3-14-50386/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50386 Haldusasi Eesti Kurtide Liit MTÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 26.02.2014 korralduse nr 306-k tühistamiseks

RESOLUTSIOON Tagastada Eesti Kurtide Liit MTÜ kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Linnavalitsuse 26.02.2014 korralduse nr 306-k „Loa andmine gümnaasiumiastme 10.klasside avamiseks Tallinna munitsipaalüldhariduskoolides 2014/2015. õppeaastal“ punktiga 1 anti luba avada nimetatud õppeaastal alla 60 õpilasega gümnaasiumiastme 10. klassid arvestusega, et ühes klassis on vähemalt 30 õpilast kõigis korralduses loetletud munitsipaalüldhariduskoolides. Sama korralduse punkti 2 kohaselt, kui üheks 10.klassis on 1.juuliks 2014 õpilaskandidaate vähem kui õpilast, tuleb korraldada õpilaskandidaatide üleminek Tallinna teistesse munitsipaalüldhariduskoolidesse, kus on komplekteeritud 10.klassid ja kus on vabu kohti.

2. Eesti Kurtide Liit MTÜ esitas 28.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 26.02.2014 korralduse nr 306-k tühistamiseks, kuna selles ei ole märgitud lisaks loetletud munitsipaalüldhariduskoolidele meelepuudega lastele haridust andvat Tallinna Heleni Kooli. Tallinna Heleni Kool on ainus kool meelepuudega lastele Tallinnas ning pidanuks samuti olema nimekirjas. Korraldusega võetakse Tallinna Heleni Koolilt ära võimalus kokku komplekteerida gümnaasiumiastme 10. klassi astuda soovijate õpilaste nimekiri ning rikutakse meelepuudega õpilaste õigusi hariduse omandamiseks. Kurtide, pimedate ja pimekurtide näol on tegemist isikutega, kes vajavad tavaõpilastest oluliselt erinevaid õpetusmetoodikaid, kohandatud õppematerjale viipekeeles või punktkirjas, kohandatud õpikeskkonda, eriettevalmistusega õpetajaid. Kuigi Tallinna Heleni Koolis on gümnaasiumis õppivate õpilaste arv võrreldes tavagümnaasiumide õpilaste arvuga väike, on lõpetajate protsent suur. Kui Tallinna Heleni Koolilt võetakse ära võimalus avalda gümnaasium ka 2014/2015 õppeaastal, siis sisuliselt võetakse ära ka meelepuudega lastel võimalus elus paremini hakkama saada, kuna neil ei ole võimalik omandada gümnaasiumiharidust ja kõrgharidust. Isegi, kui meelepuudega laste õpe oleks korraldatud teistesse munitsipaalkoolidesse, siis võib see küll paberil korrektne välja näha, kuid on sisuliselt ja reaalselt teostamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud normis sätestatakse, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõigust reguleerib HKMS § 44, mille lõikes 1 sätestatakse, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et isikul puudub ilmselgelt kaebeõigus, kui on ilmne, et isegi kaebuses nimetatud faktiliste asjaolude tõelevastavuse korral ei saa kaebajal olla seda õigust, mida ta kaebusega kaitsta soovib.

Eesti Kurtide Liit MTÜ ei ole põhjendanud esitatud kaebuses seda, kuidas saaks vaidlusalune käskkiri rikkuda tema kui mittetulundusühingu subjektiivseid õigusi. Kaebuses on korduvalt välja toodud, et vaidlustatud korraldus rikub meelepuudega õpilaste õigusi. Vaidlustatud korraldusega ei otsustata Eesti Kurtide Liit MTÜ õiguste ja kohustuste üle. Ka ei ole Tallinna Linnavalitsuse 26.02.2014 korraldus nr 306-k adresseeritud kaebajale ning võimalikku kaebaja subjektiivsete õiguste riive olemasolu ei saa järeldada ka vaidlusalusest korralduse sisust. Eesti Kurtide Liit MTÜ põhikirja punktidest 1 ja 2 (vt http://www.ead.ee/eesti_kurtide_liit/organisatsioon/pohikiri) nähtub, et Eesti Kurtide Liit on kurtide ühinguid vabal algatusel ja võrdsetel alustel ühendav ülemaaline ühendus, mis tegutseb liikmete omavalitsuse alusel. Eesti Kurtide Liit on eraõiguslik juriidiline isik oma põhikirja, pitsati ning pangaarvete ja atribuutikaga. Põhikirja punkti 8 kohaselt on Eesti Kurtide Liidu tegevuse põhieesmärk kaitsta ühistegevuse läbi kurtide ühingute huve ja selle läbi ühingu üksiku liikme huve, abistada ja suunata ühingute omaalgatuslikku tegevust tagamaks ühingute liikmetele eluoluks võrdsed võimalused teiste kodanikega, olla koostööorganiks kurtide ühingute ja valitsusasutuste vahel, kujundada vabariigis kurtide poliitikat. Põhikirjast ei nähtu aga seda, et Eesti Kurtide Liit MTÜ-l oleks Tallinna Heleni Kooli pidaja, volitatud nimetatud kooli eest ja huvides tegutsema ning kohtusse kaebust esitama. Kuna vaidlustatud korraldus ei riku Eesti Kurtide Liit MTÜ õigusi, puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.

4. HKMS § 44 lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Käesoleval juhul ei tulene ühestki õigusaktist Eesti Kurtide Liit MTÜ-le õigust esitada kaebust Tallinna Heleni Koolis õppeaastal 2014/2015 10. klasside avamata jätmise vaidlustamiseks avalikes huvides või teiste isikute õiguste kaitseks. Seega ei ole kaebajal õigust esitada kaebust ka HKMS § 44 lg 2 alusel.

5. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus haridusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Tallinna Heleni Koolis õppeaastal 2014/2015 10. klassi avamata jätmine võib rikkuda eelkõige selles koolis õppivate isikute (õpilaste) õigusi.

Kaebuse Tallinna Heleni Koolis õppeaastal 2014/2015 10. klassi avamata jätmise vaidlustamiseks ehk Tallinna Linnavalitsuse 26.02.2014 korralduse nr 306-k tühistamiseks saaks esitada eelkõige nimetatud koolis õppiv täisealine isik või vähemalt 15-aastane laps, kellel on halduskohtumenetluses teovõime (HKMS § 25 lg 3). Tallinna Heleni Koolis õppiva lapse lapsevanem võib esitada kaebuse oma alaealise lapse seadusliku esindajana. Vastavalt HKMS § 19 lg-le 1 võivad mitu kaebajat esitada ka ühise kaebuse. Kohus selgitab, et sellisel juhul on otstarbekas määrata kõigile kaebajatele ühine esindaja. Volitatud esindaja peab vastama HKMS § 32 lg 1 nõuetele, sh võib volitatud esindajaks olla ka kaebaja teise kaebaja volitusel.

HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavakstegemisest arvates. Arvestades vaidlusaluse haldusakti kuupäeva ning asjaolu, et korraldust ei ole kaebaja väidete kohaselt õpilastele teatavaks tehtud, tuleb kaebus selle esitamise soovi korral esitada 30 päeva jooksul korraldusest teadasaamisest. HKMS § 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult kaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Juhul, kui kaebetähtaeg on uue võimaliku kaebuse esitamiseks möödunud, tuleb esitada ühes kaebusega tähtaja ennistamise taotlus, näidates ära põhjused, mis tingisid seaduses sätestatust kaebuse hilisema esitamise.

6. Kohtule ei ole teada, kas ning millised Eesti Kurtide Liit MTÜ liikmed või nende liikmete lapsed õpivad Tallinna Heleni Koolis või sooviksid õppida 10. klassis õppeaastal 2014/2015. Kohus ei pea vajalikuks jätta nimetatud asjaolu väljaselgitamiseks ja kaebaja muutmiseks kaebust käiguta, kuna sellisel juhul oleks tegemist juba sisuliselt teise isiku poolt esitatud uue kaebusega. Eesti Kurtide Liit MTÜ esitatud kaebuse kohta ei ole kohtul võimalik teha kaebuse muutmise ettepanekut nii, et MTÜ jääks endiselt kaebajaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 2 ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos