1-13-10511/36 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10511 Kohtukoosseis Kriminaalasi Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

N.B süüdistuses KarS §-de 201 lg 2 p 1 ja

209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 7. veebruari 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava N.B apellatsioon RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava apellatsioon Viru Maakohtu 7. veebruari 2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-13-10511 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 07.02.2014 otsusega tunnistati N.B süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 8 kuuni. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti N.B-le liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja

27 päeva vangistust algusega 07.02.2014.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.B, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista talle kergem karistus. Ta peab karistust liiga karmiks, kuna tunnistas oma süüd ja kahetseb ning osaliselt hüvitas tsiviilhagi. Tal on perekond, kus kasvab paarikuune laps. Seetõttu taotleb ta mittevabadusekaotuslikku karistust.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus, hinnates N.B poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

4. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5).

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

5. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on N.B-le mõistetud karistuse liiki ja määra otsuses motiveerinud (otsuse lk 7) ning võtnud arvesse nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut kui ka karistuse üldja eripreventiivset mõju. Maakohus arvestas N.B karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist, uurimisele kaasaaitamist ja kuriteoga tekitatud kahju osalisest hüvitamist ning karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ka arvestas maakohus, et kuritegude toimepanemisest on möödas 3 aastat ning süüdistataval on perekond, sh väikene laps.

5.1. Kuna N.B on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevad süüteod, mida on kokku 6 episoodi, on pandud toime katseajal, ei pidanud kohus võimalikuks mõista eelnevate karistustega võrreldes kergemat karistust. Juhindudes eeltoodust mõistis Viru Maakohus 07.02.2014 otsusega N.B-le karistuseks ühe aasta vangistust, mida tulenevalt KrMS § 238 lg 2 vähendati 1/3 võrra, s.o kaheksa kuuni. Seega mõistis maakohus N.B-le karistuse alla sanktsiooni keskmise määra.

5.2. Tulenevalt asjaolust, et N.B pani kuriteod toime katseajal, suurendas maakohus mõistetud karistust KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 20.06.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõistis N.B-le liitkaristuseks 2 aastat

7 kuud ja 27 päeva vangistust.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse vähendamiseks perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (3-1-1-120-09, p 8.5).

6.1. Maakohus on karistuse mõistmisel toiminud kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52- 13, p 19).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus eeltoodud põhimõtetest ning N.B-le mõistetud karistus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul, seda eriti katseajal, ei ole võimalik kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo nr 3-1-1-58-13; 3-1-1-13-11; 3-1-1-11- 10).

7. Kuna N.B pani katseajal toime uued kuriteod, tuli talle Viru Maakohtu 20.06.2008 otsusega mõistetud karistus tulenevalt KarS § 73 lg-st 4 ja § 65 lg-st 2 pöörata täitmisele.

Maakohus põhjendas, et N.B-le on võimalik karistusena kohaldada üksnes reaalset vangistust ning seega kuulub kandmisele ka eelnevalt tingimisi mõistetud karistus.

8. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk