1-14-2541/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedaprill 2014. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-2541 (13260102912) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi ; töökoht: 90 % töövõimetuspensionär kriminaalkorras üks kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 30.07.2009. a otsusega 3- KarS § 199 lg 1 järgi karistatud
Legislator headnote
AI generated1-14-2541/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Full text
Kriminaalasi nr 1-14-2541
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
1. aprill 2014. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-2541 (13260102912) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi
O.T kriminaalasi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Luga Süüdistatav O.T
Isikukood xxx, elukoht:
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti
Vabariigi kodanik, haridus: , emakeel eesti põhiharidus : keel,
; töökoht: 90 % töövõimetuspensionär kriminaalkorras üks kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 30.07.2009. a otsusega 3- KarS § 199 lg 1 järgi karistatud
kuu
lise vangistusega, mis jäetud KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga; t ei ole kohaldatud. õkend: RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks O.T
3 (kolm) kuud vangistust.
KarS § määrata, et O.T-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele,
74 lg 1 alusel
kui O.T ei pane 18-(kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §
75 sätestatud kontrollnõudeid: -s
1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määratud alalises elukohas –
2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires
kauemaks kui 15 päevaks;
5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Käitumiskontrolli teostamiseks määrata O.T
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena 240 (kakssada nelikümmend) eurot.
Jätta menetluskulud 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot 94 senti riigi kanda.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud summas O.T
(kakssada nelikümmend) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, makstes igakuiselt äevaks vähemalt 20 (kakskümmend)
15. kuup eurot kuni kogusumma tasumiseni.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606
(AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-14- 2541, menetluskulud, O.T“ .
Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse
kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus Määruskaebus tuleb esitada kaebuse lahendamise menetluses. kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule kaudu Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja
10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu O.T-le
selles, et tema tema isikuna, kes on esitatud süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 järgi on varem pannud toime varguse, 12.08.2013. a ajavahemikul 19.00-st kuni 20.00-ni pööras ebaseaduslikult enda kasuks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxköögi aknalaualt enda valdusse saadud xxxxxxxxxxxxxx kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy Trend väärtusega 149 eurot.
KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüd KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust istatavale karistuseks 3 kuud vangistust.
täitmisele mitte pöörata, kui O.T 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § sätestatud kontrollnõudeid. -s 75
II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub O.T kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel.
KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse ese O.T meks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ning § 201 lg 2 järgi.
kinnitas, et kaitsja on talle piisavalt põhjalikult selgitanud, kuidas ennast kohtus kaitsta. Sama kinnitas ka prokurör. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et O.T on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka O.T küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. P
itud kokkuleppe juurde. rokurör jäi sõlm
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista
O.T
201 lg 2 p 1 süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
III Kriminaalmenetluse kulud
Käesolevas kriminaalasjas o menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses n
makstud tasu 133,44 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). , s.o 532,50
Seega on menetluskulud kokku 665,94 eurot.
Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu.
KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.
O.T
taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul.
Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud. O.T on töövõimetuspensionär 90%. Tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 119 eurot.
O.T etulekuks on elukaaslane on samuti töövõimetuspensionär, kelle ainsaks siss töövõimetuspension. O.T-lt on ära võetud hooldusõigus tema laste suhtes. Ta maksab ühele oma alaealisele lapsele elatist. Seda peetakse tema pensionist kinni. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on vajalik, kuna O.T ei ole oma sissetulekut ja rahalisi kohustusi arvestades ilmselgelt võimeline tasuma kõiki menetluskulusid. Selleks, et O.T ei satuks majanduslikult väga raskesse olukorda, tuleb menetluskuluside katteks O.T-lt välja mõista 240 eurot. ei ole võimeline nimetatud summat ühe Kuna O.T korraga tasuma, tuleb väljamõistetud menetluskulud määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul.
Raina Pärn Kohtunik