3-13-2382/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-13-2382 Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi OÜ XXX kaebus Maksuja Tolliameti 21.10.2013 otsuse nr 12.2-3/18432-3-1 tühistamiseks ning enammakstud käibemaksu tagastamise ja intressi maksmise kohustamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja –OÜ XXX Vastustaja - Maksuja Tolliamet Resolutsioon

1. Jätta OÜ XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 4. aprillist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 5. mail 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus andis 26.11.2009 AS-le XXX (alates 22.07.2011 ümber kujundatud OÜ-ks XXX) korralduse nr 12.2-3/9951-1 teabe andmiseks, dokumentide esitamiseks ja vaatluse võimaldamiseks (tl 9-10) . Korraldusega alustas maksuhaldur maksustamisperioodide oktoober - detsember 2009 käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt tuluja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusja kohustusliku kogumispensioni maksete deklareerimise ja tasumise õigsust.

2. 16.03.2009 väljastas maksuhaldur kontrollakti nr 12.2-3/9951-4 (tl 33-40), mille p-s 4 on kokkuvõttena märgitud, et AS XXX raamatupidamisarvestus ei olnud kontrollitud perioodil nõuetekohane ja AS XXX esitas maksuhaldurile ebaõigete andmetega 2009. a käibedeklaratsiooni, kajastades liigselt sisendkäibemaksu 348 000 krooni ja varjates selle tulemusena oma käibemaksukohustust samas summas. Muude kontrollitud maksude arvestamises ja tasumises maksuhaldur kontrolli käigus puudusi ei avastanud.

3. 16.03.2010 esitas AS XXX maksuhaldurile uue, parandatud andmetega käibedeklaratsiooni, mille andmed maksuhaldur sisestas oma andmebaasi.

4. 16.03.2010 väljastas maksuhaldur AS-le XXX teate kontrolli lõpetamise kohta (tl 12). Teates märgiti, et 02.12.2009 – 16.03.2010 toimunud kontrolli käigus tegi maksuhaldur kindlaks, et AS XXX esitas maksuhaldurile ebaõigete andmetega 2009. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni, kajastades liigselt sisendkäibemaksu 348 000 krooni ja vähendades sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu sama summa võrra. Samuti märgiti teates, et AS XXX parandas kontrolli käigus tuvastatud vead ning esitas 16.03.2010 uue, õigete andmetega käibedeklaratsiooni, mille tulemusena suurenes tema käibemaksukohustus 348 000 krooni võrra (tl 32).

5. 14.02.2012 esitas OÜ XXX 2009. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsiooni, milles deklareeris uuesti sisendkäibemaksu hulgas sisendkäibemaksu 348 000 krooni (22 241,25 eurot).

6. 20.09.2013 esitas OÜ XXX Maksuja Tolliametile tagastusnõude täitmise taotluse, milles väidab, et tal on seoses käibedeklaratsiooni parandamisega tekkinud käibemaksu enammakse summas 348 000 krooni (22 241,25 eurot), mille palub kanda OÜ XXX pangakontole (tl 14).

7. 26.09.2013 saatis maksuhaldur OÜ-le XXX teate, et on alustanud OÜ XXX 2009. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlust ning palub maksukohustuslasel esitada sellega seonduv teave ja dokumendid.

8. 01.10.2013 nõudis OÜ XXX maksuhaldurilt selgitust, millest on tingitud 14.02.2012 esitatud 2009. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsiooni menetlusega venitamine ja maksuarvestuses mittekajastamine ning miks nõutakse OÜ-lt XXX teistkordselt dokumente, mis on juba esitatud 26.11.2009 korralduse nr 12.2-3/9951-1 alusel (tl 17).

9. 09.10.2013 saatis Maksuja Tolliamet OÜ-le XXX vastuse teabenõudele, selgitades 2009 – 2010 toimunud kontrolliga seotud asjaolusid (tl 19). Lõppkokkuvõtteks leiab Maksuja Tolliamet, et puudub alus 16.03.2009 esitatud parandusdeklaratsioonis esitatud andmete muutmiseks.

10. 17.10.2013 saatis Maksuja Tolliamet OÜ-le XXX teate kontrolli lõpetamise kohta, teavitades maksukohustuslast sellest, et lõpetab 26.09.2013 alustatud tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluse ning teeb tagastusnõude täitmise taotluse osas eraldi otsuse.

11. 21.10.2013 tegi Maksuja Tolliamet otsuse nr 12.2-3/18432-3-1 tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata jätmise kohta (tl 7).

12. 20.11.2013 esitas OÜ XXX esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palutakse tühistada Maksuja Tolliameti 21.10.2013 otsus nr 12.2-3/18432-3-1, kohustada tagastama kaebajale enammakstud käibemaks summas 22 241,25 eurot ning kohustada maksuhalduril arvestama ja maksma kaebaja kasuks tagastusnõude täitmisega viivitamise eest intressi MKS § 116 lg 2 alusel.

13. Tartu Halduskohtu 25.11.2013 määrusega võeti OÜ XXX kaebus menetlusse ja 20.02.2014 määrusega kohus määras asja lahendada kirjalikus menetluses.

14. 05.03.2014 saabusid kohtule kaebaja täiendavad seisukohad (tl 47-48) ja 19.03.2014 esitas vastustaja kohtule vastuse nendele seisukohtadele (tl 51-52). KAEBAJA VÄITED

15. Kaebaja leiab, et otsus tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata jätmise kohta on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Enammakstud käibemaks kuulub tagastamisele. Kaebaja esitab kaebuses oma põhjendused selle kohta, miks tuleb 2009 – 2010 toimunud kontrolli lugeda üksikjuhtumi kontrolliks ning selgitab üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni erinevusi. Kaebaja leiab, et maksuhalduri 16.03.2010 väljastatud teadet kontrolli lõpetamise kohta ei saa lugeda võrdväärseks maksuotsusega nagu MKS § 81 lg-s 4 märgitud revisjoni lõpetamisel väljastatavat teadet. Kaebaja leiab, et MKS 7. peatükis toodud sätted kehtivad üksnes revisjoni kohta. MKS § 81 reguleerib revisjoniaktiga seotut. Arvestades asjaolu, et tegemist oli üksikjuhtumi kontrolli lõpetamisel väljastatud teatega, mis ei ole võrdväärne maksuotsusega, ei rakendu väljastatud teate muutmisele või kehtetuks tunnistamisele MKS § 101-103 sätted nagu maksuhaldur kaevatavas otsuses on viidanud. Kaebaja leiab, et ta esitas 14.02.2012 parandusdeklaratsiooni vastavalt KMS § 27 lg-le 5. Maksuhaldur ei teatanud, et parandusdeklaratsioonis oleks esinenud puudusi (MKS § 90 lg 1) või et maksumaksjal puudub õigus maksuarvestuse muutmiseks. Maksuhaldur ei ole kaebuse esitajat informeerinud, et parandusdeklaratsiooni alusel tekkinud enammakset ei ole maksumaksjal õigus tagasi saada. Kaebaja väitel oli maksuhalduril õigus kontrollida tagastusnõuet ilma tagastusnõude täitmise taotluseta (MKS § 33 lg 1¹), mida maksuhaldur ilmselt ei teinud. 20.09.2013 esitatud taotluse alusel oleks maksuhaldur pidanud enammakstud käibemaksu tagastama hiljemalt 21.10.2013. Kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet (MKS § 33) seadusega sätestatud tähtaja jooksul (MKS § 106 lg 1), on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tasumata summalt intressi (MKS § 116 lg 2).

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

16. Maksuja Tolliamet peab OÜ XXX kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Maksuhalduri arvates puudub vaidlus selle üle, et 26.11.2009 korralduse alusel alanud maksumenetlus oli üksikjuhtumi kontroll. Maksuhaldur kontrollis maksustamisperioodide oktoober–detsember 2009 käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni maksete deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli tulemusena vormistas maksuhaldur 16.03.2009 kontrollakti. Kontrollakti punktis 3.1. on märgitud, et AS XXX parandas kontrolli käigus tuvastatud vead ja esitas maksuhaldurile kontrolli ajal, s.o 16.03.2010, maksustamisperioodi oktoober 2009 uue, parandatud andmetega käibedeklaratsiooni, mille tulemusena suurendas käibemaksu tasumise kohustust 348 000 krooni. Kontrollakti punktis 4 märgib maksuhaldur, et AS XXX on kontrolli käigus vead parandanud, mistõttu maksuhaldur maksuotsust ei koosta. Maksukohustuslasele saadetakse kontrolli lõpetamise kohta kirjalik teade. 16.03.2009 teates kontrolli lõpetamise kohta märgib maksuhaldur, et AS XXX parandas kontrolli käigus tuvastatud vead ning esitas 16.03.2009 uue, õigete andmetega käibedeklaratsiooni, mille tulemusena suurenes käibemaksukohustus 348 000 krooni võrra. Samuti on teates märgitud, et maksuhaldur ei avastanud kontrolli käigus lisaks eeltoodule AS XXX maksukohustust muutvaid asjaolusid ja loeb kontrolli lõppenuks. Eelnevast tulenevalt ei teinud maksuhaldur maksuotsust seetõttu, et maksukohustuslane parandas ise oma käibedeklaratsiooni. Teisalt ei olnud maksuhalduril ka võimalik maksuotsust teha, kuna puudus tasumisele kuuluv maksusumma.

