4-14-1715/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-1715

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2014. a Tallinn Väärteoasja number 4-14-1715 (2316,14,000979) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi KarS § 262 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vjatšeslav Agafonov, ik: 38602170308, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Liane Stepanov, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Vjatšeslav Agafonov süüdi tunnistada KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 9 (üheksa) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti ärakandmine ositi 3 (kolmes) osas 3 (kolme) päeva kaupa. Juhul, kui menetlusalune isik soovib mõistetud aresti 9 päeva ära kanda korraga ühes osas, peab ta sellest teavitama Põhja prefektuuri arestimaja ning ärakantava aresti ärakandmist arvestatakse alates aresti täies ulatuses ärakandmisele asumisest.

3. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluv arest 9 (üheks) päeva tuleb kas ositi või täies ulatuses ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud 2 (kahe) kuu jooksul otsuse jõustumisest, so hiljemalt 02.06.2014. Kui arest ei ole tähtaegselt täies ulatuses ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning ärakandmata aresti ärakandmist täies mahus arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.04.2014. VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

03.02.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1374502 selles, et 02.02.2014 kella 15.00 ajal Pikk 11 Tallinnas Vjatšeslav Agafonov, olles ilmsete alkoholijoobe tunnustega tülitas avalikus kohas kaupluses „Kolmjalg“ XXX, lüües teda ühe korra käega vastu pead, mille tagajärjel XXXfüüsilist valu ei tundnud ning viskas XXX suunas erinevate kaupluses müügil olnud kommide ja šokolaadidega. Samuti isik lärmas kaupluses „Kolmjalg“, häirides oma käitumisega kaupluse töötajate tööd, solvates sellega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, millega rikkus avalikku korda. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 1 sätteid ja pani toime KarS § 262 ettenähtud väärteo.

Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas end süüdi osaliselt ning selgitas, et läks tülli tüdruksõbraga, see toimus kaupluse läheduses, kus on restoran. Läks oma tuttava juurde kauplusesse, kuid kelle juurde täpsemalt, seda ei mäleta. Teab kõiki kaupluse müüjaid ja juhatajat. Võis olla, et lõi XXX, kuid ei tabanud. Šokolaadide ja kommide viskamine võis olla. Ei tahtnud seda teha, kuid juhtus spontaanselt. Alkoholijoobes ei olnud, kuigi võis selline mulje jääda. Ei tohi alkoholi tarvitada, on Cordamedis ravil.

Tunnistaja XXXselgitas, et teab menetlusalust isikut kui kaupluse püsiklienti. Kauplusesse sisenes XXX, palus kutsuda politsei, kuivõrd teda olevat väljas teel poodi rünnatud. Läks leti tagant ära juhataja juurde, kauplusesse jäi XXX ning ajal, kui ta lahkuma hakkas, sisenes menetlusalune isik. XXX ja menetlusaluse isiku vahel oli sõnelus, füüsilist vägivalda ei näinud. Kui leti taha tagasi jõudis, olid šokolaadid maas, nägi kuidas ründaja tuli leti taha, viskas šokolaadi. Siis käis menetlusalune isik rääkimas juhatajaga ning väljus kauplusest ja XXX jäi politseid ootama. Kannatanu väitis, et kallaletung toimus varasemalt väljaspool poodi. Klient tuli, oli ärevil. Kui nägi teda sisenemas, siis sai aru, et tüli on olnud väljaspool poodi, ise sellepärast hirmu ei tundnud. Ega kauba loopimine meeldiv ei ole. Ju siis häirib kaubaga loopimine kaupluse tööd. Kliente on igasuguseid, tihti juhtub.

Tunnistaja XXXselgitas, et on menetlusalust isikut varem näinud vanalinnas kui müüs jäätist, nime ei mäleta. Kõndis mööda Raekoja platsi ja suundus ühte väiksemat tänavat pidi Pikale tänavale. Kuulis ukse häält ja nägi, et menetlusalune isik väljus baarist. Menetlusalune isik karjus talle, et mis sa vahid. Ta ei pööranud menetlusalusele isikule tähelepanu ja liikus edasi. Siis karjus menetlusalune isik uuesti, et mis sa vahid ning ta vastas, et ei vahi. Menetlusalune isik kõndis talle järele ja karjus venekeelseid roppusi. Läks poodi sisse, menetlusalune isik lõi teda, kuid ainult riivas. Liikus ümber leti, leti taga olnud müüja läks taharuumi. Käis ümber leti, ei tahtnud menetlusaluse isikuga kakelda. Menetlusalune isik võttis letilt komme ja vistas teda nendega. Seejärel väsis menetlusalune isik ilmselt ära ja väljus kauplusest. Kaupluses olid leti taga tüdruk, teise leti taga noormees, kes oli alkoholi leti taga, kaupluse omanik ja ilmselt omaniku tuttav. Kindlasti oli ka kaks klienti. Suhtles leti taga olnud tüdrukuga ja talle öeldi, et ärgu veel välja mingu ning teda juhatati tagaruumi. Tagaruumis nägi turvakaamerate monitorist, et menetlusalune isik tuli kauplusesse tagasi ja suhtles müüjaga. Hiljem kuulis, et menetlusalune isik oli tagasi tulnud ja vabandanud ning lubanud, et midagi sellist enam ei juhtu. Intsidendi ajal keegi ei reageerinud, kuid pärast seda oldi väga abistavad ja ilmselt poe omanik ütles, et kirjutagu politseile avaldus. Keegi oli juba politsei välja kutsunud. Tundus, et menetlusalune isik oli joobes, millegi mõju all. Lõhna ei tundnud, kuid käitumine oli valjuhäälne, agressiivne. Menetlusaluse isiku käitumine tekitas hirmu.

Kohtuistungil kontrolliti väärteoasja kirjalikke materjale, sh indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millest nähtuvalt peale silma pupillide väiksuse mingeid joobele viitavaid väliseid tunnuseid ei tuvastatud. Küll on käitumise osas sedastatud rahutust, ärrituvust ja omamehelikku käitumist. Lisaks on märkusena märgitud ülbet käitumist politseiametnike suhtes ja alkoholilõhna suust. Sama protokolli kohaselt keeldus toimingule allutatud isik indikaatorvahendisse puhumast.

Kohtulikul uurimisel vaadati ka kahte videosalvestust, milliselt on näha tunnistaja XXX sisenemine kauplusesse, pöördumine müüja poole ja sellele järgnevalt menetlusaluse isiku sisenemine kauplusesse. Samal ajal siseneb kauplusesse kaks klienti. Videosalvestustelt on näha kuidas menetlusalune isik läheb XXX juurde, minnes väga lähedale ja ütleb midagi XXXle, seejärel lööb lahtise käega XXX , vehib kätega. XXX varjub seejärel leti taha, müüja lahkub leti tagant. Menetlusalune isik püüab XXX üle leti rünnata, kuid ei ulata, misjärel haarab kahe käega letilt maiustusi, püüab visata, kuid kassaaparaadi monitor jääb ette, valib parema positsiooni ja viskab XXX maiustustega. Menetlusalune isik haarab seejärel kinni digikaalu displeist ja üritab sellega XXX visata, kuid paneb selle letile tagasi ning püüab mööda letti edasi liikudes XXX läheneda, kuid XXX tuleb leti taga teisele poole. Siis liigub menetlusalune isik mööda letti tagasi, et XXXle läheneda, kuid XXX liigub teisel pool letti vastassuunas. Pärast seda lahkub menetlusalune isik kauplusest. Kaupluses olnud videosalvestusele jäänud meesklient seises samal ajal kaup käes kaupluses eemal vitriinide taga varjus ja liikus vitriini taga varjus vastavalt menetlusaluse isiku liikumisele, kuid menetlusalune isik temast välja ei teinud.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja taotleb KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks aresti 15 päeva.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi kohtuistungil, tunnistajate XXXja XXX ütlusi, samuti vaadanud kaupluse turvakaamerate salvestusi, asub seisukohale, et tunnistajate ütlused ja videosalvestustel nähtu riimuvad omavahel süüdistatavale inkrimineeritud väärteo sündmuste osas. Menetlusalune isik on oma süüd kohtuistungil põhimõtteliselt tunnistanud, kuid nii löömist kui kaubaga viskamist on ta pidanud võimalikuks, kuid otseselt seda tunnistanud ei ole. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse V.Agafonovit selles, et ta avalikus kohas kaupluses Kolmjalg tülitas XXX , lüües teda vastu pead ja viskas XXX kaupluses müügil olnud kommide ja šokolaadidega, samuti häiris kaupluse töötajate tööd, solvates sellega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, rikkudes sellega avalikku korda, sh Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 1 nõudeid, pannes toime KarS § 262 ettenähtuv väärteo.

KarS § 262 näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Väärteoprotokollis on viidatud rikutud normile, milleks on märgitud Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 1. Nimetatud sätte kohaselt on keelatud lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida alasti avalikus kohas või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on menetlusalusele isikule süüksarvatud tegu toime pandud kaupluses Kolmjalg asukohaga Pikk 11 Tallinnas. Kohus asub seisukohale, et üldjuhul on kauplus avalikuks kohaks, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Videosalvestuselt on näha, et menetlusaluse isiku kauplusesse sisenemise ajaks sisenesid kauplusesse kaks klienti ja XXX. Lisaks sellele olid kaupluses kaupluse töötajad, kelledest vähemalt kahte on videosalvestuselt näha. Kuivõrd kauplus on ette nähtud elanikkonna teenindamiseks, leiab kohus, et kaupluse puhul on tegemist avaliku kohaga, sest sinna on ligipääs kõigile kauplust külastada soovivatele isikutele. Kui isegi asuda seisukohale, et tunnistaja XXX, keda menetlusalune isik oli asunud tülitama juba tänaval ja teda võib pidada menetlusaluse isiku kui õigusrikkujaga isiklikult seotud isikuks, siis teised kaks kaupluse külastajat ja kaupluse töötajad õiguserikkujaga seotud ei olnud ning neid tuleb hinnata asjassepuutumatuteks isikuteks. Nii tunnistaja XXX ütlustest kui ka videosalvestusest on näha, et menetlusalune isik ründas XXX, ajas teda ümber leti taga ja loopis kaubaga. Seejuures lahkus müüja leti tagant ja videolt on näha, kuidas üks klient varjus kaubariiulite taha. Selline kaupluses viibinud isikute käitumine näitab üheselt seda, et kaupluse töötaja ja kaupluse külastaja rahu oli häiritud ning on ilmselge, et menetlusaluse isiku sellise käitumise ajal ei olnud võimalik kliente teenindada. Seega rikkus menetlusalune isik peale kaupluses viibivate kõrvaliste isikute rahu ka kaupluse tavapärast töörütmi. Videosalvestustel puudub küll helisalvestus, kuid menetlusaluse isiku liigutustest saab järeldada, et ta midagi pidevalt röögib

XXX suunas, seistes vahepeal keset kauplust ja vehkides kätega. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik ka lärmas kaupluses. Kohus asub seisukohale, et selline menetlusaluse isiku käitumine kaupluses oli vastuolus tavade ja heade kommetega, samuti ühiskonnas kinnistatud isikuvaheliste suhetega, mis peaksid tagama igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi ning selline käitumine väljendas ilmselgelt lugupidamatust kaupluses viibivate kõrvaliste isikute suhtes ja rikkus nende isikute avalikku õigusrahu. Kohus leiab, et videosalvestustelt võib järeldada, et kaupluse töötajates ning klientides tekitas menetlusaluse isiku käitumine ka ohutunde, mille tõttu löödi kõikuma nende usk moraalinormide kehtivusse avalikus kohas. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumine ning menetlusaluse isiku käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 ettenähtud väärteona.

Väärteoprotokollis on väärteokirjelduse kohaselt menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemist isikuna, kes on ilmsete alkoholijoobe tunnustega, mida on sisustatud agressivse käitumise ja alkoholilõhnaga suust. Väärteotoimikus leiduvast indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on menetlusalune aga isik keeldunud indikaatorvahendisse puhumast ning märkusena on märgitud, et menetlusalusel isikul oli alkoholilõhn suust. Seejuures ei ole menetlusalust isikut toimetatud meditsiiniasutusse, tuvastamaks tema seisundit. Tunnistajatena üle kuulatud XXXja XXX menetlusaluse isiku juures alkoholilõhna ei tundnud, küll pidasid teda joobes olevaks. Menetlusalune isik ise kohtuistungil ütlusi andes alkoholijoovet väärteo toimepanemisel eitas. Kohus leiab, et põhimõtteliselt on alkoholijoobe tuvastamine tunnistajate ütlustega väärteomenetluses võimalik juhul, kui joobeseisund ei ole väärteokoosseisu koosseisuliseks tunnuseks. Samas tunnistajad alkoholilõhna ei tundnud, kuid sedastasid võimaliku joobe isiku käitumisest. Kohus leiab, et taoline joobe tuvastamise viis ei ole piisav selleks, et inkrimineerida isikule väärteo toimepanemist alkoholijoobes. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku väärteo kirjelduses märgitud alkoholijoove tuleb tõendamatuse tõttu väärteokirjeldusest välja jätta. Samas ei ole see asjaolu KarS § 262 ettenähtud väärteo koosseisuliseks tunnuseks ega mõjuta menetlusaluse isiku väärteo kvalifikatsiooni.

KarS § 262 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Kuivõrd karistusena on ette nähtud kergema alternatiivse karistuse liigina rahatrahv, tuleb tuvastada, kes selleliigilise karistuse kohaldamine on menetlusaluse isiku suhtes võimalik. Menetlusalune isik väitis kohtuistungil, et ta töötab, kuid kohtule ei esitanud ta ühtegi sellekohast tõendit. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalust isikut aastate vältel korduvalt kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest karistatud ning väärteoasja arutamise hetkel oli tal 3 kustumata kriminaalkaristust ja 15 kustumata väärteokaristust. Kohus leiab, et karistusregistri andmed väärteokaristuste osas ei ole täpsed, kuivõrd 2010 ja 2011 määratud väärteokaristused peaksid olema kustunud, sest otsuse täitmine on aegunud. Samas nähtub nendest viidatud karistustest, et 14 korda on menetlusalust isikut karistatud rahatrahvidega ning ühtegi nendest trahvidest tasutud ei ole. Seejuures on menetlusalust isikut 2013 ja 2012 aastal karistatud ka KarS § 262 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega vastavalt 40 eurot ja 200 eurot ning ka need trahvid on jäetud tasumata. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et senini korduvalt valitud menetlusalust isikut säästev karistusliik, so rahatrahv ei ole oodatud mõju avaldanud, kuivõrd määratud trahvid on jäetud tasumata. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et rahatrahvi kui kergema karistusliigi kohaldamisest tuleb loobuda, sest selline karistusliik ei täida oma eesmärki ega sunni menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude, sh ka samalaadsete väärtegude toimepanemisest. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti.

Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ja asjaolust, et menetlusalsut isikut on varem ühel korral juba arestiga karistatud, küll teiseliigilise väärteo toimepanemise eest. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud ka vangistusega ning viimane vangistus on tema suhtes tingimisi jäetud kohaldamata. Väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõenditest nähtuvalt ei olnud menetlusaluse isiku poolt toimepandud õiguserikkumine väga intensiivne, kuivõrd see häiris suhteliselt väheste inimeste rahu, sest kaupluses oli sellel hetkel vähe kõrvalisi isikuid. Peale selle kestis menetlusaluse isiku õiguserikkumine suhteliselt lühikest aega ning tunnistaja XXX sõnade kohaselt käis menetlusalune isik mõni hetk pärast õiguserikkumise toimepanemist kaupluses vabandamas. Kohus hindab taolist käitumisakti õiguserikkumise järgselt kahetsusena, lugedes seda karistust kergendavaks asjaoluks. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ta töötab, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib aresti ärakandmise määrata ositi pikema aja jooksul, mis ei takista menetlusalusel isikul soovi korral ka kogu mõistetava aresti korraga ärakandmist.

Märt Toming kohtunik