3-13-2436/22 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-13-2436 Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 16.10.2013 käskkirja nr 6-2/1276 ja 21.11.2013 vaideotsuse nr 1-11/452-2 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja –XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 4. aprillist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 5. mail 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 16.10.2013 käskkirjaga nr 6-2/1276 (tl 11) määrati kinnipeetav XXX distsiplinaarkaristuseks noomitus Tartu Vangla kodukorra p 4 sätestatud kohustuse süülise rikkumise eest. XXX distsiplinaarsüütegu seisnes sellest, et 24.09.2013 kella 11.15 ajal, kui ta pidi olema oma puidupingitöölise õpingute raames praktikaklassis, viibis ta hoopis vanglatööstuse värviruumis ning vestles seal viibivate teiste kinnipeetavatega.

2. XXX distsiplinaarkaristusega ei nõustunud ja esitas 22.10.2013 vaide (tl 17-18), milles taotles käskkirja tühistamist. Vaide põhjenduste kohaselt ei olnud XXX ilma loata ja vales kohas, ta läks WC-sse, milleks oli temale loa andnud õpetaja ning vanglatööstuse värviruumis oli ta seetõttu, et küsis sealviibivatelt kinnipeetavatelt WC asukohta.

3. Tartu Vangla direktori 21.11.2013 vaideotsusega nr 1-11/452-2 (tl 19-20) jäeti XXX vaie rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saanud XXX toodud põhjendusi vales kohas viibimise kohta pidada rikkumist vabandavateks, kõigile praktikal viibivatele kinnipeetavatele selgitatakse praktika ajal liikumise lubatavust vangla territooriumil, mis pidi olema ka XXX teada ning seega oli teda distsiplinaarkorras karistatud õiguspäraselt ja käskkirja tühistamiseks puudub alus.

4. 09.12.2013 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-4), milles taotleb Tartu Vangla 16.10.2013 käskkirja nr 6-2/1276 tühistamist. 10.12.2013 esitas kaebaja kohtule täiendava kaebuse (tl 21-22), milles taotleb, et kohus tühistaks ka käskkirja nr 6-2/1276 osas 21.11.2013 tehtud vaideotsuse nr 1-11/452-2.

5. Tartu Halduskohus jättis 12.12.2013 määrusega XXX riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Kuna kaebaja ei esitanud kohtule määratud tähtajaks riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust ega ka vastavaid andmeid, et kohus saaks tasumist e-riigikassast kontrollida, siis tagastas Tartu Halduskohus 09.01.2014 määrusega XXX kaebuse. 13.01.2014 laekus Tartu Halduskohtule H. Sootsi kiri koos maksekorraldusega (tl 30-31), tõendamaks, et XXX kaebuselt on nõutud riigilõiv tasutud.

6. Tartu Halduskohus tühistas 13.01.2014 määrusega oma 09.01.2014 määruse ja võttis XXX kaebuse menetlusse ning tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

KAEBAJA VÄITED

7. Kaebuses jääb XXX oma seisukoha juurde, et teda on õigusvastaselt ning alusetult distsiplinaarkorras karistatud. XXX väidab, et ka teised kinnipeetavad on käinud praktika ajal WC-s ilma saatjata ning neid ei ole distsiplinaarkorras karistatud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb Tartu Vangla direktori 21.11.2013 vaidetosuses nr 1-11/452-2 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane ning käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks puudub alus.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

9. Vaidlust ei ole selles, et 24.09.2013 kella 8.45-11.50 ajal pidi XXX viibima Tartu Kutsehariduskeskuse pakutava puidupingitöölise õppe raames õppepraktikal, mis toimus Tartu Vanglas Tartu Kutsehariduskeskusele antud praktikaklassis. Vaidlust ei ole ka selles, et praktikaklassis ei ole WC-d, mida kinnipeetav saaks kasutada ning seega peab kinnipeetav vajadusel kasutama vanglatööstuse ruumides olevat WC-d. Samuti ei ole vaidlust selles, et kella

11.15 ajal avastas järelevalvet teostav ametnik valvur Gert Kesa kaebaja vanglatööstuse värviruumist vestlemas kahe teise kinnipeetavaga.

10. Kaebaja leiab, et ta oli õigustatud seal viibima ning rikkumist toime ei pannud, kuna ta soovis minna WC-sse, milleks andis temale loa õpetaja ja värviruumis asus ta seetõttu, et küsis kaaskinnipeetavate käest teed. Kaebaja on seisukohal, et kui teised kinnipeetavad võisid käia praktika klassist ilma saatjata WC-s, siis oli see õigus ka temal. Kuna ta ei teadnud WC asukohta, siis ei ole selles midagi imelikku, kui ta hakkas otsides liikuma WC-le vastassuunas ning jõudis värviruumi, kus küsis teed WC-sse sealviibivatelt kinnipeetavatelt.

11. Vangistusseaduse (VangS) § 7 lg 1 sätestab, et kinnine vangla on valvatava müüri või muu piirdega vangla, mis võimaldab pideva järelevalve kinnipeetava üle. VangS § 8 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Tartu Vangla kodukorra p 4.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud vanglaametniku loata väljuda talle määratud osakonnast, kambrist või muust ruumist. Tartu Vangla kodukorra p 17.2.2 lause kohaselt toimub õppimine tunniplaanis ettenähtud ruumides ning tunnist lahkumiseks võib kinnipeetavale loa anda ka õpetaja.

12. Asja materjalidest nähtuvalt puidupingitöölise praktika klassis WC-d ei ole ja kinnipeetavatel on lubatud kasutada vanglatööstuse ruumides olevat WC-d ning sinna minekuks võib loa anda ka õpetaja. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et kõigile praktikale suunatud kinnipeetavatele on selgitatud, millist WC-d nad vajadusel kasutada võivad ning kus see asub. Seega oli kaebajale lubatud liikuda praktika klassist vanglatööstuse ruumides olevasse WC-sse, juhul kui selleks oli olemas õpetaja luba. Vaidlust ei ole selles, et puidupraktika klassist WC-sse minekuks peab kinnipeetav väljuma hoonest, minema üle hoovi ning sisenema vanglatööstuse ruumidesse. Samas on võimalik siseneda ka teistesse ruumidesse, mille uksed avanevad hoovi. On ilmselge, et kui kaebaja oli teadlik, millisest uksest WC-sse saamiseks siseneda, siis pidi ta ka teadma, kus WC asub. Seega kohtu arvates teadis kaebaja, millisest uksest peab ta WC-sse saamiseks sisenema. Usutav ei ole kohtule kaebaja väide, et tal ei olnud kellegi käest WC asukohta võimalik küsida ennem, kui ta jõudis vanglatööstuse värviruumi, kus oli tema kambrikaaslane ning veel üks kinnipeetav. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja seletuses, et esmalt oli kaebajal võimalik küsida WC asukohta enda õpetajalt ja teiseks on vanglatööstuse uksest sisse astudes võimalik seda kohe küsida vanglatööstuses tööl olevatelt kinnipeetavatelt ja vanglatööstuse töötajatelt. Värviruumi saamiseks tuleb kõndida läbi kogu vanglatööstuse ning sinna ei ole võimalik jõuda nii, et enne ühtegi teist inimest ei kohta.

13. VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral, kuid täpsustamata on jäetud nõutava süü vorm. Seetõttu saab distsiplinaarkaristust määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest.

14. Kohus nõustub vastustajaga, et viibides kinnises vanglas, kus kinnipeetava liikumine on võimalik üldjuhul ainult vanglateenistuse ametnikust saatjaga ning vangla julgeolekust lähtuvalt on keelatud viibimine kohtades, kus selleks vajadus puudub ja luba ei ole, peab kinnipeetav ise olema oluliselt hoolikam juhtudel, kus temale liikumiseks küll saatjat ei ole, aga lubatud liikumise trajektoor on kindlaks määratud. Käesoleval juhul oli trajektoor sirgjooneline - praktika klassist vanglatööstuse ruumides olev WC. Ühtegi teise ruumi kaebajal õigust liikuda ei olnud ning tema värviruumis viibimist ei õigusta see, et väidetavalt otsis WC-d. Kaebajal oli võimalik endale enne praktika klassist väljumist teha WC asukoht selgeks, see oli võimalik ka peale vanglatööstuse ruumidesse kohest sisenemist. Seda kaebaja aga ei teinud ning seega on ta pannud toime distsiplinaarsüüteo, mis seisnes praktika ajal lubamatus kohas viibimises, vähemalt hooletusest, mille eest on vangla õigustatud teda distsiplinaarkorras karistama.

15. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et XXX kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud käskkirja tühistamiseks alus puudub.

16. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik