Legislator Case Law & Legislation
1-14-3008/4 AI generated

1-14-3008/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-14-3008/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

aprill 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-3008 (kohtueelses menetluses nr 14260101105) riik G.L versus kiirmenetlus järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Merike Tikk Süüdistatav G.L (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx

Legislator headnote

AI generated

1-14-3008/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: ning karistamiseks alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17. mai 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 7 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 7 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (7 kuud vangistust = 2 tundi x 210 päeva), s.o üldkasuliku tööga 420 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 6 kuu jooksul.

Keywords

AI generated
right of retention delay in criminal prosecution insufficiently substantiated grievance retrocession undisclosed pre-existing condition time limits for seeking redress
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

03. aprill 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-3008 (kohtueelses menetluses nr 14260101105) riik G.L versus kiirmenetlus järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Merike Tikk Süüdistatav G.L (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx

x-xx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx omab ; kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 121 järgi Kaitsja (riigi õigusabi korras) advokaat Mihkel Gaver (Advokaadibüroo Sirje Must )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada G.L

süüdi karistusseadustiku (KarS)

§ 121 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS 65 lg oleva kohtu- §

2 alusel suurendada käes otsusega G.L-ile Tartu Maakohtu 17. mai 2013 otsusega G.L-ile mõistetud karistust

kandmata osa, s.o 3 (kolm) kuud vangistust mõistetud karistuse ära võrra ning mõista G.L-ile karistus vangistusena 7 (seitse) kuud G.L-ile liit ; KarS § 69 alusel asendada

7 kuud tundi ja mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 420 (nelisada kakskümmend)

määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

20. oktoober 2014; üldkasuliku töö tegemisel allutada G.L

75 lg-s KarS §

1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxx x-xx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx G.L-ile ; tühistada tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista G.L-ilt sundraha 266 (kakssada kuus kuus eurot 25 senti, kümmend )

riigi õigusabi tasu ükssada kaheksakümmend määrata

180 ( ) eurot riigi kasuks; kriminaalmenetluse kulud eurot tasumisele ositi

446 (nelisada nelikümmend kuus) eurot 25 järgmiselt: 1) alates 20 kolmkümmend seitse

14 maikuust igakuise menetluskulu osa 37 ( a ) 19

senti eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 G.L-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu eurot jätta riigi 40,80 kanda;

2.3 rahuldada advokaat Mihkel Gaveri kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus t (s.h. käibemaks 6 eurot) ulatuses. osaliselt summas 36 euro

Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011

SEB P - angas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel makse korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitu 1- sena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 14-3008

“);

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.6 kohtuotsuse peale edasikae -des 318 321, mille kohaselt bamise kord on sätestatud KrMS § – kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on G.L toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja va selles, et lu tekitamise st kehalise väärkohtlemise KarS § järgi, mis seisnes

tema 30.03.2014 kella 01.00 paiku Viljandimaal Viljandi vallas -xxxxx xxxxx xxxxxx xxxx talumaja esimesel korrusel tungis kallale ja M.P lõi ühe korra käega näkku, mille peale viimane jooksis talumaja teisele korrusele A.P juurde. Seejärel G.L järgnes M.P.le teisele korrusele, kus ta tungis kallale käega näost pigistades ning kaelast kägistades A.P.le Antud õigusrikkumisse sekkusid , mille peale G.L kägistas kaelast ja lõi M.P ja R.P R.P

rusikaga näkku , kes kukkus põrandale ning seejärel lõi M.P

jalaga korduvalt maaslamavat ta

M.P. Oma sellise tegevusega tekitas G.L M.P.le ,A.P.le ja R.P.le valu ning tervisekahjustusi.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 121 järgi vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2

ning karistamiseks alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17. mai 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 7 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 7 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (7 kuud vangistust = 2 tundi x 210 päeva), s.o üldkasuliku tööga 420 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 6 kuu jooksul.

KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS § s 75 sätestatule. -

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhje süüdimõistmises ndused

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - - S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või M -

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS § s 154 sätes - - tatud andmed (kahtlustatava -le 1 ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastava - lt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite loetelu; KrM

218 lg- S §

1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppe . menetluse sätteid

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtul et iku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § ahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel l -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis vuses õiguslike kvalifikat eseme asjaolud selged, vasta siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangitusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.3. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § lt KrMS § 189 lg -s 175. Vastava -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu htuotsusega. de hüvitamine kohtumääruse või ko

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. n määrusest nr 166 ( ovembri 2013

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt s

179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS § sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 266,25 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras on kord

kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava imisel on määratud G.L kaitsja esinemise eest kohtueelsel uur hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna Süüdistatava 184,80 eurot. G.L

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina (s.h. käibemaks)

72 eurot .

Kohus, arvestades kohtuistungiks kulunud aega leiab, et kaitsjatasu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses ning kaitsjale tuleb tasuda 36 eurot (s.h käibemaks).

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse G.L-ile osutamine 180 eurot ud ja selleks kulutatud aeg kokku 40,80 ning õigusabi osutamiseks sõidukul

eurot ega . Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes sisulise õigusabi andmise kulud ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt kohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi ja asja andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele jätta süüdi välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud ri 40,80 eurot statavalt igi

kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud.

Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdi riigile tagasi välja mõistmata statavalt .

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmen

etluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 256 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista G.L-ilt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 266,25 eurot ja abi tasu 180 (72+72+36) eurot riigi õigus

riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Kohus määrab menetluskulu tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul.

4. Kohtu m

uud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Aivar Hint

Kohtunik