3-14-225/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-225 Kohtuasi J.R taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks Menetlustoiming Menetlusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.R taotlus rahuldamata.

2. Saata määrus taotlejale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust ei saa vaidlustada.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. J.R on 02.04.2014 koostanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Selles viitas ta 27.02.2014 koostatud vaidele ja asjaolule, et talle pole antud võimalust esitada vaiet seoses tegevusetusega arstiabi osutamisel ning väitis, et õigusabi määramine garanteerib talle õigused. 05.03.2014 koostatud kohtumääruses leidis Tartu Halduskohus, et esitatu ei võimalda määratleda, kas taotluse lahendamine üldse kuulub halduskohtu pädevusse või kas esineb riigi õigusabi andmist välistavaid asjaolusid ning määras selle esitajale tähtaja oma eesmärkide täpsustamiseks. 21-03.2014 edastas J.R kohtule taotluse täienduse, milles viitas täiendavalt sellele, et takistatakse tema õigust kirjavahetusel ja väitis, et soovib esitada kohtusse kaebusi õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 1 p 1 ja 3, § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p 1. Sätestatu kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et ta ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest, kui ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu kulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et tema kavandatav menetluses osalemine on edukas. Riigi õigusabi andmise täpsemad alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. Selle § 7 lg 1 p 1, 2, 5 ja 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, tal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb või on tema võimalus oma õigusi kaitsta asjaoludest tulenevalt vähene ning kui talle asjast tulenev võimalik kasu on võrreldes riigi eeldatavate kuludega ebamõistlikult väike. Sama seaduse § 10 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on peab taotluse riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldusvõi väärteoasjas esitama kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Sama paragrahvi lõike kolm kohustab haldusmenetluse tarbeks riigi õigusabi saamise taotluse esitama taotleja eluvõi asukohajärgsele maakohtule. Sätestatust järeldub seega, et halduskohtusse saab riigi õigusabi taotlusega pöörduda ainult siis, kui abi vajatakse kaebuse koostamiseks sellele kohtule või menetlusosalisena halduskohtumenetluses osalemiseks.

3. Taotluses pole selle esitaja täpsemalt selgitanud, mida ta vaidlustada soovib ning väitis üksnes, et vangla takistab tal õiguste realiseerimist 27.02.2014 koostatud vaides. Kohtu nõudmise peale esitatud täienduses viitas ta veel ka takistustele kirjavahetusega seonduvate õiguste realiseerimisel ning väitis, et tahab esitada tuvastamiskaebusi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 kehtestatu võimaldab tuvastamiskaebuse esitamist üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei muuda haldusorgani poolt sooritatud toimingut olematuks ega kohusta tegemata jäetud toimingut sooritama. Seetõttu ei saa selle abil üldreeglina oma õigusi ka kaitsta. Taotleja väited lubavad seega järeldada nii seda, et tema poolt nimetatud nõude esitamise abil ei saa ta oma õigusi kas üldse kaitsta või on vastavad võimalused vähesed ja kasu neist võrreldes riigi eeldatavate kuludega ebamõistlikult väike kui ka seda, et tal on kohustamisvõi keelamisnõude näol olemas tõhusam õiguskaitsevahend. Nende nõuetega saab ta vangistusseaduse § 1’ lg-st 5 tulenevalt halduskohtusse pöörduda aga vaid peale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

4. Veel omab antud juhul olulist tähendust asjaolu, et kohtule teadaolevalt on taotleja puhul tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seejuures on ta suutnud kaebused üldjuhul iseseisvalt vormistada ning on hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ning kohus pole seotud kaebuse sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui kaebuse esitaja ei oska neid ise õiguslikult põhjendada.

5. Eeltoodud põhjustel pole võimalik ega vajalik J.Rle õigusabi eest tasumiseks menetlusabi anda ning tema vastav taotlus jääb seetõttu juba nimetatud riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-dest 1, 2, 5 ja

12 lähtuvalt rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane