1-13-9574/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 25.03.2014.a. Kohtuasja number 1-13-9574 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

G. , isikukood H XXX, määratlemata kodakondsusega

Karistuse kandmise algus 02.05.2013 27.10.2014 ja lõpp

RESOLUTSIOON:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. G.

H Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, ja prokurörile. G. le

H-

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 25.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.H vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab G. karistust Viru Maakohtu 28.11.2013 kohtuotsuse nr 1- H 13-9574 alusel, millega on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; KarS § 215 lg 2 p 1,

2 ja KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates 02.05.2013.

Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Enamasti on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid, varasemalt ka kuritegusid avalikku korda kaitsvate võimuesindajate vastu.

Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Ühiseks jooneks on tegevusetus ja grupi mõju, teod on toime pandud raha saamise eesmärgil. Kinnipeetavale koostatud individuaalse täitmiskava täitmist pole kinnipeetav veel alustanud, kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus.

Isikul on vabanedes olemas elukoht, kuid tal puudub erialane haridus puudub töökoht. Kuna

ja ta ei valda piisavalt riigikeelt, on erialase töö leidmine raskendatud. Madal konkurentsivõime seab ohtu tema ametliku majandusliku toimetuleku. Isiku suhted lähedastega on pingelised, tema suhtlusringkonda kuuluvad probleemse käitumisega noored. Tegemist on kergesti mõjutatava isikuga. Kinnipeetav õigustab oma käitumist. Varasemalt on ta kriminaalhoolduse all olles kontrollnõudeid rikkunud. Vangla hindab uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 58%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 40%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et arvestades isiku vanust ning toimepandud kuritegude arvu ja sagedust, ei ole ta veel võimeline oma käitumist muutma. Isikul on kuritegelikud hoiakud ja tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest.

Prokuratuuri seisukoht. 20.03.2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa . G H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokurör leidis, et . varasem elukäik ja kä G H

itumine karistuse kandmise ajal ning toimepandud kuritegude korduvus ja sagedus viitavad tema ohtlikkusele. Viru Maakohtu

16.06.2011 mõistetud karistuse kandmisest vabanes G. 28.09.2012, kuid juba H

19.11.2012 pani ta toime kaks kuritegu. Ajavahemikus 19.11.2012 kuni 02.05.2013, st kuni vahi alla võtmiseni pani toime kokku üksteist varavastast ja avaliku korra vastast kuritegu.

Mõistetud karistused ei ole . puhul täitnud oma eesmärki ning järeldusi ta enda jaoks G H

teinud ei ole. Vaatamata varasematele karis allutamisele ei tustele ja käitumiskontrollile

muutnud ta oma käitumist. Kuna kinnipeetav kannab karistust hulgaliste kuritegude toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Tulenevalt toimepandud kuritegu arvust ei saa aktsepteerida

karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida, tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumist. tiivset eripreventiivset mõju Varasemad karistused ei ole talle posi

avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vabanedes kuritegude toimepanemist.

Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole

võimalik korrigeerida tema käitumist

õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on eesmärgid jäävad täitmata. põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata.

Prokuratuur ei toetanud

G H . ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung.

25.03.2014 toimunud videokohtuistungil märkis süüdimõistetu, et soovib vabaneda ning arvas, et saab vabaduses hakkama.

Kohtumääruse põhjendused.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Tegemist on isikuga, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning tema vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik.

Kinnipeetav on . Distsiplinaarkaristuse olemasolu al üks distsiplinaarkaristus näitab, et

kinnipeetav ei ole vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt

Riigikohtu kriminaalkol -1-1-91-06 on vangistusest leegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristus

e olemasolu käesoleval juhul kindlasti arvestada.

Tegemist on isikuga, kellel puudub vabanedes . isik on varem materiaalse töökoht Kuivõrd kasu saamiseks kuritegusid toime pannud, on olemas arvestatav risk, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab ta kuritegude toimepanemist.

Tõenäosus, et isik paneb jär mitte vägivaldse gneva kahe aasta jooksul toime uue kuriteo, on

vangla materjalidest nähtuvalt 58%. Kohtu arvates on olemas arvestatav risk, et vabaduses jätkab isik kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur.

Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. G H . Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu . G H vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp