2-14-50091/13 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.04.2014, Rapla

Tsiviilasja number 2-14-50091

Tsiviilasi K B hagi A B vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 1597,50 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K B, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxx xx, hageja esindajad S B ja vandeadvokaat Mare Lust, kostja A B, isikukood xxxxxxxxxxx, viibib xxxxxxxx xxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.2014

Resolutsioon Välja mõista A B K B ülalpidamiseks alates 13.02.2014 elatis 177,50 eurot igakuiselt kuni poja K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Välja mõista A B elatis ajaperioodi 12.02.2013 kuni 12.02.2014 eest summas 1954,49 eurot.

Menetluskulud jätta A B kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hageja esindaja S.B palub kostjalt välja mõista elatise 177,50 eurot kuus ning tagasiulatuvalt ajaperioodi 12.02.2013 kuni 12.02.2014 eest 2130.- eurot.

Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu, seejärel nagu nõustus hagiga.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse K isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruste järgi on 2013.a 160.- eurot ja 2014.a 177,50 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kostja nõustus tasuma elatist hagejale. Kohus peab kostjalt elatise väljamõistmise põhjendatuks, kuna väljamõistetav elatis on seadusega kehtestatud miinimummääras. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama enda ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja viibib Tallinna Vanglas, teda on karistatud vangistusega. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei ole kostja elatise maksmisest vabastamise aluseks ega elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määra. Kinnipidamiskohas viibimist ei loe kohus mõjuvaks põhjuseks elatise mittemaksmiseks või elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Ka kinnipidamiskohas on võimalik tööd teha ning oma rahalisi kohustusi täita. Kostja ei ole töövõimetu. Kostjal on ka teisi rahalisi kohustusi, kuid alaealisele lapsele elatise maksmine on esmatähtis. Seega perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Ajaperioodi 12.02.2013 kuni 12.02.2014 eest kuulub kostjalt väljamõistmisele perekonnaseaduse § 108 alusel elatis summas 1954,49 eurot, s.o 2013.a veebruarikuu eest 97,07 eurot (160:28=5,71; 17x5,71=97,07); 2013.a märtsikuni detsembrikuuni 1600.- eurot; 2014.a jaanuarikuu eest 177,50 eurot; 2014.a veebruarikuu eest 79,92 eurot (177,50:28=6,33; 12x6,33=79,92).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)