3-14-50385/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Haldusasja number

3-14-50385

Määruse kuupäev

1. aprill 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Haldusasi

Guntars Kaziksi kaebus Justiitsministeeriumilt mittevaralise

kahju hüvitamiseks 24 613 euro ulatuses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale.

3. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast

kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28. märtsil 2014 saabus

Tartu Halduskohtusse Guntars Kaziksi kaebus

Justiitsministeeriumilt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt viibis G.

Kaziks 5. oktoobrist 2001 kuni 6. septembrini 2005 Pärnu Vanglas ebainimlikes ja

alandavates tingimustes muuhulgas ülerahvastatuse tõttu.

2. G. Kaziks esitas 20. jaanuaril 2014 Justiitsministeeriumile taotluse, milles palus hüvitada

mittevaraline kahju 24 613 euro ulatuses. G. Kaziks oli seisukohal, et sai teada kahjust ja selle

põhjustanud isikust aastal 2013, kui uuris Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid.

3. Justiitsministeeriumi 20. märtsi 2014 otsusega nr 11-7/14-518-5 tagastati kahju hüvitamise

taotlus läbivaatamatult. Justiitsministeerium leidis, et G. Kaziks ei ole kahju hüvitamise

taotlust esitanud tähtaegselt. Riigivastutuse seaduse kohaselt tuleb taotlus esitada kolme aasta

jooksul alates ajast, mil kannatanud kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi

teada saama. Kinnipeetav teadis võimalikust kahjust ning selle põhjustanud isikust juba

septembris 2005. aastal.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Käesolevas kaebuses on esitatud hüvitamiskaebus vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 4.

Esitatud kaebuse näol on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub

vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 halduskohtu pädevusse.

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

6. Käesoleval juhul esitas kaebaja halduskohtule hüvitamiskaebuse, mille kohustusliku

kohtueelse menetluse sätestab vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8. Selle kohaselt on

kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda

tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

7. Kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse

kontrolliga (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-34-

13 (p 8); Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIKo) 29. mai 2012. a otsus asjas Julin v. Eesti (p

177)). Seega on kohtul vaja veenduda selles, kas G. Kaziksi 20. jaanuaril 2014

Justiitsministeeriumile esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlus oli esitatud tähtaega

rikkudes.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 järgi tuleb kaebus esitada kolme aasta jooksul,

arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada

saama, sõltumata teadasaamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud

sündmusest arvates. Samasuguse regulatsiooni sätestas ka kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud

halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 4. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kahju

tekkimisest teadasaamisest alates. Kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on

oluline välja selgitada, milles seisneb väidetavalt hüvitamisele kuuluv kahju ning millal

kaebaja kahjust ja selle tekitajast teada sai.

9. Justiitsministeerium leidis kohtueelses menetluses, et kinnipeetav teadis võimalikust

kahjust ning selle põhjustanud isikust juba 2005. aastal ega ennistanud kahju hüvitamise

taotluse esitamise tähtaega. Justiitsministeerium märgib, et G. Kaziksi taotlusest ei nähtu

ühtegi mõjuvat põhjust, miks menetlustähtaeg mööda lasti. Justiitsministeerium rõhutas, et

EIKo praktika uurimine ei ole seotud inimväärikuse alandamisega tekitatud kahjust

teadasaamisega. Samuti ei olnud põhjust, mis oleks takistanud G. Kaziksil kahju hüvitamise

taotlust esitamast tähtaegselt ehk vahetult pärast kahju tekkimisest teada saamist või vähemalt

kolme aasta jooksul teada saamise hetkest.

10. Praegusel juhul on kaebajale väidetavalt põhjustatud kahju Pärnu Vanglas 5. oktoobrist

2001 kuni 6. septembrini 2005 ebainimlikes ja alandavates tingimustes viibimisega. Kohtu

hinnangul olukorras, kus kaebaja kaebuses hindab kinnipidamistingimusi inimväärikust

alandavaks, pidi kaebaja juba Pärnu Vanglas viibides tajuma, et kambri tingimused olid tema

jaoks ebainimlikud ja alandavad. Kohus nõustub ka Justiitsministeeriumi seisukohaga, mille

kohaselt pidi kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saama hiljemalt 6. septembril

2005, s.o jätkuva rikkumise lõppemisel.

11. Kaebaja väide kahjust teadasaamise kohta 2013. aasta lõpus EIKo otsust uurides, ei oleks

põhjendatud ka juhul, kui möönda, et EIKo seisukohad võivad mõjutada isiku teadmist

sellest, kas haldusorgani tegevus tema suhtes on olnud õiguspärane või mitte.

Kaebaja on viidanud, et hüvitisnõude aluseks on eelkõige EIK art 3 rikkumisega mittevaralise

kahju tekitamine. Kohus osutab, et EIKo praktika EIK art 3 rikkumise tuvastamisel isikliku

ruumi vähesuse tõttu kinnipidamisasutustes on pikaajaline ja järjepidev. Kaebaja viidatud

EIKo 19. detsembri 2013 otsus asjas Tunis v Eesti ei ole esimene sellekohane lahend. Näiteks

7. aprilli 2005 otsuses asjas Karalevičius v. Lithuania, (p 36) märkis EIKo, et isikliku ruumi

vähesus iseenesest võib olla aluseks EIK art 3 rikkumise tuvastamiseks. 6. detsembri 2007

otsuses asjas Lind v. Russia (p 59) põhjendas kohus EIK art 3 rikkumise tuvastamist muu

hulgas sellega, et kaebaja isikliku ruumi suurus jäi alla kolme ruutmeetri. 10. jaanuari 2012

otsuses asjas Ananyev jt v. Russia (p 145) on EIKo otsesõnu leidnud, et olukord, kus isiklikku

ruumi on vähem kui kolm ruutmeetrit, on vastuolus EIK art-ga 3.

Seega oli kaebajal käesolevas asjas vaidluse all oleva kinnipidamisperioodi lõppedes koheselt

võimalik saada teavet EIKo seisukohtadest ning otsustada oma väidetavalt rikutud õiguse

kaitseks kohaste õiguskaitsevahendite rakendamine. Kahju hüvitamise nõude esitamise

tähtaeg, samuti tähtaja ennistamise alused on sätestatud seaduses. Õiguskindluse põhimõttega

ei oleks kooskõlas olukord, kus väidetava rikkumise kohta õigusliku hinnangu selgitamise

edasilükkamisega on isikul võimalik saavutada kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja

pikenemine või tähtaja ennistamine. Üldjuhul saab eelviidatud toime olla üksnes isikust

sõltumatutel, objektiivsetel asjaoludel. Käesoleval juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid

esile toonud Justiitsministeeriumile esitatud taotluses ega kohtule esitatud kaebuses.

Objektiivseks asjaoluks ei saa pidada seda, et EIKo tegi 2013. aasta lõpus otsuse asjas, milles

menetlusosaliseks on Eesti või, et kaebaja just sellel ajal otsustas EIKo praktikaga tutvuda.

12. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hiljemalt 6. septembril 2005 hakkas kulgema

tähtaeg RVastS § 17 lg 3 alusel kaebuse või taotluse esitamiseks. Seega oli G. Kaziksi

viimaseks kahju hüvitamise taotluse esitamise päevaks 6. september 2008. G. Kaziks esitas

kahju hüvitamise taotluse Justiitsministeeriumile 20. jaanuaril 2014 ehk ligi 5 aastat ja 4 kuud

hiljem esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast. Kohtu hinnangul on

Justiitsministeerium õiguspäraselt asunud seisukohale, et G. Kaziksi kahjunõue oli esitatud

RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes ning puudus alus nõude esitamise tähtaja

ennistamiseks.

13. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslikku

kohtueelset menetlust läbinud. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt peab kohtueelse menetluse

läbimine olema nõuetekohane. Kuna kaebaja esitas kahjunõude Justiitsministeeriumile

tähtaega rikkudes, siis ei ole G. Kaziks VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset

menetlust nõuetekohaselt läbinud. Seetõttu ei saa kohus ka G. Kaziksi kaebust halduskohtus

tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 lubatavaks pidada.

14. HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1 kohaselt võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada

määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega

vaidlustatakse. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik