1-13-11491/38 · Tartu Ringkonnakohus

1-13-11491

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-11491

Kohtukoosseis

Kriminaalasi

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

V.A süüdistuses KarS § 424 järgi,

lühimenetluse korras

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 30. jaanuari 2014

otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

V.A, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon Viru Maakohtu 30. jaanuari 2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-13- 11491 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1.

süüdi KarS § 424 järgi ning

Viru Maakohtu 30.01.2014 otsusega tunnistati V.A

talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 8 kuuni. Vastavalt KarS § 74 lg 2, osa vangistusest, nimelt 6 kuud, ei pööratud kohesele täitmisele, kui kaheaastase katseaja jooksul V.A ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Osa vangistusest, nimelt 2 kuud, määrati kohesele ärakandmisele. Karistusaega arvestati alates 30.01.2014. Viru Maakohtu 28. märtsil 2014 määrusega vabastati V.A pärast vangistuse kandmist vahi alt. KarS § 50 lg 1 alusel võeti V.A-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 18 kuuks. 2.

, kes palub tühistada maakohtu

Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V.A

otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista V.A-le kergem karistus.

1-13-11491

2.1. Apellant on seisukohal, et toimepandud kuriteo raskus ja laad ei ole sellised, et määrata karistuseks 2 kuud vangistust koheselt ärakandmisele, 6 kuud vangistust kaheaastase katseajaga ning lisakaristusena juhilubade äravõtmine 18 kuuks. Apellant on kaalunud kõiki pooltja vastuargumente seoses alkoholi tarvitamisega ning on selle tarvitamisest lõplikult keeldunud. Juhiload on apellandile vajalikud tööle ja komandeeringutele sõitmiseks.

2.2. Eeltoodust tulenevalt palub apellant:

- mitte pöörata vangistust täitmisele ning mitte kohaldada 18 kuu pikkust katseaega;

- samas palub temalt juhilube mitte ära võtta 18 kuuks, vaid vähendada oluliselt juhtimisõiguse äravõtmise aega ja leiab põhjendatud olevat võtta juhiload ära 5 kuuks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus, hinnates V.A esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

4. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 5.

karistust mõistes põhjalikult

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on V.A-le

motiveerinud (otsuse lk 5-6) mõistetava karistuse liiki ja määra. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus võttis V.A-le karistust mõistes arvesse nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut kui ka karistuse üldja eripreventiivset mõju. Maakohus arvestas V.A karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsemist, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. Maakohtu hinnangul ei ole kergemaliigilised mõjutusvahendid (vangistusest tingimisi vabastamine, üldkasulik töö, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine) mõjutanud V.A hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning kuna muud karistusõiguslikud mõjutusvahendid on ammendatud, tuleb süüdistatava suhtes kohaldada vabadust piiravat karistust. Kuna V.A on varasemalt kohtulikult karistatud 4 korral, teda on karistatud vangistusega, ta on kandnud reaalset vangistust ning tema joobeaste oli raske, ei pidanud kohus võimalikuks lisakaristuse kohaldamata jätmist, millega võetakse V.A-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 18 kuuks. Nimetatud lisakaristuse määramata jätmisel on maakohtu hinnangul oht, et isik paneb taas toime samalaadseid rikkumisi.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse ja lisakaristuse vähendamiseks perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (3-1-1-120-09, p 8.5).

6.1. Maakohus on karistuse mõistmisel toiminud kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust 1-13-11491 kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus eeltoodud põhimõtetest ning V.A-le mõistetud karistus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul, ei ole võimalik kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo nr 3-1-1-58-13; 3-1-1-13-11; 3-1-1-11-10). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuses mõistetud karistuse liik ja määr, samuti lisakaristus igati seaduslik ja põhjendatud, arvestades siinkohal, et tegemist on süstemaatilise mootorsõiduki juhtijaga joobeseisundis, ning käesoleval juhul tekitati liiklussüüteo toimepanemisel kaaskodanikele kõrgendatud oht. Ilmselgelt pole leebemad karistusliigid ja määrad avaldanud V.A isikule vajalikku preventiivset toimet kuritegude toimepanemisest hoidumiseks.

7. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk