1-14-1766/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-1766

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2014. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-1766 (kohtueelses menetluses 14230200121) Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Martina Kommel

Kriminaalasi D.D süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Lauri Talumäe Süüdistatav

D.D, isikukood: XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: põhiharidus, töökohtXXX OÜ, elukoht: XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi 1, väärteokaristusi 4, alates

14.02.2014. a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld; Kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon (süüdistatav loobus kaitsja osalemisest kohtuistungil)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p-d 3, 4 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313 kohus otsustas:

1. Tunnistada D.D (i.k. XXX) KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud.

2. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus D.D suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s

1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

1-14-1766

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust: 7) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

3. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest.

4. D.D suhtes kohaldatud tõkend –

– tühistada

elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel.

5. KrMS § 180 lg 1, 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista

D.D-lt riigituludesse menetluskuluna:

• ekspertiisitasu summas 27 eurot,

• määratud kaitsja tasu summas 144 eurot ja

• sundraha summas 532,50 eurot. kokku 703,50 eurot.

6. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb D.D tasuda menetluskulud kokku summas 703,50 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 58,60 eurot ning kaheteistkümnendal kuul 58,90 eurot.

Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas konto nr EE891010220034796011, Swedbank’is konto nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis konto nr EE403300333416110002 või №rdea Bank Finland

PLC Eesti filiaalis konto nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ “. 2800049777 D.D 1-14-1766 menetluskulud

Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1-14-1766

Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

D.D'i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 21.12.2013. a kella 03.25 ajal

Harjumaal Tallinnas Ehitajate tee juures mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus ühes grammis veres 2,20 milligrammi, laiendmääratusega +/- 0,06, lugedes lõplikuks tulemuseks 2,14 mg/g). D.D rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

D.D pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

25.02.2014. a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatav D.D ja tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava D.D karistamist vangistusega 9 /üheksa/ kuud, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18 /kaheksateist/ kuulisel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 alusel katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. D.D-le selgitati sundraha ja menetluskulude tasumise kohustust, need ei kuulu kokkuleppe sisusse, vaid mõistetakse välja eraldi kohtu poolt. Samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. aprilli 2014. a istungil kinnitas süüdistatav, et ta sai kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Kohus jõudis süüdistatavat küsitledes siseveendumusele, et kokkulepet sõlmides väljendas süüdistatav oma tõelist tahet. Prokurör kinnitas, et ta jääb kokkuleppe juurde.

1-14-1766

Kohus leiab, et kokkuleppest keeldumiseks, kriminaaltoimiku tagastamiseks ning kriminaalmenetluse lõpetamiseks puuduvad alused. Kohus nõustub kokkuleppes märgitud kuriteo kvalifikatsiooni ning karistuse liigi ja määraga.

Süüdistatav D.D on toime pannud teise astme kuriteo, töötab ning tal on 1 kehtiv kriminaalkaristus ning 4 kehtivat väärteokaristust, sh viimane neist seoses mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest LS § 224 lg 2 järgi. Arvestades ka asjaolu, et D.D põhjustas motoorsõiduki joobeseisundis juhtimise tõttu ka varalise kahjuga liiklusõnnetuse ning enesele tervisekahjustuse, leiab kohus, et on põhjendatud D.D karistamine raskema karistusliigi, s.o vangistusega. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et D.D tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole D.D poolt toime pandud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning D.D-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt D.D-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 27 eurot, määratud kaitsja tasu summas 144 eurot ning sundraha summas 532,50 eurot.

1. aprilli 2014. a istungil taotles süüdistatav menetluskulude tasumist ositi. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et D.D peab menetluskulud kokku summas 703,50 eurot tasuma ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 58,60 eurot ning kaheteistkümnendal kuul 58,90 eurot. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kokkuleppega, mõistab süüdistatava kokkuleppes esitatud kuriteos süüdi ning mõistab süüdistatavale kokkuleppes märgitud karistuse.

Velmar Brett Kohtunik