1-12-5476/25 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedF.A tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 18.09.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 424 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 kohaldades liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuse aeg karistuse hulka ning tema kandmata karistuseks loeti 6 kuud ja 28 päeva. KarS § 69 alusel asendati vangistus 416 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18.03.2014.
Legislator headnote
AI generated1-12-5476/25 · Tartu Ringkonnakohus: Süüdimõistetu F.A määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H TU MÄ Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
1. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-5476
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 12. märtsi 2014
määrus F.A-le Tartu Maakohtu 18.09.2012
kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu F.A, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Tartu Maakohtu 12. märtsi 2014 määrus jätta muutmata.
2. Süüdimõistetu F.A määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
1. F.A tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 18.09.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 424 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 kohaldades liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuse aeg karistuse hulka ning tema kandmata karistuseks loeti 6 kuud ja 28 päeva. KarS § 69 alusel asendati vangistus 416 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18.03.2014.
2. 03.03.2014 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, taotledes F.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu oli selle kuupäeva seisuga ära teinud ainult 16 töötundi. Kriminaalhooldaja on talle teinud 3 kirjalikku hoiatust, mis ei ole aga positiivset mõju avaldanud. Tegemist on hooldusaluse vastutusja kohusetunde puudumisega ning teadlikult üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale hoidumisega. F.A ei ole täitnud oma korduvaid lubadusi asuda tööd tegema.
3. Tartu Maakohus 12.03.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras F.A-le Tartu Maakohtu 18.09.2012 otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 6 kuud ja
20 päeva vangistust täitmisele. Kohus, viitega KarS § 69 lg-le 6, leidis, et kandmata vangistuse täitmisele pööramine on põhjendatud, kuna F.A ei ole süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi.
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse F.A, kes taotleb selle tühistamist. Ta leiab, et kohus ei võtnud arvesse paljusid asjaolusid, miks ta ei saanud üldkasuliku töö tunde määratud ajaks ära teha.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning F.A määruskaebus jääb tagajärjetuks. Kuivõrd esimese kohtuastme seisukohad on väga kokkuvõtlikud, täiendab ringkonnakohus neid omalt poolt alljärgnevaga.
6. Antud karistuse täitmisele pööramise küsimuses puudub vaidlus selles, et F.A on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tegemise kohustust, s.o 416-st töötunnist on süüdimõistetu ette nähtud tähtaja, s.o ligikaudu 1,5 aasta, jooksul ära teinud üksnes 16 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul näitab märgitu, et Tartu Maakohtu 18.09.2012 otsusega mõistetud karistus ei ole F.A puhul olnud efektiivne ja karistuse eesmärgid on jäänud täitmata.
7. Kohtukolleegium leiab, et määruskaebuses ei esitata ühtki niisugust asjaolu, mis annaks põhjust F.A karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kaebus sisaldab vaid süüdimõistetu üldsõnalist etteheidet maakohtule ja selles ei nimetata ainsatki põhjust, miks isik töötunde määratud aja jooksul ära teha ei saanud. Maakohtus toimunud istungil on F.A üldkasuliku töö tegemata jätmist põhjendanud keskküttega korteris elamisest tingitud suurte üüriarvete tasumise kohustusega ning sellega seonduva pidevalt tööl käimise vajadusega. Ringkonnakohus märgitud argumenti mõjusaks ei pea, kuna isikul oli töötundide tegemiseks piisavalt aega ka põhitööl käimise kõrvalt. Toonitades seda, et süüdimõistetu oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest, nende mittetäitmisega kaasnevast tagajärjest ja tal puudusid mõjuvad põhjused üldkasuliku töö tegemata jätmiseks, on F.A kohustuste korduvate rikkumistega üles näidanud lubamatut ükskõiksust ja vähest motiveeritust kohtuotsust täita. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui isik on andnud nõusoleku selle tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära kõik üldkasuliku töö tunnid. Eeltoodu põhjal leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult pööranud F.A-le mõistetud karistuse täitmisele.
8. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk