1-14-2984/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprillil 2014. a, Tartu Kriminaalasja number 1-14-2984 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Meeli Antonov Kriminaalasi N.H süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 25 lg 1, – lg p järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav N.H

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega KarS § 275 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga, kandmata karistus

3 kuud 28 päeva vangistust väärteokorras karistatud 5 korda, sh 3 korda KarS § 218 järgi tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada N.H KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg kolm päeva, N.H poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu 28 päeva võrra ning mõista N.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada N.H-le mõistetud vangistus 350 (kolmsada viiskümmend) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.H-lt riigituludesse menetluskuludena

½ sundrahast, s.o (kakssada kuuskümmend kuus) eurot senti ja kaitsjale makstud tasu

108 (ükssada kaheksa) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (kolmsada seitsekümmend neli)

eurot senti tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on N.H kohustatud tasuma esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt (kolmkümmend üks) eurot ja 12-ndal kuul (kolmkümmend kolm) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui N.H ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035.

Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

N.H süüdistatakse selles, et tema, üritas 06.03.2014 kella 18.46 paiku Tartus Nõlvaku 2 Prisma kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe CD plaadi „Valeria“ väärtusega 4,99 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. N.H süüdistatakse veel selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, üritas 01.04.2014 kella 21.45 paiku Tartus Kaunase pst 21 Rimi

Säästumarketist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli viina Jamskaja väärtusega 8,15 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Sellega pani N.H toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. katse staadiumisse jäänud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt.

Kaup on tagastatud, tsiviilhagi ei ole esitatud.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kolm päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üks kuu ja 27 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. kolme kuu ja 28 päeva võrra ja mõista lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis viis kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada vangistus 350 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks aasta. Töö tegemise ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS §

75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et N.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.H süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 36 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72.00 eurot, kokku 108.00 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

N.H on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi 12 kuu jooksul. Ta sai alles tööle katseajaga, töötasu on 2,56 eurot tunnis. Tal on võlgnevusi laenudedena üle 2000 euro. Kohus leiab, et N.H aotlus võimaldada tasuda menetluskulusid ositi, tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu.

Ingeri Tamm Kohtunik