1-14-2958/2 · Tartu Ringkonnakohus

1-14-2958

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2958 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 14. märtsi 2014 määrus Toomas Joakiti kaebuse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Toomas Joakiti taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON Toomas Joakiti taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 14. märtsi 2014 määruse vaidlustamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Toomas Joakit esitas avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks Antsla Vallavalitsuse ja Lõuna prefektuuri ametnike suhtes KarS § 266, § 267 ja § 291 järgi selles, et 04.01.2013 ja 08.01.2013 sisenesid politseiametnikud ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ebaseaduslikult T. Joakitile Antsla Vallavalitsuse poolt üürile antud eluruumi ega lahkunud sealt pärast avaldaja vastavaid korraldusi.

1.1. 25.02.2014 jäeti Lõuna Ringkonnaprokuratuuri teatega kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata, kuna prokuratuuri hinnangul puudus kriminaalmenetluse alus. Asjaolude kontrollimisel selgus, et ametnikud kontrollisid T. Joakiti elukohta XXX Antsla, kuna nimetatud korteri kohta laekus vallavalitsusele pidevalt kaebusi. 04.01.2013 lasi Antsla Vallavalitsuse ja Lõuna prefektuuri ametnikud korterisse T. Joakiti tuttav L.L. . Korteris viibis alkoholijoobes seltskond, sh T. Joakit, kes koheselt hakkas ametnikke solvama. Politseiametnikud käskisid korteris korda hoida ja lahkusid seejärel. 08.01.2013 tegid politseiametnikud järelkontrolli ning neile avas ukse T. Joakit ja lubas ametnikud ise korterisse.

2. T. Joakit vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris.

3. Riigiprokuratuuri 14.03.2014 määrusega jäeti T. Joakiti kaebus rahuldamata, kuna Antsla Vallavalitsuse sotsiaalametnike ja Lõuna prefektuuri politseiametnike tegevuses puuduvad kuriteo tunnused.

3.1. T. Joakiti eluruumi külastamise ja selle järelkontrolli tingis asjaolu, et vallavalitsusele laekus kaebusi selle kohta, et Antsla Vallavalitsusele kuuluvast üürikorterist aadressil XXX kostus mitu päeva järjest valju muusikat, lärmi ja korteris olevad isikud risustasid trepikoda ning maja ümbrust. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et T. Joakiti ning Antsla Vallavalitsuse vahel sõlmiti 30.03.2010 eluruumi üürileping, mille kohaselt üürileandjal on õigus kontrollida eluruumi kasutamise sihtpärasust, selle säilitamist ja hooldamist üürniku poolt, oli ametnike poolt korteri külastamine põhjendatud ja õiguspärane.

4. T. Joakit soovib esitada kaebuse Riigiprokuratuuri 14.03.2014 määrusele ning taotleb selleks riigi õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi vahendusel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus leiab, et T. Joakiti taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 14.03.2014 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.

6. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

7. Riigiprokuratuur leidis, et käesoleval juhul ei ole T. Joakiti elukohta külastanud ametnike tegevuses tuvastatav ühegi karistusseadustiku eriosa järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis. Ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses märgituga. Käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus, mis on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust välistav asjaolu ning ei pea vajalikuks Riigiprokuratuuri määruses toodud põhjendusi korrata.

7.1. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimisvõi muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik kriminaalmenetlust alustada ilma kriminaalmenetluse aluse tuvastamiseta. Viimase puhul on oluline hinnata olemasolevat teavet väidetava kuriteosündmuse kohta ning teha menetlusotsus kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta. Nii ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on leidnud, et käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on Riigiprokuratuuri määruse kohaselt piisavalt põhjalikult tuvastatud kaebuse esemeks oleva sündmuse asjaolud ning sellest ei tulene viiteid võimalikule kuriteo toimepanemisele, kuna ametnike sisenemine T. Joakiti korterisse oli õiguspärane.

8. Ringkonnakohus nõustub nii ringkonnakui ka Riigiprokuratuuri seisukohtadega, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada mingitki kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud. Seega on T. Joakiti võimalus Riigiprokuratuuri 14.03.2014 määruse vaidlustamiseks ning sotsiaalametnike ja politseiametnike vastu kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda.

8.1. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

9. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg 1 ja RÕS § 7 lg 1 p 5 jätab ringkonnakohus T. Joakiti taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Mati Kartau Maarika Kuusk Paavo Randma