2-13-56547/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-56547 Tsiviilasi XXX, XXXja XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Hagihind

5 539.50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja III: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja: XXX(e-post XXX) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mare Lust (e-post viruab@uninet.ee) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Virge Murak (e-post virge.murak@entsik.ee) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXXelatis XXX (sündinud XXX.a.) kasuks XXX ülalpidamiseks igakuuliselt alates 28.11.2013.a. summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuni 31.12.2013.a. ja alates 01.01.2014.a. summas 177.50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

3. Välja mõista XXXelatis XXX(sündinud XXX.a.) kasuks XXXülalpidamiseks igakuuliselt alates 28.11.2013.a. summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuni 31.12.2013.a. ja alates 01.01.2014.a. summas 177.50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni XXXtäisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

4. Välja mõista XXXelatis XXX(sündinud XXX .a.) kasuks XXXülalpidamiseks igakuuliselt alates 28.11.2013.a. summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuni 31.12.2013.a. ja alates 01.01.2014.a. summas 177.50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni XXXtäisealiseks saamiseni s.o. kuni 25.06.2023.a.

5. Välja mõista XXX XXX kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 28.11.2012-27.11.2013 eest 824.77 (kaheksasada kakskümmend neli eurot ja 77 senti) eurot.

6. Välja mõista XXX XXXkasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 28.11.2012-27.11.2013 eest 824.77 (kaheksasada kakskümmend neli eurot ja 77 senti) eurot.

7. Välja mõista XXX XXXkasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 28.11.2012-27.11.2013 eest 824.77 (kaheksasada kakskümmend neli eurot ja 77 senti) eurot.

8. Elatise maksmisel võtta arvesse XXX poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatis.

9. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on XXX kohustatud punktides 2-4 väljamõistetud elatise tasuma XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX iga kalendrikuu eest ette kuu 25. kuupäevaks, märkides makse selgitusse vastavalt „XXX , XXXja XXX elatisraha“.

10. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

28.11.2013.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on XXX ja XXXkooselust sündinud kolm last: XXX.a. poeg XXX , XXX.a. tütar XXXja XXX .a. tütar XXX , kes elavad koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Kostja on andnud lastele elatist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt, mis ei vasta laste vajadustele. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 28.11.2013.a. igakuine elatis XXX ülalpidamiseks summas 190.50 eurot kuni XXX täisealiseks saamiseni, XXX ülalpidamiseks summas 212.50 eurot kuni XXX täisealiseks saamiseni ja XXX ülalpidamiseks summas 212.50 eurot kuni XXX ülalpidamiseks, kuid mitte vähem kui poolt Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäära iga hageja ülalpidamiseks. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista ka ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekkinud kahju tagasiulatuvalt ühe aasta eest kokku 6 532.50 eurot. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Hagejad kohtuistungil 12.03.2014.a. vähendavad hagi ja paluvad kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekkinud kahju tagasiulatuvalt ühe aasta eest kokku 6 532.50 eurot.

Kostja seisukohad

Kostja on laste ülalpidamises osalenud ja teinud lastele kulutusi kokku summas 3 236.19 eurot, mida tuleb arvesse võtta tagasiulatuva elatise suuruse määramisel. Kostja palub tagasiulatuva elatise suuruseks arvestada 1 676.31 eurot. Kostja ei nõustu elatise tasumisega XXX kontole, sest siis ei oleks tagatud elatise kulutamine sihtotstarbeliselt. Kostja on nõus kandma kulusid lastele igakuiselt summas 532.50 eurot ning pidama lapsi täiendavalt üleval perioodidel, mil lapsed viibivad isaga, kuid kostja soovib teha konkreetseid makse ja oste, mille saajateks ei oleks laste ema. Alternatiivselt soovib kostja, et vähendataks laste ema arveldusarvele tasutavat summat 50 % võrra, kuivõrd lapsed on põhimõtteliselt poole ajast isaga ja poole ajast emaga ning nendel perioodidel hoolitseb vastav vanem laste kõikide vajaduste täitmise eest. Kostja palub ennast kohustada kandma kulutusi seaduses sätestatud elatise määra suuruses igakuiselt hagejate vajaduste igakülgseks rahuldamiseks s.o. 2014.a. igakuiselt teha kulutusi summas

532.50 eurot. Alternatiivselt palub kostja vähendada seaduses sätestatud igakuist elatist 50 % võrra ning kohustada XXX tasuma vähendatud summa XXX arveldusarvele 2014.a. igakuiselt summas 266.25 eurot ning ülejäänud osas kohustada XXX tegema kulutusi laste vajaduste rahuldamiseks. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Pooled ei vaidle, et hagejad XXX , sündinud XXX.a., XXX , sündinud XXX.a. ja XXX , sündinud XXX .a. elavad koos ema XXX (t.l. 36-39).

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2013.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 320 eurot ja pool sellest moodustab 160 eurot ning alates 01.01.2014.a. on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 355 eurot ja pool sellest moodustab

177.50 eurot.

Hagejad nõuavad oma isalt s.o. kostjalt elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses igakuiselt hagejate ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kohtusse s.o. 28.11.2013.a. kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Pooled ei vaidle hagejate vajaduste üle. Pooled ei vaidle, et kostja peab täitma laste ülalpidamiskohustust. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja varanduslikust seisundist tulenevalt on kostjal võimalik hagejaid ülal pidada hagejate miinimumvajaduste ulatuses (t.l. 40- 45, 100-105).

Pooled vaidlevad ülalpidamise andmise viisi üle, sest kostja ei ole nõus elatist tasuma hagejate ema kontole, vaid soovib hagejate vajaduste rahuldamiseks teha vahetult ise kulutusi.

PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

Kohtu arvates kostja soov teha ise vahetult kulutusi laste vajaduste katteks, ei ole selline mõjuv põhjus, miks kohus peaks lubama kostjal täita ülalpidamist muul viisil kui raha perioodilise maksmisega lastega koos elava vanema pangakontole. Kostja väide, et raha maksmisega laste ema kontole, ei ole tema veendunud, et makstud elatist kasutatakse laste vajaduste rahuldamiseks, ei ole veenev. PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt peab lapsega koos elav vanem kasutama elatist lapse huvides. Kuna hagejad nõuavad endale elatist miinimumsuurususes nende miinimumvajaduste rahuldamiseks, siis ei ole kohtul põhjust kahelda, et miinimumelatisest kaetakse laste miinimumvajadused.

Kostja palub kohtul vähendada ka rahaliselt väljamõistetavat miinimumelatist poole võrra, juhul kui kohus ei luba kostjal ülalpidamiskohustust hagejatele vahetult ise teha, arvesse võttes, et lapsed on ka kostja juures ning sel ajal teeb kostja lastele vahetult kulutusi. Kohus on palunud kostjal esitada tõendeid laste vajaduste katteks tehtavate kulutustele ajal, mil hagejad viibivad kostjaga, et kohus saaks hinnata kas kostja tehtavad kulutused lastele on vajalikud ja põhjendatud ja kas need laste vajaduste katteks tehtavad kulutused isa juures suurendavad laste kõiki vajadusi. Kuna kostja ei ole põhistanud ega esitanud tõendeid lastele tehtavate kulutuste suhtes, mil lapsed isa külastavad, siis ei ole kohtul põhjust arvata, et laste vajadused seoses isa juures viibimisega suureneksid sedavõrd, et kohus peaks seetõttu vähendama hagejatele väljamõistetava elatise suurust.

Kohus ei pea võimalikuks vähendada kostjalt väljamõistetava elatise suurust poole võrra. Kuna hagejad ei ole nõus, et kostja täidaks hagejate ülalpidamiskohustust muul moel kui raha perioodilise maksmisega hagejate ema kontole, siis ei ole kohtu arvates põhjendatud ka kostja taotlus, et ta täidaks hagejate ülalpidamiskohustust miinimummäärast 50 % ulatuses rahaliselt ja

50 % ulatuses teeks kulutusi ise vahetult laste vajaduste katteks.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis igakuuliselt alates hagiavalduse esitamisest s.o. alates 28.11.2013.a. kuni 31.12.2013.a. iga hageja kasuks 160 eurot ja alates 01.01.2014.a. kuni iga hageja täisealiseks saamiseni 177.50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära iga hageja kasuks.

Hagejad nõuavad kostjalt ka ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekkinud kahju alates 28.11.2012.a. kokku 6 532.50 eurot, millest XXX kasuks 2 124 eurot, XXX kasuks 2 143.50 eurot ja XXX kasuks 2 147.50 eurot. Kostja on tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudele esitanud vastuväited, et tema on täitnud hagejate ülalpidamiskohustust selle aja perioodi jooksul summas 3 236.19 eurot, kostja palub endalt välja mõista tagasiulatuva elatise katteks 1 676.31 eurot. Hagejate arvates on kostja tehtud kulutused tagasiulatuva elatise katteks tõendamata, samuti on olnud need kulutused kooskõlastamata hagejate teise vanemaga.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Nagu kohus eelnevalt on rõhutanud on vanem täitnud ülalpidamiskohuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Seega reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui ostetakse asju kohustatud isiku äranägemisel, kuid kuna hagejad on elatise kui kahju hüvitamise nõude esitanud tagasiulatuvalt, siis ei ole kohtu arvates veenev hagejate väide, et kostja poolt tehtud kulutusi hagejate ülalpidamiseks tagasiulatuvalt ei ole teine lapsevanem heaks kiitnud. Kui hagejad ei ole nõudnud elatise maksmist oma teise vanema arvelduskontole, kellega nad koos elavad, siis ei saa eeldada, et vaid selline ülalpidamiskohustuse täitmise viis oleks hagejaid rahuldanud. Järgnevalt kohus hindab, kas kostja on teinud kulutusi lastele ja kas need kulutused on seotud laste ülalpidamiskuludega ja vajalikud s.o. kas kostja tehtud kulutused on tehtud hagejate huvides, mis lubaks lugeda osaliselt täidetuks kostja ülalpidamiskohustuse hagejate ees.

Kohtu arvates on kostja veenvalt põhistanud, et tema on tasunud tütarde balletiga (treeningud ja balletiriided) seotud kulutusi kokku 1 543.38 eurot (t.l. 83, 85, 86, 90, 94, 95, 97-99). Tuvastatud on, et kostja on teinud ülekandeid XXX kokku summas 91.50 eurot (t.l. 83, 99) ja XXX kokku summas 90.10 eurot (t.l. 86, 98). Tuvastatud on, et kostja on teinud XXXle ülekandeid summas kokku 168 eurot (t.l. 84, 96) ning tasunud XXX klassirahasid ühisüritusteks summas kokku

184.26 eurot (t.l. 84, 96). Kohtu arvates on kostja veenvalt põhistanud, et on käinud just lastega koos Kalev Spa-s, millele kulus 33 eurot (t.l. 87), söömas väljas Kikka kõrtsis, millele on kokku kulutatud 54.19 eurot (t.l. 88), et on käidud lastega koos Soomes, millele kulus 174 eurot (t.l. 91) ning et lastele on ostetud riideid spordipoest kokku summas 167.76 eurot (t.l. 92-93, 147-148). Pooled ei vaidle, et kostja on hagejate seaduslikule esindajale XXX on teinud ülekandeid summas 730 eurot (t.l. 12-35, 82, 89) elatise katteks. Seega on tõendatud, et kostja on hagejate ülalpidamiskohustust täitnud summas 3 236.19 eurot. Kuna kostja on teinud 3 236.19 eurost ka ülekandeid hagejate seaduslikule esindajale kokku summas 730 eurot, siis võib kohtu arvates üldsumma 3 236.19 eurot jagada kolme hageja ülalpidamiskulude täitmiseks võrdselt ning seega on kostja täitnud iga hageja ülalpidamiskohustust summas 1 078.73 eurot, missuguses summas tuleb arvestada, et kostja on ülalpidamiskohustust tagasiulatuvalt täitnud.

Võttes arvesse miinimumelatise suuruse, siis 2012.a., kus miinimumpalga suuruseks oli 290 eurot oli miinimumelatisemäär seega 145 eurot kuus, siis alates 28. novembrist 2012.a. kolme novembrikuu päeva eest pidi kostja tasuma 14.5 eurot ühe lapse elatise katteks, detsembrikuu 2012.a. eest 145 eurot, jaanuarist 2013.a. kuni oktoobrini 2013.a. kui elatise miinimumsumma ühes kuus oli 160 eurot, kümne kuu eest kokku 1 600 eurot ja 01. novembrist kuni 27. novembrini 2013.a. 27 päeva eest 144 eurot, kokku 1 903.50 eurot. Kuna kostja on iga lapse ülalpidamiskohustust tagasiulatuvalt täitnud 1 078.73 eurot, siis on kostjal iga lapse ees täitmata ülalpidamiskohustust summas 824.77 eurot, milline summa tuleb kostjalt välja mõista iga hageja ülalpidamiseks tagasiulatuva elatise katteks, sest kostja ei ole andnud hagejatele piisavalt ülalpidamist perioodil 28.11.2012.a.-27.11.2013.a.

Hagi tagamise määrusega nr 2-13-56547 24. märtsist 2014.a. on XXX kohustatud tasuma hagejatele XXX , XXX ja XXX igaühele elatist igakuiselt 177.50 eurot kuni tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.

Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik