3-14-88/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-88 Määruse kuupäev

1. aprill 2014 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Aimar Auli Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Kohtuasi Aimar Auli kaebus Politseija Piirivalveameti vastu Jõgeva arestimaja tingimustega perioodil 10. jaanuar 2005 kuni 8. märts 2005 ja 12. jaanuar 2007 kuni 26. jaanuar 2007 tekitatud mittevaralise kahju summas 5000 eurot hüvitamiseks Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-14-88 menetlus.

3. Edastada

käesoleva

määruse

ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Aimar Auli esitas 29. jaanuaril 2014 Tartu Halduskohtusse kaebus, milles taotleb Jõgeva arestimaja tingimuste õigusvastasuse tuvastamist ja kahju hüvitamist Politseija Piirivalveametilt seoses tema Jõgeva arestimajas nõuetele mittevastavates ja tervist kahjustavates tingimustes hoidmisega. Kaebaja taotleb mittevaralist kahju summas 5000 eurot.

2. Tartu Halduskohus jättis 12. veebruari 2014 määrusega A. Auli kaebuse käiguta, tehes kaebajale ettepaneku esitada tähtaja ennistamise taotlus, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.

20. veebruaril 2014 laekus Tartu Halduskohtusse kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus, mille kohaselt viibis ta 10. jaanuar 2005 kuni 8. märts 2005 ja 12. jaanuar 2007 kuni 26. jaanuar 2007 Jõgeva arestimajas. 2005. aastal viibis ta arestimajas süüdimõistetuna ja 2007. aastal vahistatuna. Kaebuse esitamisega hilinemist põhjendab kaebaja vastava õiguse mittetundmisega ning asjaoluga, et ta oli esmakordselt vahistatud ja karistust kandmas.

3. Tartu Halduskohus võttis 4. märtsi 2014 määrusega kaebuse menetlusse ning andis vastustajale võimaluse esitada seisukoht kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta.

4. Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 17. märtsil 2014 seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja taotluses esitanud mõjuvaid põhjused tähtaja ennistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja märgib kaebuses, et arestimaja kehvad tingimused mõjusid talle nn vaimselt kui ka füüsiliselt laastavalt, siis pidi talle kahju tekkimine ja selle ulatus, samuti selle tekitaja olema kaebajale arusaadav hiljemalt arestimajas viibimise viimasel päeval. Õigusalaste teadmiste puudumine ei takista isikul enda kannatuste tajumist. Vastustaja hinnangul on kaebaja enda õiguste kaitseks ilmselgelt põhjendamatult ja ebamõistlikult kaua viivitanud. Eeltoodust tulenevalt on PPA seisukohal, et kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht

5. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-le 4 võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Antud juhul on kaebajale väidetavalt põhjustatud kahju mitmetel perioodidel ajavahemikus 10. jaanuar 2005 kuni 8. märts 2005 ja 12. jaanuar 2007 kuni 26. jaanuar 2007. Asjaolud, et arestimaja kinnipidamistingimused väidetavalt kahjustasid kaebaja tervist ja alandasid tema inimväärikust ning et väidetava kahju tekitajaks oli Lõuna Prefektuur, mille struktuuriüksuseks oli Jõgeva arestimaja, pidid kaebajale teada olema hiljemalt siis, kui lõppes kaebaja hoidmine õigusvastastes tingimustes. Seetõttu pidi kaebajale olema teada väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja ajavahemiku 10. jaanuar 2005 kuni 8. märts 2005 osas hiljemalt 8. märts 2005 ning ajavahemiku

12. jaanuar 2007 kuni 26. jaanuar 2007 osas hiljemalt 26. jaanuar 2007. Seega lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg eelnimetatud perioodide osas vastavalt 8. märts 2008 ja 26. jaanuar 2010. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse Tartu Halduskohtule 29. jaanuaril 2014 (kohaletoimetamiseks Tartu Vanglale üle andnud 28. jaanuaril 2014). Seega on kaebus esitatud tähtaega ületades.

6. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2006 määruses nr 3-3-1-26-06 on leitud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldreeglina saavad sellisteks mõjuvateks põhjusteks, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamist, olla objektiivsed, kaebajast sõltumatud põhjused.

7. Kaebaja on käesolevas asjas põhjendanud oma hilist kohtusse pöördumist üksnes asjaoluga, et ta ei teadnud varasemalt oma õigustest ja nende kaitsmise võimalusest, sest viibis arestimajas esimest korda.

8. Erandjuhtudel on peetud kohtupraktikas võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka subjektiivsetel põhjustel. Riigikohus on märkinud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002 määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustel kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja professionaalset abi kasutanud ega kohtult tasuta õigusabi määramist taotlenud. Kaebaja ei ole viidanud ka sellele, et teda oleks haldusorganite või kohtute poolt tähtaja või vaidlustamise korra osas eksitusse viidud. Seega pole kaebaja tähtaja ja vaidlustamise korra väljaselgitamisel olnud piisavalt hoolikas.

9. Kohus osutab Riigikohtu seisukohale, et põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust peaksid õigustama üksnes sellised määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal jätkuvalt kohtu poole pöörduda. Riigikohus on väljendanud ka seisukohta, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. oktoober 2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-02, p 11).

10. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses toodud asjaolusid pidada mõjuvateks põhjusteks HKMS § 71 lg 1 mõttes ning käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Seetõttu asub kohus käesolevas asjas seisukohale, et kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata.

11. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik