1-12-11652/30 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11652 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 06. märtsi 2014 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu E. ja kaitsja advokaat P Andrei Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON 1.Jätta Viru Maakohtu 06. märtsi 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu E.P ja kaitsja Andrei Matvejevi määruskaebused rahuldatama.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar kaudu 216 eurot, sealhulgas käibemaks 36 eurot, vandeadvokaadi abi Andrei

Matvejevile tema poolt E.P-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi

osutamise eest.

3. KrMS § 187 lg 2 alusel välja mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu E.P-lt .

E.P tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank

AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „E.P, 1-12-11652 menetluskulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD 1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2012.a kohtuotsusega tunnistati E. P süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 20.02.2012.a kuni 21.02.2012.a, s.o

2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

Kohaldati KarS § 74 lg 1,3 ja otsustati mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui

E. ei pane 18-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 P

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil XXX ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

2. 26.02.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega

E. karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud P

kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele kuuel korral.

3. Viru Maakohus pööras 06.03.2014 määrusega E. -le Viru Maakohtu 20.12.2012 P otsusega mõistetud vangistuse täitmisele.

4. E. ning tema kaitsja A. Matvejev esitasid Viru Maakohtu määrusele P

määruskaebused, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist.

4.1. Määruskaebuste kohaselt olid E. kriminaalhooldusnõuete rikkumiseks P mõjuvad põhjused, kuna ta käis tööl, et täita ülalpidamiskohustusi lapse suhtes.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ning E. ja kaitsja A. Matvejevi määruskaebused tuleb jätta P rahuldamata.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega E. karistuse täitmisele pööramise P

põhjendatuses ning leiab samuti, et E. karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna P

süüdimõistetu on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta rikkunud talle KarS § 75 järgi määranud kohustusi ning kriminaalhoolduse edasiteostamine ei oleks tulemuslik.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kriminaalhooldaja ettekandele tuginedes põhjendatult järeldanud, et E. i ilmunud korduvalt registreerimisele, millega rikkus P

KarS § 75 lg 1 p 2. E. ei tulnud lisaks varasematele registreerimistele, P

registreerimisele ka 03.02.2014 ja 17.02.2014, ei reageerinud kutsetele - ei helistanud ega teatanud ilmumise võimatusest.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes rikkumiste selgitusteks esitatud väited, mille kohaselt ei saanud E. registreerimistele tulla töökohustuse täitmise, tema kodus P

viibivate elektrikute ja haiguse tõttu on paljasõnalised ega õigusta korduvat

kriminaalhooldusnõuete rikkumist. E. ei ole kriminaalhooldusametnikule esitanud P töölepingut ega arstitõendit.

Viimasele kahele registreerimise kutsele vastamata jätmine, varasemalt registreerimistele ilmumata jätmised kui kriminaalhooldusnõuete rikkumised, kaaluvad üles E. ja tema P

kaitsja A. Matvejevi esitatud selgitused registreerimistele mitteilmumise kohta. Määruskaebuse lisana esitatud töölepingu koopiast nähtub, et nii tööandjaks kui töövõtjaks on üks ja sama isik, E. ise. Samuti nähtub, et tööleping on sõlmitud alates 27.01.2014, P

kuid kriminaalhooldusnõuete rikkumised algasid varem, juba 2013. a mais ning juba 07.08.2013 registreerimisele mitteilmumise selgituseks on märgitud tööl viibimine.

Ringkonnakohus on seisukohal, et E. selgitused kriminaalhooldusnõuete rikkumise P

kohta on ennastõigustavad ning rikkumiste korduvus näitab, et ta on tahtlikult kriminaalhooldusest kõrvale hoidnud. Arvestades, et E.

rikkus P

kriminaalhooldusnõudeid korduvalt juba 2013. a mais ning jätkas seda ka pärast kriminaalhooldusametnikule esitatud selgituste andmist, nimelt E. ei ilmunud P

järgmistele registreerimistele ning ei esitanud ka selgitusi ilmumata jätmise kohta, nõustub ringkonnakohus kriminaalhooldusametniku ning maakohtu määruses esitatuga, mille kohaselt kriminaalhooldust soodustatavaid asjaolusid käesolevatel asjaoludel ja isiku puhul ilmnenud ei ole.

7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja E. ning kaitsja A. Matvejevi P määruskaebused rahuldamata.

8. E. kaitsja A. Matvejev on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu P suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt E. riigi P õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 3 tundi, mõistlik ja põhjendatud.

KrMS § 187 lg 2 alusel mõistab kohus kaitsja tasu 3 tunni eest 216,00 eurot, sh käibemaks 36,00 eurot, menetluskuluna E. -lt välja. P

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas