3-13-20/73 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-20

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2014 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-20 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

T. K kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ kaebajat ja tema kinnistut puudutavas osas;

- tuvastada Pärnu maavanema poolt 30.11.2012 kirjaga nr 12-2/2301-2 kaebajale vaide tagastamise õigusvastasus.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

03. märts 2014

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja T. K (esindaja advokaat Teet Veer). Vastustaja Pärnu maavanem (esindaja Tiiu Pärn) Arvamuse andjad: Maanteeamet (esindaja Martti Kangur) Sauga vald

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata T. K kaebus haldusasjas nr 3-13- 20.

3-13-20

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 01. aprillil 2014.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

01.10.2012 Pärnu maavanema korraldusega nr 529 kehtestati Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ (tl 10-15). 13.11.2012 esitas T. K korraldusele vaide (tl 16-19). 30.11.2012 tagastas Pärnu Maavalitsus esitatud vaide (tl 21). 04.01.2013 esitas T. K kohtule kaebuse vaide tagastamisele, koos alternatiivse taotlusega tühistada Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldus nr 529 (tl 5-8, 10-21). 22.03.2013 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 39-42, 44-75). 17.06.2013 esitas vastustaja seisukohad kaebuses (tl 81-93, 95-131). 30.09.2013 määrusega kaasati menetlusse arvamuse andjatena Maanteeamet ja Sauga vald (tl 135-136). 14.10.2013 esitas Maanteeamet arvamuse kaebuses (tl 142-144). 15.10.2013 esitas Sauga vald arvamuse kaebuses (tl 149). 05.11.2013 esitas vastustaja seisukoha Sauga valla arvamuses (tl 152-153, 155-159). 14.02.2014 esitas kaebaja taotluse täiendavate tõendite juurde võtmiseks (tl 176, 178-179, 181-188, 190).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja leiab, et maavanem oleks pidanud tema poolt 01.10.2012 korraldusele nr 529 esitatud vaide läbivaatama vaideotsusega. Vaide tagastamisega on rikutud tema subjektiivset õigust heale haldusele – vaide menetlus on kiirem ja odavam kui kohtumenetlus. Vaide läbi vaatamata jätmine on tekitanud kaebajale põhjendamatuid kulutusi, mistõttu on rikutud kaebaja õigust sõltumatult lõplikust haldusaktist või lõplikust toimingust. Kaebaja on planeerimismenetluses saanud Siseministeeriumilt vastused vastuväidetele, kuid vastuväidete osas ei ole toimunud vaidlevate poolte ärakuulamist. Kaebaja sai Siseministeeriumi otsuse kaks kuud peale planeeringu kehtestamiseks haldusakti välja andmist. Siseministeeriumi heakskiit oli ennatlik ja põhjendamatu, millega rikuti PlanS § 23 lg 6. Sellega rikuti kaebaja kui planeerimismenetluse osalise subjektiivset õigust õiglasele ja seaduslikule planeerimismenetlusele. Kuigi korralduse sissejuhatuses viidatakse regionaalministri heakskiidule, ei kajastu see korralduse resolutsioonis ega pealkirjas. . . . Korralduse põhjendused on üldsõnalised, mistõttu ei ole arusaadav, kas korralduse andmisel järgiti kõiki kaalutlususreegleid. Korralduse kohaselt

3-13-20

on teemaplaneeringu kehtestamise põhjused toodud planeeringu seletuskirjas ja planeeringu joonistel. Kaebaja hinnangul ei ole jälgitav, kuidas on korralduses jõutud järeldusele, et teemaplaneering kehtestatud kujul riivab kõige vähem korraldusega puudutatud isikute huve ja igapäeva elukorraldust. Samuti ei nähtu korraldusest, millistel põhjustel kaalub avalik huvi üles kaebaja erahuvi ja põhiseaduslikud õigused, mistõttu on korraldus kaalutlusvigadega ning nõuetekohaselt põhjendamata. Kaebajale kuuluvad Ki ja Kaldavälja kinnistud, mis jäävad planeeritava Pärnu suure ümbersõidu 11,0 ja 12,0 km vahele. AS Pindi Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt on kehtestatud planeering vähendanud kaebaja kinnistute väärtust 50% ning seda olukorras, kus teed ei ole veel ehitama hakatud. Kaebaja õiguste rikkumise seisukohast ei oma tähendust korralduses toodud väide, mille kohaselt planeering senist maakasutust koheselt ei kitsenda, sest kaebaja soovib kinnistuid kasutada pikas perspektiivis. Planeeritav tee läbib kaebaja kinnistuid, poolitades Ki kinnistu õueala, millega väheneb kaebaja õuela ning on ilmne, et osad ehitised kuuluvad seetõttu likvideerimisele. Poolitamine muudab võimatuks kinnistute edasise tervikliku ja sihipärase kasutamise, käsutamise, valdamise seni toimunud viisil. Tee rajamisega kaasenvad ka teeseadusega sätestatud kitsendused, mille tulemusel väheneb kaebaja vabalt kasutatava omandi osas veelgi. Liiklus maanteel toob omakorda kaasa müra, õhusaaste, elukoha ümbruse muutuse, ümberkorraldused seoses liiklemisega. Väheneb turvalisus kinnistul - suureneb liikusoht ja kuritegelike rünnete oht.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on rahvusvahelise maantee Via Baltica maanteeklassi ja trassikoridoride määramine ning selleks vajaliku maa reserveerimine. Teemaplaneering lähtub koostamise ajal kehtinud dokumentidest ning see on kooskõlas üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“sätestatud põhimõtetega. Maantee asukoht üle Pärnu jõe on fikseeritud kehtivas Sauga valla üldplaneeringus ja Pärnu maakonna planeeringus samas asukohas. Planeerimismenetlus on läbiviidud nõuetekohaselt. See koostati koostöös kohalike omavalitsustega ja teiste huvitatud isikutega. Kõikidest etappidest teavitati ka avalikkust ning viidi läbi arutelud, mille käigus oli võimalik esitada arvamusi. Kõikidele ettepanekutele, vastuväidele maavanem vastas. Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelude toimumise kohta saadeti tähtkiri trassikordori jäävate kinnistute omanikele sh kaebajale. Avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele maavanem vastas sh kaebajale. Maavanem jõudis planeerimismenetluse käigus seisukohale, et vastuvõetud teemaplaneering riivab kõige vähem maaomanike huve ja planeeringu ala elanike igapäevast elukorraldust, tagades samas planeeringu eesmärgi. Menetluses ei saavutatud kokkulepet trassikoridori jäävate kinnistute omanikega, kellel olid mittenõustumiseks omad põhjused. Valdavalt ei oldud nõus kinnistutele planeeritud trassikoridori kulgemisega. Samas oli kõigil võimalus menetluses aktiivselt osaleda, mis on teemaplaneeringu

3-13-20

õiguspärasuse eelduseks. Trassikoridori valikul lähtuti Pärnu maakonna planeeringust, kohalike omavalitsuste üldplaneeringutest. Läbi viidi mitmeid uuringuid. Erinevate mõjude tuvastamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmeid hinnati KSH käigus. Planeeringu menetlus on olnud nõuetekohane ja vastab seadustega kehtestatud nõuetele. Kõik materjalid esitas maavanem järelevalve teostamiseks Siseministeeriumile, mille tulemusel andis regionaalminister planeeringule oma heakskiidu ning tagastas selle maavanemale kehtestamiseks. Kõik järelevalve seisukohast nõutud täpsustused ja korrektuurid on maavanema poolt sisse viidud.

Vaidlustatud korraldusega on põhjendatud korralduse vastuvõtmist kuuel lehel, lisaks on põhjendused toodud seletuskirjas ja nähtuvad planeeringujoonistel. Planeeringulahendus tagab Via Baltica maantee vastavusse viimise nii Eesti põhimaanteede kui ka rahvuvahelisse transpordivõrku kuuluvate liiklusrajatistele esitatavatele standartitele. Kaevatav korraldus on õiguspärane ja vastavuses haldumenetluse nõuetega. Teemaplaneeringu kehtestamisest teavitamine on toimunud vastavuses planeerimiseadusega ning vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, menetluses on rikutud kaebaja subjetiivset õigust seaduslikule menetlusele.

Ki kinnistu on kaebaja omandis alates 1999. aastast, Kaldavälja kinnistu on kaebaja omandanud peale teemaplaneeringu avalikku väljapanekut, 04.04.2011. Seega oli kaebaja Kaldavälja kinnistu omandamisel teadlik planeeringust ja selles võimalikust mõjust kinnistule. Kaebaja esitas menetluses ettepanekuid, millele maavanem vastas ning selgitas, et ümbesõidu vajadus oleneb liikluskoormusest pragusel Pärnu linna läbival trassil, mis prognsoosi kohaselt saab toimuma mitte enne 2040-ndat aastat. Teemaplaneeringu menetluses läbiviidud tulemuslikkuse analüüs selgitas välja parima ümbersõidu variandi, mis üldjoontes jälgib kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus kujutatud trassikoridori Sauga vallas.

Trassikoridori jäävate elamute kaitseks on ettenähtud meetmed kahjulike mõjude vähendamiseks. Kuni teemaplaneeringu elluviimiseni saab kasutada trassikoridori jäävat maad senise otstarbe järgi, kuni koostatakse teeehitusprojekt. Riigi huvi on tagada põhimaantee terviklik ja ohutu väljaarendamine, mille tõttu on seatud ka kitsendused edasiseks maakasutuseks. Järelevalve teostaja on 17.08.2012 kirjas andnud oma seisukoha lahendamata vastuväidetele, milles on nõustunud maavalitsuse selgituste ja seisukohtadega planeeringu osas. Kaebajale kuuluvad kinnistud paiknevad ümbersõidu trassikoridoris.

Täna ei ole kaebajal mingeid takistusi oma kinnistute sihipäraseks kasutamiseks. Tagamaks trassikoridoris tee rajamise võimaluse säilimise, tuleb kõik maa juhtja sihtotstarbe muudatused ning ehituslubade väljaandmised kooskõlastada eelnevalt Maanteeametiga. Joonehitise alla jäävate maade võõrandamise põhimõtted on sätestatud teemaplaneeringu seletuskirja p 5.2. Tee-ja ehitusprojekti koosseisu kuulub ühe osana krundijaotuskava, mis määrab millises ulatuse kuulub maa võõrandamisele ning millised hooned kuuluvad likvideerimisele.

Objekt on vajalik avalikes huvides, samuti riigi konkurentsivõime, elanike turvalisuse,

3-13-20

heaolu, majanduse arengu tagamiseks. Kaebaja poolt vaide esitamise ajal oli kohtu menetluses kaks kaebust, mis vaidlustasid käsitletud korraldust, seega oli täidetud HMS § 79 lg 1 p 5 nimetatud nõue vaide tagastamiseks.

Maa Maa Maa Maanteeamet teeamet teeamet teeamet oma arvamuses kaebusega ei nõustu ning toetab vastustaja seisukohti asjas. Vaidlustatud haldusakt kehtib koos seletuskirja ja lisadega, moodustades ühtse terviku. Kinnistute sihipärast kasutamist planeering ei sega, maa sihtotstarvet ei muudeta. Maanteeametiga kuuluvad kooskõlastamisele ainult sellised tegevused, mis võivad häirida uue tee ehitamist. Teemaplaneeringu alusel koostatakse järgmise etapina maantee tee-ehitusprojekt, millega määratakse täpne maa-ala tee rajamiseks. Projekti koosseisu kuulub ühe osana krundi jaotuskava, milles määratakse vajalik teemaa ning selles ulatuses nähakse ette maa võõrandamine ja sellel paiknevate ehitiste likvideerimise vajadus. Tee täpne asukoht pannakse paika tee eelprojektiga. Maanteeamet seab kahtuse alla kaebaja kinnistute väärtuse vähenemise, samas võiks väita, et hea juurdepääs hoopis tõstab kinnistu väärtust. Planeering ja selle kehtestamine iseenesest ei riiva isikute huve ja õigusi. Võimalikke mõjusid ja nende leevendamise meetmeid, lahendusi on hinnatud KSH käigus. Planeeringuga on kavandatud leevendavad meetmed müra, saaste, vibratsiooni osas. Lähtuti põhimõttest, et olemasolev hoonestus säiliks ning piirnevatele kinnistutele on planeeritud juurdepääsuteed. Korralduses on käsitetletud avalikku huvi, selle eesmärk on rahvusvahelisel maanteel ohutu liiklemine. Maantee ehitamiseks on vajalik trassikoridori asukoha määramine ning selleks vajaliku maa reserveerimine. Arvestades planeeringu täpsusastet ei saa kindlalt väita, et mõni hoone likvideeritakse, kuid see selgub alles tee projekteerimise käigus. Kaebaja omand võib vähendada projekteerimise käigus, kui selgub tee täpne asukoht. Põhiõiguste riive on lubatav ja seda eelkõige avalikes huvides. Korraldus on nõuetekohaselt põhjendatud, kaalutlusvigadeta nig vastab seadusega sätestatud nõuetele. Vaide tagastamine on menetlustoiming, mitte haldustoiming, mille iseseisev vaidlustamine ei ole lubatav ning selles osas tuleks kaebus jätta läbivaatamata.

Sauga vald Sauga vald Sauga vald Sauga vald nõustub kaebusega. Vald toetab kaebaja seisukohta ning leiab, et vastuväide oli esitatud tähtaegselt ning kaebaja oleks tulnud ära kuulata. Joonehitise trassikoridori ulatuses maa reserveerimine toob maaomanikele kaasa erinevaid maakasutuspiiranguid, eelkõige joonehitise kaitsevööndist tulenevad piirangud. Trassikoridoridega külgnevatele kinnisasjadele tähendab riigi maanetee planeerimine kindlasti ka väljakujunenud eluolu ja liikumisharjumuste muutumist. Olukorda, kus kinnistuomanikul on teadmata kitsenduste maa-ala kompenseerimise mehhanism ja kitsenduste ajaline kestvus, võib lugeda põhiseaduse riiveks.

3-13-20

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidemenetluse üks eesmärke on anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses. Kuivõrd kaebaja vaidlustas vastustaja 01.10.2012 korralduse nr 529 kohtus, siis ei saa korraldusele esitatud vaide lahendamata jätmine rikkuda tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, mistõttu tuleb jätta rahuldamata taotlus vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistamise nõudes.

Kaebaja kinnitusel on ta Siseministeeriumi toimingute osas väljendatu toonud kaevatava korralduse õigusvastasuse põhjendusena (tl 42 pöördel). Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 1 järgi on planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve Siseministeeriumi pädevuses. Järelevalvet planeeringute koostamise üle teostatakse enne planeeringu kehtestamist. Järelevalve teostaja pädevus on toodud PlanS § 23 lg 3. Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 5 on järelevalve teostaja pädevuses planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud. HMS § 40 lg 1 sätestab üldreegli haldusakti adressaadi ärakuulamiseks. Ärakuulamise õiguse tagamiseks ei pea haldusorgan isikut suuliselt üle kuulma ega esitama isikule haldusakti projekti, vaid andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud järelevalve teostajale vastuväited ning saanud Siseministeeriumilt vastused esitatud vastuväidetele. Seega on kaebaja järelevalvemenetluses ärakuulatud. Järelevalve teostaja on planeeringule andnud PlanS § 26 lg 6 kohase heakskiidu. Siseministeeriumi heakskiit planeerimismenetluses ei kujuta endast iseseisvat haldusakti, vaid tegemist on menetlustoiminguga. Asjaolul, et korralduse sissejuhatuses viidatakse regionaalministri heakskiidule, kuid see ei kajastu korralduse resolutsioonis ega pealkirjas, ei ole iseseisvat tähendust, mistõttu ei saanud kirjeldatud puudus mingil moel mõjutada korralduse sisu. Oluline on märkida, et heakskiidust ei saa tuletada kohaliku omavalitsuse kohustust kehtestada järelevalve läbinud planeering. HMS § 16 lg 1 kohane kooskõlastus ei tekita haldusorganile kohustust akti andmiseks. Planeerimismenetluses on järelevalve teostaja ja kohaliku omavalitsuse õiguslik vahekord eelkõige haldusesisene, mistõttu ei saanud kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud võimalikud minetused järelevalve menetluses rikkuda kaebaja kui planeerimismenetluse osalise subjektiivset õigust õiglasele ja seaduslikule planeerimismenetlusele.

Korralduse kohaselt on teemaplaneeringu kehtestamise põhjused toodud planeeringu seletuskirjas ja planeeringu joonistel. HMS § 56 lg 1 teine lause

3-13-20

võimaldab haldusakti motivatsiooni esitada kas haldusaktis endas või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes muus dokumendis, peavad haldusaktis olema välja toodud põhimotiivid. Viide muule dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista, milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendust. Pärnu maavanema korralduses nr 529 on toodud faktilised asjaolud, mis tingisid planeeringu kehtestamise (teemaplaneeringu objekti kirjeldus; planeeringu vastu võtmise aluseks olevad dokumendid, planeeringu menetluse käik). Samuti on korralduses kajastatud detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid (maanteetrassi asukoha valiku kriteeriumid; erinevate huvide, keskkonna mõjude kaalumise lähtealused; maantee väljaehitamise vajadus). Korralduse kohaselt koosneb teemaplaneering seletuskirjast ja joonistest, mis on korralduse lahutamatuteks lisadeks. Korralduse punktis 2 on korrektselt ja täpselt viidatud, kus ja kuidas on võimalik korralduse ja selle lisadega tutvuda. Arvestades eeltoodut on kaevatavas korralduses toodud selle vastuvõtmise põhimotiivid ning korralduse lisas on toodud nõuetekohane viide haldusakti põhjendusi sisaldavatele dokumentidele.

Kaebuse lahendamisel on vaidluse all küsimus sellest, mil määral on teemaplaneeringu kehtestamisel võimalik planeeringu menetluse käigus lahendada konkreetse kinnistu osas selle omaniku õiguste rikkumise/piiramise kompenseerimist seoses võimaliku maakasutuse piiramisega ja ehitiste likvideerimisega ning kinnistu väärtuse vähenemisega. PlanS § 1 lg 2 kohaselt on seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Lähtudes PlanS § 7 lg 1 koostatakse maakonnaplaneering kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. PlanS § 7 lg 2, lg 3 p 10 järgi võib maakonnaplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Planeeringu ülesandeks võib olla teede, tee koridoride ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine. Seega ei kuulu teemaplaneeringu eesmärkide hulka planeeringu alusel konkreetse kinnistu kasutuskorra määratlemine ja/või konkreetsel kinnistul asuvate ehitiste likvideerimise üle otsustamine. Planeerimismenetluses ei saa võtta seisukohta, kas ja millises ulatuses hüvitatakse konkreetsele isikule planeeringu alusel tekkivate kitsenduste/piirangute alusel tekkiv kahju. Sellise otsustuse tegemiseks tuleb iga kinnistu osas hinnata kitsenduste/piirangute vajalikkust võimalikult kompleksselt, sealhulgas välja selgitada piirangute olemasolu, trassi rajamiseks vajaliku maa võõrandamise ning maal paiknevate ehitiste likvideerimise küsimus ning lahendada kahjuhüvitamise vajadus, kuid kõik nimetatud asjaolud selguvad alles kehtestatud planeeringu elluviimisel.

3-13-20

Vaidlustatud teemaplaneeringu vastuvõtmisel on lähtutud üleriigilisest planeeringust „Eesti 2010“ ja „Pärnumaa arengustrateegias 2030+“ seatud eesmärkidest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja kinnistule seatavad piirangud tulenevad Pärnu suure ümbersõidu osana Sindis Pärnu jõele silla ehitamisest. Teemaplaneeringu seletuskirja p 5.3 selgub, et silla ehitamine on seatud sõltuvusse võimalike erinevate lahenduste realiseerumisest, mis tekitavad vajaduse kaaluda Sindi silla ehitamist erinevates planeeringu elluviimise etappides (Pärnu linna kavandatava silla ehitamisest, majanduslikest võimalustest, liiklusvoogudest), mille tulemusel võib silla ehitamine lükkuda kaugesse tulevikku (2040 ja 2050 vahele). Käesoleval juhul on maantee alla jäävate maade võõrandamise põhimõtted sätestatud teemaplaneeringu seletuskirja p 5.2. Viidatud punkti kohaselt ei võimalda maakonnaplaneeringu kaardi mõõtkava väga täpselt määrata tee asukohta, mistõttu määratakse täpne teemaa vajadus antud planeeringu alusel koostatava tee-ehitusprojektiga. Tee-ehitusprojekti koosseisu kuulub ühe osana krundijaotuskava, mis määrab tee-ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa, mille ulatuses nähakse ette maa võõrandamine ja sellel maal paiknevate hoonete ning rajatiste likvideerimise vajaduse(http://parnu.maavalitsus.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=f8ad 3081-dbc8-42bc-a109-aeba8d33c680&groupId=908048).

Vaidlus puudub selles, et Via Baltica trassi asukoht Pärnu maakonnas kavandati avalikes huvides. Korraldusest nähtub, et tegemist on üleeuroopalisse TNT-T teedevõrgustikku kuuluva riigi põhimaantee asukoha täpsustamisega ning selleks vajaliku maa reserveerimisega. Maantee kvaliteedi tõstmist on peetud oluliseks ohutu ja sujuva liiklemise tagamiseks põhja-lõunasuunalisel rahvusvahelisel ühenduste pidamisel (tl 10). Vastustaja väidetel jääb Pärnu maakonnas trassikoridori 1 222 omanikule kuuluvat kinnisasja, mistõttu on ebamõistlik eeldada, et korralduses oleks iseseisvalt hinnatud iga omaniku erahuvi kahjustamise määra arvestades avaliku huvi planeeringu vastuvõtmisel. Oluline on, et kaalumisele on võetud kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Korralduse kohaselt on menetluses käsitletud menetlusosaliste sh kaebaja poolt esitatud seisukohti ning on põhjendatud, millistel põhjustel on jäetud need arvestamata (tl 13). Hinnates korralduses sisu ja põhjendusi on kohtu hinnangul planeeringu kehtestamisel arvestatud planeeringuga seotud olulisi asjaolusid, kaalutud nii avalikke kui ka kolmandate isikute põhjendatud huve.

Arvestades eeltoodut on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud taotluse hüvitada tema poolt kantud menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

3-13-20

Lähtudes viidatud sättest jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Teised menetlusosalised vastavat taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad nende poolt kantud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik