledaspidi kohusetundlikult katseaja nõudeid ja kohutusi täita.

1-13-4141

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus O.N-ile katsejaks täiendava kohustuse määramiseks, on põhjendatud individuaalkorras sotsiaalprogrammi läbimine , sest toetab kindlasti O.N, et oma elus teha positiivseid muudatusi. Lähtudes eeltoodust

leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja O.N-ile tuleb katsejaks määrata täiendav kohustus osaleda individuaalses sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik