4-14-1218/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-1218

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. aprillil 2014, Tallinn Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-14-1218

Kohtunik

Leo Kunman

Väärteoasi

M.T kaebus Politseija Piirivalveamet, Põhja

Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 28.01.2014

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2373,14,000434

(10220132156359)

Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2, § 239 lg 1 p 1

Toimepanemise aeg ja koht: 28.01.2014 kell 11:09, Ranna

tee 21, Tallinn

Kaebuse esitaja

M.T (isikukood XXX, elukoht XXX,

Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXX); kaebuse esitaja

kaitsja Monica Meristo (Meristo Õigusbüroo, asukoht: Tallinna 21, Rakvere 44311)

Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, Lääne-Harju

politseijaoskond

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Lääne-Harju 28.01.2014 kiirmenetluse otsus nr 2373,14,000434 (10220132156359) ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista M.T-le LS § 227 lg 2, § 239 lg 1 p 1 järgi kohaldades KarS §

63 lg 1 sätteid karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot.

3. Võimaldada M.T tasuda mõistetud rahatrahv 240 (kakssada

nelikümmend) eurot osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o

24 (kakskümmend neli) eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15) kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna 28.01.2014 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2373,14,000434 (10220132156359) märgitud (Rahandusministeeriumi a/a SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606). Kohustuslik on märkida viitenumber 10220132156359 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-14- 1218, M.T“.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

11.02.2014 laekus Harju Maakohtule M.T kaebus Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 28.01.2014 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2373,14,000434 (10220132156359). Eelnimetatud kiirmenetluse otsusega karistati M.T LS § 227 lg 2, § 239 lg 1 p 1 rikkumise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd, kuid palub kergemat karistust, kuna on ülal pidada perekond ja palk ei ole suur. M.T leiab, et määratud rahatrahv on liiga range ja tasumiseks määratud ajavahemik 5 kuud liiga lühike. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et määratud karistus ei ole range. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kujutab endast liikluses ohu loomist ning selle ületamine 21 km/h on märkimisväärne. Üldpreventiivseid aspekte silmas pidades peab kohtuväline menetleja oluliseks ära märkida, et lubatud sõidukiiruse ületamised on igapäevases liikluses kahetsusväärselt levinud ja seetõttu ei saa nende karistamisse suhtuda kergekäeliselt. Samuti on taunitav isiku nõuetekohane turvavöö kinnitamata jätmine mootorsõiduki juhtimisel, kuna paneb sellega ohtu enese elu ja tervise. Kohtuväse menetleja kiirmenetluse otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud M.T kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus kaebemenetluse täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kiirmenetluse otsusest (VT tl 1-2) selgub, et 28.01.2014 kell 11:09 juhtis M.T mootorsõidukit Toyota Land Cruiser 120 (registreerimismärk XXX) kiirusega 74 km/h+/-3 teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h; ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 15 lg 1 p 2, § 33 lg 3 ning pani toime LS §

227 lg 2, § 239 lg 1 p 1. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100

(ükssada) trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 33 lg 3 järgi sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, sama paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt ei pea juhil olema turvavöö kinnitatud jääteel sõites; kui tema tööülesande täitmine on seostud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või kui tal on kaasas arstlik kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustatuse kohta. Nõuetekohane kinnitamine tähendab, et turvavöö peab kulgema kaela juurest otse üle õla ja rindkere ning üle reite puusaliigese lähedalt.

Liiklusseadus (LS) § 239 lg 1 p 1 näeb ette karistuse kuni 50 trahviühikut. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (VT lk 4) kohaselt patrullpolitseinik R. Valtin mõõtis 28.01.2014 kell 11:09 M.T poolt juhitud mootorsõiduki Toyota Land Cruiser 120 (registreerimismärk XXX). Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker MDR AS008353 TTRSS-13/00253 ja seade oli töökorras rikkumise tuvastamise ajal. Kõnealust seadet on testitud ka veel mõõtmise päeval s.o 28.01.2014 kell 07:10 ning seade oli töökorras. Seega on mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, st on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärseid ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on M.T tutvunud VTMS § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT lk 2 pöörde). Menetlusprotokoll vastab V™S § 49 sätestatule ja protokollis on täidetud V™S § 19 lg 1 p 6 nõudeid. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), et ületas kiirust ja ei kinnitanud turvavööd, tunnistab oma viga ja kahetseb tehtut. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

Õigesti kinnitatud turvavöö hoiab õnnetusjuhtumi korral inimest tema istekohal kinni, takistades teda ohtlikult ettevõi autost välja paiskumast ning rulluva auto alla jäämast. Lisaks on turvavöö kasutegur suur just väiksematel kiirustel (asulakiirusel) toimuvate kokkupõrgete tagajärgede leevendamisel. Kohus on seisukohal, et M.T käitumine LS § 227 lg 2, § 239 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Kaebusest selgub, et M.T mõistab oma rikkumist ning kahetseb puhtsüdamlikult, nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja M.T-le LS § 227 lg 2, § 239 lg 1 p 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 227 lg 2, § 239 lg 1 p 1 järgi 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi.

Kaebuse kohaselt M.T palk ei ole suur ning on vaja ülal pidada perekond. Kohus on seisukohal, et M.T sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahvi ositi 10 kuu jooksul, s.o 24 (kakskümmend neli) eurot kuus.

Leo Kunman

Kohtunik