1-13-2129/46 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-13-2129

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

02.aprillil 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-2129 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid

H.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 02.04.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu H.A, isikukood: 38803135233xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta H.A tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavas

t kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi H.A enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 14.06.2013 otsusega tunnistati

209 lg 2 p 1 H.A süüdi KarS § , § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel 3 aastat vangistust.

Karistuse algus 20.09.2012 j

a lõpp 20.09.2015.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.03.2014.

Kinnipidamisasutusest Re

kinnipeetavat on eno Mätliku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul 3 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi xxx tuttavalt D.B Mxxxt 2-toalise korteri. Karistuse kandmise ajal

Viru Vanglas läbis kursused. Enne vangistust töötas 10 kuud Soomes tellingute paigaldaj xxx ana.

Ametlikult töötanud ei ole. K raha andmetel tasumata rahalisi nõudeid 1185,06 eurot. Vabanedes - kindel töökoht puudub, vabanemisfondi raha ei ole kogunenud. Tunnistab, et aastaid tagasi oli tal probleeme alkoholiga. Alkoholiseaduse alusel karistatud 17 korda, viimati 2006.a. Narkootikume hakkas tarvitama 13-aastaselt, süstinud ei ole. Viimati tarvitas mõned korrad peale vabanemist 2011.a. On karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes ning suures koguses narkootilise

2(4) aine omandamise eest. On vangistuse ajal näidanud üles lugupidamatust ja negatiivset suhtumist vanglas kehtiva korra ja vanglatöötajate vastu. On rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja kohustusi. Uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on 64%. Vangla ei toeta H.A vabastamist tingimisi ennetähtaega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub H.A võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral vabaduses kindel ja püsiv elukoht. Ta saab elama asuda tuttava D. M juurde, kes B xxx

andis kirjaliku xxx nõusoleku üürida vallas kaks tuba. Kinnipeetaval puudub vabaduses töökoht.

Vangistuses on isik läbinud sotsiaalprogrammi . Alates 02.09.2013 õpib 10.klassis. xxx Kinnipeetaval vabanemisfondis raha ei ole ja tasumata rahalisi nõudeid on 1185,06 eurot. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on olnud kaks korda kriminaalhooldusel, mis lõppesid mõlemad edutult, karistused pöörati täitmisele.

H.A kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabasta taotleb mist.

Prokurör ei toeta H.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist R. Mätlik kirjalikult

. u

varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud 7 l korral) ja käitumine karistuse kandmise ajal -

(kolm kehtivat distsiplinaarkaristust) ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja uute kuritegude toimepanemist jätkas ta vahetult peale vanglast vabanemist 21.11.2011.

Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral,

Lääne Viru Maakohtu 23.02.2004 ja Viru Maakohtu 26.01.2006 kohtuotsustega antud võimalust - oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke varavastaseid kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 20.09.2015, st karistusaja

lõpuni, suudaks selle läbida nõuetekohaselt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arvesta ära kuulanud süüdimõistetu des prokuröri ja

kirjaliku seisukohta, leiab, et

H.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on vabastamine ennatlik. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise

isikut iseloomustavad andmed - nii

kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

H.A on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab viiendat korda.

Isikut on varasemalt karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest kuid on ka toime pannud võimuesindaja solvamise, narkootilise aine suures koguses omandamise ja mootorsõiduki narkojoobes juhtimise. Käesoleval ajal kannab karistust kelmuste, dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, esimesel

3(4) katseajal rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi, karistus pöörati täitmisele, teisel katseajal pani toime uue kuriteo.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-8 korral karistatud ) on näha, H.A on 34 et

väärteokorras, nendest 17 korral Alkoholiseaduse alusel, viimati 2006.a. ja 14 korral

Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobes mootorsõiduki juhtimise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud ed H.A

kriminaalhooldus puhul

ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustu at on vangistuse jooksul 3 korral

sest on näha, et kinnipeetav

distsiplinaarkorras karistatud. Muuhulgas on kinnipeetavat karistatud meditsiinitöötaja suhtes solvavate väljendite kasutamise eest. Rikkumiste iseloom näitab, et vangi stuse ajal ei ole H.A

oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alates 02.09.2013 õpib 10.klassis.

Isikul on kehtivusega 12.09.2016. isikut tõendav dokument ID kaart

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval vabaduses kindel ja püsiv elukoht. Tal on võimalus elama asuda tuttava Vilve Mölderi juurde, kes andis kirjaliku nõusoleku xxx vallas kahe toa üürimiseks. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades H.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, raske I astme narkokuritegunarkootikumide suures koguses ebaseaduslik omandamine, võimu torsõiduki narkojoobes juhtimine ning viimasel korral kelmused esindaja solvamine ja moo

dokumentide võltsimine ja võltsit , tema käitumist kriminaalhooldaja ud dokumentide kasutamine)

järelevalve all olles (esimesel katseajal kontrollnõuete ja kohustuste eiramine, karistus pöörati täitmisele, viimasel katseajal uue kuriteo toimepanemine tema käitumist ), vangistuses (3 kehtivat

distsiplinaarkaristust) ja vabaduses ka katseajal) (korduvad väärteokaristused ja süüdimõistetu

võimalusi vabaduses (püsiva elukoha p töökoha puudumine), ei ole uudumine vabaduses ja kindla kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, esimesel katseajal rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi, karistus pöörati täitmisele ning teisel katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalh

eelne ooldus ei osuta H.A-le piisavalt mõju. Oleks kergem arvata, et varem seitsmel korral karistatud isik, kes on juba korduvalt kandnud vanglakaristust ja kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures esimesel katseajal rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ning viimasel katseajal pani toime uue kuriteo, karistused pöörati täitmisele, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja

narkootikumide tarvitamine ja suured 1185,06 omakorda suurendavad uue

rahalised nõuded

kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav , mis on a karistusaeg lõpeb 20.09.2015, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 5 kuu piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

4(4)

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu H.A

kohtuotsusega mõistet temale Harju Maakohtu 14.06.2013 ud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu