1-08-10297/82 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-10297

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 10. märtsi

2014 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Andrei Jelagini kaitsja Artur Pärnoja

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 10. märtsi 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei

Jelagini kaitsja Artur Pärnoja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Andrei Jelagin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.02.2009 otsusega KarS § 25 lg 2 - §

113, § 120, § 418 lg 1, § 266 lg 2 p 1, 2, § 199 lg 2 p 5 järgi. Vastavalt KarS § 64 lg 1 loeti

kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks kuus aastat

vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, s.o

21.01.2008 kuni 23.01.2008 (s.o 3 päeva) ja 16.02.2008 kuni 09.02.2009 (s.o 11 kuud ja 23

päeva), kokku 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liideti mõistetud

karistusele Viru Maakohtu 21.12.2007 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa,

s.o 1 aasta, mõistes liitkaristuseks 6 aastat ja 4 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 10.02.2009 ja lõpp 13.02.2015

Viru Maakohtu 10.03.2014 määrusega jäeti A. Jelagin tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2. Maakohus leidis, et süüdimõistetu A. Jelagin ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt.

2.1 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu A. Jelagin ei kuulu vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamisele. A. Jelaginit on 2-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset

vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest

käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas KarS § 25 lg 2 - § 113 järgi (tapmise katse),

mis on esimese raskusastme isikuvastane kuritegu. Viru Maakohtu 10.02.2009 kohtuotsuse

kohaselt tulistas A. Jelagin oma endisele elukaaslasele näkku, põhjustades viimasele haava

alalõua vasaku nurga piirkonnas ja alalõualuu murru vasakul, mis tekkisid üheaegselt

laskerelva kuulilaengu toimel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista kinnipeetav

oma süüd endise elukaaslase ründamises, leides pigem, et kannatanu oli ise süüdi.

Kinnipeetav pani uued tahtlikud kuriteod toime temale Viru Maakohtu 21.12.2007

kohtuotsusega määratud katseajal, kui ta oli kriminaalhooldusele allutatud. Seega järeldub

eelnevast, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud kinnipeetavale mingit eripreventiivset

mõju, vaid ta jätkas uute ja raskemate kuritegude toimepanemist.

2.2 Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. A. Jelaginil on üks kehtiv

distsiplinaarkaristus. Teda kahtlustatakse kaaskinnipeetava suhtes toimepandud KarS § 121

järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Jelagini üldise

korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 39% ja vägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava

ennetähtaegset vabastamist. Kohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava

vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites

kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et

töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, suhtlemisel

kriminaalkorras karistatud isikutega ja konfliktide tekkimisel, kui kinnipeetav ei suuda oma

emotsioone ohjata, võib ta toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks

märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning

üksnes

erandlikud

asjaolud

võimaldavad

süüdimõistetute

tingimisi

ennetähtaegset

vabastamist. Kohus leidis, et A. Jelagini suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Jelagini kaitsja, taotledes

maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

3.1 Maakohus ei ole kaevatavas määruses esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta ei arvesta

neid positiivseid asjaolusid, mis kinnitavad seda, et määruskaebuse esitaja on asunud

paranemise teele ja soovib ka ise vabaneda nendest asjaoludest, mis teda elus seni on

negatiivselt mõjutanud.

3.2 Määruskaebuses toob kaitsja välja positiivsed asjaolud, mis kaitsja sõnul süüdimõistetu

ennetähtaegset vabastamist toetavad: need on kinnipeetava kahetsus, motivatsiooni elada

seaduskuulekalt, vanglas sotsiaalprogrammide läbimine, hariduse omandamine, vabaduses

lähedaste toetus, kriminaalse suhtlusringkonna puudumine, kindel elukoht ja soov asuda tööle.

3.3 Nii vangla kui ka kohtu hinnang A. Jelagini kõrgohtlikkuse osas ei ole motiveeritud.

Süüdimõistetul on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid samas nähtub, et üleastumine on

olnud suhteliselt kerge. Lisaks leiab kaitsja, et A. Jelagini süüd ja selle raskendavaid

asjaolusid arvestati juba karistuse mõistmisel KarS § 56 mõttes ning neid asjaolusid ei saa

kohus kasutada vangistusest enne tähtaega mitte vabastamise põhjendamisel. Veel märgib

kaitsja, et A. Jelaginit on tõepoolest KarS § 74 alusel vangistusest tingimisi vabastatud, kuid

tegemist oli karistuse mõistmisega (vabastamisega), mitte aga mõistetud ja täitmisel

vangistusest tingimisi vabastamisega. Reaalsest vangistusest tingimisi vabanemise võimalus

on A. Jelaginil esmakordne.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses

esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et A. Jelagini vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud

asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega

täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

5. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks

saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Jelaginit ei ole põhjendatud

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses

toodud positiivseid asjaolusid – A. Jelagini kahetsus, motivatsioon õiguskuulekaks eluks,

vanglas sotsiaalprogrammide läbimine, hariduse omandamine, vabaduses lähedaste toetus,

kriminaalse taustaga suhtlusringkonna puudumine, kindel elukoht ja soov asuda tööle.

5.1 Siiski ei kaalu nimetatud positiivsed asjaolud üles A. Jelagini puhul esinevaid negatiivseid

asjaolusid. Nimelt tingivad tema vabastamata jätmise peamiselt kuriteo toimepanemise

asjaolud (tapmise katse KarS § 25 lg 2 ja § 113 järgi lähedase tulistamises näkku) ning tema

varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kahel korral, katseajal uute kuritegude

toimepanemine). Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et A. Jelagin kannab liitkaristust

kohtuotsuste

kogumis

–

Viru

Maakohtu

21.12.2007

ja

10.02.2009

otsustega.

Viimatinimetatud otsusega mõisteti A. Jelagin süüdi lausa viie kuriteo toimepanemises (KarS

§ 25 lg 2 - § 113, § 120, § 418 lg 1, § 266 lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 5 järgi). Märkimist väärib

ka asjaolu, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mida ei saa eirata kogumis

teiste asjaoludega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

eelnevast järeldada, et A. Jelagini puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude

toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult

A. Jelaginit iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks

edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning

kriminaalhoolduse nõudeid täita.

6. KarS § 76 lg 3 näeb otsesõnu ette, et tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus muuhulgas kuriteo toimepanemise asjaoludega.

Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on täiesti põhjendatud arvestada ennetähtaegsel

vabastamisel toimepandud kuriteo raskuse, tehiolude ning muud isiku süüd ilmestavate

andmetega. Seega ei soostu ringkonnakohus kaitseväitega, et isiku süü suurust ei saa kohus

korduvalt kasutada vangistusest enne tähtaega mitte vabastamise põhjendamisel.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma mingit tähtsust praegu see, et A. Jelaginit on KarS § 74

alusel vangistusest tingimisi vabastatud, kuid tegemist oli karistuse mõistmisega

(vabastamisega), mitte aga mõistetud ja täitmisel vangistusest tingimisi vabastamisega. Kui

süüdimõistetu on varem kohtu usaldust katseajal viibinuna kuritarvitanud, ei toeta see

vaieldamatult tema ennetähtaegset vabastamist, eriti arvestades, et ta pole varem olnud

suuteline täitma katseajaga kaasnenud nõudeid. Selles mõttes pole seega vahet, kas

kinnipeetav on karistuse kandmisest tingimisi või ennetähtaegselt vangistuse kandmisest

vabastatud.

8. Ringkonnakohus toonitab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

9. Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et A. Jelagin tuleb jätta vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg

1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning kaitsja määruskaebuse

rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau Tiit Lõhmus