Vastustaja väidab, et eelnevast tulenevalt pidi maksukohustuslasele olema selge, et tema suhtes lõpetati maksumenetlus ainult seepärast, et parandusdeklaratsiooni esitamise tõttu puudus maksuhalduril võimalus ja vajadus AS XXX maksukohustust maksuotsusega määrata. 14.02.2012 kaebaja poolt esitatud parandusdeklaratsiooni jättis maksuhaldur tähelepanuta, kuna eelmine parandusdeklaratsioon oli tehtud maksukontrolli tulemusel ja pidi seetõttu olema maksukohustuslasele siduv. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et kaebaja ei vaidlustanud maksuhalduri tegevusetust, kuigi asjaolu, et parandusdeklaratsioonist tulenev summa ei laekunud kaebaja ettemaksukontole, pidi talle teada olema. Ettemaksukontole laekunud summa kasutamiseks esitas kaebaja taotluse alles 20.09.2013. Arvestades asjaolu, et kaebaja esitas tagastusnõude täitmise taotluse alles 20.09.2013, siis ei ole vastustaja arvates toimunud kaebaja õiguste rikkumist. Kaebaja 20.09.2013 esitatud tagastusnõude täitmise taotluse alusel alustas maksuhaldur kontrollimenetlust, paludes 26.09.2013 kirjaga maksukohustuslaselt teavet ja dokumente tagastusnõude tekkimise asjaolude ja aluste kohta. Kontrolli käigus selgus, et tegemist on 2009. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni 2012. a tehtud paranduste alusel väidetavalt tekkinud tagastusnõudega, mille kohta on maksuhalduril olemas teave ja dokumendid. Maksuhaldur leidis, et tagastusnõude alus puudub ning tagastusnõude täitmise taotluse kohta tegi maksuhaldur eraldi otsuse (17.10.2013 teade kontrolli lõpetamise kohta). 21.10.2013 tegi Maksuja Tolliamet otsuse nr 12.2-3/18432-3-1 tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on motiveeritud ja seaduslik ning isegi juhul, kui pidada 21.10.2013 otsuse motivatsiooni ebapiisavaks, on selles sisalduv otsus lõppkokkuvõttes õige ja põhjendatud. Vastustaja juhindus haldusakti andmise ajal samadest põhjendustest, mis on toodud käesolevas vastuses (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12), mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

17. Tõene on kaebaja väide, et kontrolli alustamisel maksuhalduri poolt 26.11.2009 väljastatud korraldus nr 12.2-3/9951-1 (tl 9-10) ei sisalda viiteid revisjoni alustamisele ja ei sisalda revisjoni alustamise korraldusele MKS § 75 lg 3 sätestatud kohustuslikke andmeid, kuna 26.11.2009 korralduse alusel alanud maksumenetlus oli üksikjuhtumi kontroll. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt ei ole maksuhaldur väitnud, et tegemist oli revisjoniga. Seetõttu on kohtu arvates sisutud kaebuse punktides 3.1 ja 3.2 (tl 3) esitatud väited.

18. Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis maksuhaldur maksustamisperioodide oktoober– detsember 2009 käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni maksete deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli tulemusena vormistas maksuhaldur 16.03.2009 kontrollakti (tl 33-40). Kontrollakti põhiliseks järelduseks oli see, et OÜ Pikkerman Innovatives nimel 23.10.2009 väljastatud arvel nr 091023-03 näidatud tehingut tegelikkuses toimunud ei ole ja AS XXX ei ole arvel nimetatud kaupa saanud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks tingimuseks on kauba tegelik olemasolu. Seetõttu puudus kaebajal õigus arvestada arvel näidatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas.

19. Nimetatud kontrollaktis toodud maksuarvestuse alusel vähenes AS XXX 2009. a oktoobrikuu sisendkäibemaks 348 000 krooni võrra ja käibemaks suurenes sama summa võrra. Maksuhaldur ei avastanud kontrolli käigus lisaks eelmärgitule AS XXX maksukohustust muutvaid asjaolusid.

Kontrollakti punktis 3.1. on märgitud, et AS XXX parandas kontrolli käigus tuvastatud vead ja esitas maksuhaldurile kontrolli ajal, s.o 16.03.2010, maksustamisperioodi oktoober 2009 uue, parandatud andmetega käibedeklaratsiooni, mille tulemusena suurendas käibemaksu tasumise kohustust 348 000 krooni. Kontrollakti punktis 4 märkis maksuhaldur, et kuna AS XXX on kontrolli käigus vead parandanud, mistõttu maksuhaldur maksuotsust ei koosta ja maksukohustuslasele saadetakse kontrolli lõpetamise kohta kirjalik teade.

20. 16.03.2010 teates kontrolli lõpetamise kohta (tl 12) märkis maksuhaldur, et AS XXX parandas kontrolli käigus tuvastatud vead ning esitas 16.03.2010 uue, õigete andmetega käibedeklaratsiooni, mille tulemusena suurenes käibemaksukohustus 348 000 krooni võrra. Samuti märgiti teates, et maksuhaldur ei avastanud kontrolli käigus lisaks eeltoodule AS XXX maksukohustust muutvaid asjaolusid ja loeb kontrolli lõppenuks. Kuna kaebaja maksuhalduri toiminguid – kontrollakti tegemist ja teadet kontrolli lõpetamise kohta seaduses ettenähtud korras ei vaidlustanud, siis kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited maksuhalduri poolt 16.03.2010 väljastatud kontrolli lõpetamise teatele ja selle vaidlustamise mõjule.

21. 14.02.2012 esitas kaebuse esitaja parandusdeklaratsiooni 2009. aasta oktoobrikuu käibemaksu arvestuse kohta vastavalt KMS § 27 lg 5 (tl 13). Seoses esitatud parandusdeklaratsiooniga tekkis kaebuse esitajal käibemaksu ettemaks summas 22 241,25 eurot. Eelnimetatud parandusdeklaratsiooni jättis maksuhaldur tähelepanuta, kuna eelmine parandusdeklaratsioon oli tehtud maksukontrolli tulemusel ja pidi seetõttu olema maksukohustuslasele siduv. MKS § 33 lg-st 1¹ kohaselt juhul, kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta (MKS § 106 lg 1), kohaldatakse MKS § 106 lõigetes 2, 2¹, 3 ja 7 ning §-s 107 sätestatut. Seega on eelnimetatud sättest tulenevalt tagastusnõude tekkimise kontrolli läbiviimine maksuhalduri õigus, mitte tema kohustus. Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja maksuhalduri tegevusetust ei vaidlustanud, kuigi asjaolu, et parandusdeklaratsioonist tulenev summa ei laekunud kaebaja ettemaksukontole, pidi talle teada olema. Ettemaksukontole laekunud summa kasutamiseks esitas kaebaja taotluse alles 20.09.2013 (tl 14).

22. 20.09.2013 esitatud tagastusnõude täitmise taotluse alusel alustas maksuhaldur kontrollimenetlust, paludes 26.09.2013 kirjaga maksukohustuslaselt teavet ja dokumente tagastusnõude tekkimise asjaolude ja aluste kohta (tl 16). Kontrolli käigus selgus, et tegemist on 2009. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni 2012. a tehtud paranduste alusel väidetavalt tekkinud tagastusnõudega, mille kohta on maksuhalduril olemas teave ja dokumendid. Maksuhaldur leidis, et kuna tagastusnõude alus puudub, siis tegi ta tagastusnõude täitmise taotluse kohta 21.10.2013 eraldi otsuse nr 12.2-3/18432-3-1 (tl 7).

23. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et otsus tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata jätmise kohta on õigusvastane ja kuulub tühistamisele ning enammakstud käibemaks kuulub tagastamisele. Vaidlustatud otsuses selgitati kohtu arvates õigesti, et kontrolli lõpetamise teadet loetakse MKS § 81 lg 4 kohaselt võrdväärseks maksuotsusega (MKS § 95) ning selle muutmisel või kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse MKS § 101-103 sätestatut. OÜ XXX ei ole aga 16.03.2010 väljastatud kontrolli lõpetamise teadet vaidlustanud. Samuti ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis oleks jäänud maksuasjas nr 12.2-3/9951 käsitlemata (MKS § 102), või muid aluseid, mille alusel kuuluks kontrolli lõpetamise teade kehtetuks tunnistamisele või muutmisele (MKS § 103).

24. Seega asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus on motiveeritud ja seaduslik. Kuigi MKS § 81 lg 4 asub tõepoolest MKS-i 7. peatükis „Revisjon“, ei tähenda see aga kohtu arvates seda, et selle peatüki norme ei oleks võimalik rakendada muudel juhtudel. Tegelikkuses puudub MKS-i sätete jäik jaotus ainult üksikjuhtumi kontrolli reguleerivateks ja ainult revisjoni reguleerivateks säteteks. Nii näiteks on MKS § 79 lg 2 esimeses lauses otseselt öeldud, et revidendil on õigus viia läbi vaatlusi, kaasata eksperte ja spetsialiste, teha kontrollitavatest dokumentidest väljavõtteid ja ärakirju ning sooritada muid MKS 6. peatükis sätestatud toiminguid, arvestades 7. peatükis sätestatud erisusi.

25. Nii revisjoni kui kontrolli puhul võib maksukohustuslane parandada vastavalt kontrollaktile või revisjoniaktile oma maksudeklaratsioone. Maksuotsuse tegemiseks puudub sellel puhul alus, kuid kontrolli või revisjoni lõppemine on siiski vajalik fikseerida. MKS ja maksuseadused kontrolli lõpetamise korda deklaratsioonide parandamise puhul ette ei näe. Eelmärgitud juhul lõpetas maksuhaldur kontrolli teatega, lähtudes nii kontrolli kui revisjoni puhul analoogia alusel MKS § 81 lg-st 4, mille sätte kohaselt revisjoniakti ei tutvustata, kui revisjoni käigus ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid. Maksukohustuslasele toimetatakse kätte sellekohane kirjalik teade. Teade loetakse võrdväärseks revisjoni tulemusel tehtava maksuotsusega (§ 95) ning selle muutmisel või kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse MKS §-des 101-103 sätestatut.

26. Kaebaja on seisukohal, et üksikjuhtumi kontrolli käigus ja käesoleva asja raames on parandusdeklaratsiooni esitamine seaduspärane. Kohus kaebaja sellise seisukohaga nõustuda ei saa, sest juhul, kui maksukohustuse muutumine on kindlaks tehtud üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni tulemusena ning maksukohustuslane on parandusdeklaratsiooni esitanud vastavalt sellele tulemusele, on teade revisjoni või kontrolli lõpetamise kohta maksukohustuslasele sama siduv kui maksuotsus. Teate siduvust tunnistamata saaks maksukohustuslane näiteks võimaluse parandusdeklaratsioonide esitamise teel kontrollimenetlus lõpetada, seejärel aga taastada uute parandusdeklaratsioonide esitamise teel kontrollieelne olukord, ning seda korduvalt. Kohus leiab, et maksukohustuslasele deklaratsioonide parandamise õiguse andmisel ei olnud seaduseandja eesmärgiks niisuguse õiguskindlusetuse loomine. Maksukohustuslastel peaksid olema võrdsed õigused maksukohustuse vaidlustamise korral. Maksuotsuse vaidlustamiseks saab maksukohustuslane pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kontrollimenetluse lõppemisel teatega peaks lähtuma samast tähtajast, s.t teadet tuleks ka vaidlustamise mõttes käsitleda kui maksuotsust.

27. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kuna üksikjuhtumi kontrolli väljastatud teatele ei kohaldata maksuotsuse sätteid, siis on võimalik esitatud deklaratsiooni jätkuvalt muuta nii maksumaksja enda kui ka maksuhalduri poolt, kusjuures kontrollitud perioodi osas võib deklaratsiooni parandada nii maksumaksja kui ka maksuhaldur. Kohus on seisukohal, et maksuhalduril ei ole õigust parandada ise maksudeklaratsioone, sest sellist õigust ei anna MKS, maksuseadused ega muud normatiivaktid. Maksudeklaratsioon on maksukohustuslase poolt esitatav maksu arvutamise dokument, mille õigsuse eest vastutab maksukohustuslane.

28. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et seoses tühistamiskaebuse põhjendamatusega puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks.

29. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik