1-13-6438/31 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-6438

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 12. märtsi 2014

määrus S.S-ile (S.S) Viru Maakohtu 30.

septembri 2103 kohtuotsusega mõistetud karistuse

täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu S.S, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 12. märtsi 2014 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. S.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.09.2013 kohtuotsuse alusel KarS § 202 lg 1 järgi. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud vangistus, 2 kuud, jäetakse tingimuslikult kohaldamata, kui S.S ei pane 18-kuulise tähtaja jooksul toime uut kuritegu. Samuti pidi süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaeg hakkas kulgema alates Viru Maakohtu 30.09.2014 otsuse kuulutamisest.

2. 26.02.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse S.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei allu kohustusele ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei ela kohtu määratud alalises elukohas. Elukohast lahkumiseks ta luba kriminaalhooldajalt luba taotlenud ei ole.

3. Viru Maakohus rahuldas taotluse ja pööras Viru Maakohtu 30.09.2013 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele. S.S võeti vangistuse täitmise tagamiseks vahi alla. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised.

3.1 Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune S.S rikkus kohtu poolt määratud kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX ; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks.

3.2

Kriminaalhooldusalune

S.S

ei

ilmunud

ilma

mõjuva

põhjuseta

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 05.11.2013, 21.11.2013, 27.01.2013, 12.02.2014, rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Samuti ei ela ta kindlaksmääratud aadressil XXX , ega ole saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elukoha vahetamiseks, rikkudes sellega KarS § 75 lg 2 p-te 1 ja 5. S.S-i poolt nimetatud kontrollnõuete mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus mõjuvaks. Süüdimõistetul ei olnud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. S.S-i antud selgitustest ei nähtu, et ta oleks astunud reaalseid samme, mis võimaldaksid ettenähtud kohustusi korrektselt täita. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks.

3.3 Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja S.S-i seletusi, on kohus veendunud, et S.S hoidub käitumiskontrolli teostamisest kõrvale ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Hooldusalune hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale tahtlikult ega ole teinud mingeid jõupingutusi talle pandud kohustuste täitmiseks. Kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole kohtu hinnangul otstarbekas. Seega tuleb KarS § 74 lg-st 4 lähtuvalt pöörata täitmisele S.S-ile Viru Maakohtu 30.09.2013 kohtuotsusega nr 1-13-6438 mõistetud karistus 2 kuud vangistust.

3.4 Kuna S.S ei ilmunud kohtuistungile vabatahtlikult, on alust asuda seisukohale, et vabaduses viibides hakkab S.S hoiduma karistuse täitmisest kõrvale. Seetõttu tuleb KrMS § 130 lg 41 alusel süüdimõistva kohtuotsusega määratud vangistuse täitmise tagamiseks kohaldada S.S-i suhtes vahistamist.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.S, kes ei nõustu kohtu järeldustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiivil puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.

5.1 KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Loetletud meetmete valikul peab kohus arvestama konkreetse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Kohtupraktikas on leitud, et käitumiskontrolliga pandud kohustuse täitmata jätmine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKK 3-1-3-24-97).

5.2 Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et S.S on rikkunud Viru Maakohtu 30.09.2013 otsusega § 75 lg 1 p-de 1,2 ja 5 järgi pandud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldaja koostatud erakorralisest ettekandest nähtub, et S.S ei ole ilmunud registreerimistele 05.11.2013, 21.11.2013, 27.01.2013 ja 12.04.2014. Ta ei ela kohtu poolt kindlaksmääratud aadressil XXX . Samuti ei ole S.S taotlenud luba elukohast lahkumiseks.

5.3 Karistuse täitmisele pööramise säte annab kohtule kaalutlusõiguse edasiste meetmete rakendamisel süüdimõistetule. Kriminaalhooldajale 20.02.2014 antud selgituses märkis S.S, et ta ei kohustu enam kontrollnõudeid täitma, samuti keeldub ta katseaja pikendamisest, üldkasuliku töö tegemisest ja sotsiaalprogrammide läbimisest. Kohtuistungil andis S.S ütlusi, et kontrollnõuete mittetäitmise põhjenduseks on laste olemasolu ning asjaolu, et ta ei mäletanud registreerimisaegu (tl 128-129). Elukohast lahkumise kohta selleks eelnevalt luba küsimata S.S selgitusi ei andnud. Maakohus konstateeris S.S-i rikkumisi arvestades, et kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, kuna süüdimõistetu hoidub kohtuotsuse täitmisest tahtlikult kõrvale ega ole teinud mingeid jõupingutusi talle pandud kohustuste täitmiseks. S.S-i antud selgitustest ei nähtu, et ta oleks astunud reaalseid samme kohustuste korrektseks täitmiseks. Ringkonnakohus märgib, et arvestades S.S-i selgitusi ja käitumist, ei oleks kriminaalhoolduse edasine teostamine otstarbekas, kuna suure tõenäosusega rikuks ta katseaja pikendamise korral käitumiskontrolli nõudeid.

5.4 Tingimisi vangistuse kohaldamisel antakse isikule võimalus hea käitumisega vältida vangistuse täideviimist. S.S on korduvalt mõjuva põhjuseta rikkunud talle Viru Maakohtu 30.09.2013 kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid. S.S oli teadlik talle kehtestatud kontrollnõuetest ning tagajärgedest, mis saabuvad nõuete mittetäitmisel. Sellegipoolest oli S.S talle kehtestatud kohustuste täitmise osas äärmiselt hoolimatu, mistõttu on maakohtu järeldus süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud.

6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas