3-14-50098/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50098

Haldusasi A.E.’u kaebus Justiitsministeeriumi 14.01.2014 otsuse nr 11- 7/13-124-128 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata A.E.u 18.11.2013 taotlus uuesti läbi Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus A.E.ule.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.01.2014 saabus Tallinna Halduskohtule A.E.u kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks vaadata kaebaja 18.11.2013 taotlus (edastada Tallinna Vanglasse kaebaja kohta Murru Vanglas peetud toimik) viivitamata läbi. Ühtlasi esitab kaebaja kohtule menetlusabi taotluse enda riigilõivust vabastamiseks ning K-Raha väljavõtte ning majandusliku seisundi teatise. Kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. 22.01.2014 saabus kohtule A.E.u selgitustaotlus, milles ta teatab, et sai 21.01.2014 Justiitsministeeriumilt kirja nr 11-7/13-124-128, milles Justiitsministeerium tagastas tema 18.11.2013 taotluse talle läbivaatamatult.

A.E. palub kohtul talle teatada, kas ta saab kaebuse nõuet muuta selliselt, et esitab kohtule kaebuse Justiitsministeeriumi kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus läbi või peab ta uue kaebuse esitama ning esitatud kaebusest loobuma.

3. 11.02.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning selgitas, et kaebaja saab esitada kohtule kaebuse nõudega tühistada Justiitsministeeriumi 14.01.2014 otsus nr 11-7/13-124-

128 ning kohustada Justiitsministeeriumit vaadata kaebaja avaldus läbi, kui viidatud otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi.

4. 14.02.2014 saabus kohtule kaebaja vastus, milles kaebaja teatab, et soovib kohtu poolt märgitud nõude kohtule esitada. Kaebaja selgitab, et vastustaja on jätnud kaebaja taotluse edastada Tallinna Vanglale kaebaja isiklik toimik, mida peeti kaebaja kohta Harkuja Murru Vanglas, põhjendamatult läbi vaatamata. Nimelt kannab kaebaja liitkaristust nii uue kuriteo sooritamise eest kui ka varem toime pandud kuritegude eest, millest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et tegemist on vangistuse jätkamisega. Seetõttu leiab kaebaja, et Harku ja Murru Vanglas tema kohta peetud isiklik toimik peaks olema Tallinna Vanglas, kuna seal võib olla asjasse puutuvaid materjale, mis võivad mõju avaldada käesoleval ajal Tallinna Vanglas tehtavatele otsustele. Samuti viitab Tallinna Vangla igasugustes hinnangutes ja andmete kogumises varasemale vangistusele (sh maakohtule ennetähtaegse vabastamise otsuseks taotluse tegemisel), kuid kohtul puudub võimalus vangla neid väiteid hinnata, kui vastavaid materjale ei ole.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetlus seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

6. Kohus leiab, et A.E.u kaebus tühistada Justiitsministeeriumi 14.01.2014 otsus nr 11-7/13- 124-128 ning kohustada Justiitsministeeriumit vaadata kaebaja avaldus läbi tuleb HKMS §

121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Kohus põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevalt.

Kohtukaebusest nähtub, et kaebaja kaebuse tegelikuks eesmärgiks on kaebaja kohta Harkuja Murru Vanglas eelmise vangistuse ajal peetud isikliku toimiku lisamine Tallinna Vanglas kaebaja kohta peetava isikliku toimiku juurde, et kaebajal oleks võimalike tema vastu teostatavate toimingute või menetluste puhul tugineda nimetatud toimikus sisalduvatele materjalidele oma seisukohtade esitamisel.

Kohus on seisukohal, et Justiitsministeerium on jätnud põhjendatult kaebaja avalduse läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 alusel, mis sätestab, et kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale. Taotluse edastamisel pädevale haldusorganile hakkab asja lahendamise tähtaeg kulgema taotluse pädevasse haldusorganisse saabumise hetkest.

Kohus märgib kaebuse sisu käsitledes, et Justiitsministeerium ei saa otsustada Tallinna Vangla eest, milliseid andmeid Tallinna Vangla kaebaja kohta toimingute ja menetluste läbiviimisel vajab. Seega on kaebaja esitanud nõude valele adressaadile (vastava avalduse saaks kaebaja esitada Tallinna Vanglale, kes siis peab lähtudes õiguslikust regulatsioonist kaebaja avalduse lahendama).

Samas selgitab kohus kaebajale, et Justiitsministeerium märgib vaidlustatud otsuses õigesti, et tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 17 lg 1 avatakse kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse talle isiklik toimik, kui seda pole tehtud eelvangistuse kandmise ajal vastavalt käesoleva seaduse § 91 lõikele 1. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et üksnes kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse saadetakse sinna ka tema isiklik toimik.

Kohus leiab, et kaebaja on ekslikult seisukohal, et antud juhul on tegemist eelmise vangistuse jätkamisega, kuna kaebajale on mõistetud liitkaristus. Kohus on seisukohal, et olenemata sellest, et kaebajale on mõistetud liitkaristus, on vangistusseaduse § 17 lg 1 mõttes tegemist uue vangistusega, mille alguses tuli kaebajale avada vastavalt eelpool märgitud regulatsioonile isiklik toimik. Kohus märgib, et ühestki õigusaktist ei tule nõuet ja ka kaebaja ei ole ühelegi vastavale alusele suutnud viidata, et kaebajale eelmise vangistuse ajal avatud ning peetud isiklik toimik tuleks võtta uue isikliku toimiku juurde (vt ka vangla sisekorraeeskirja § 27-30).

Samuti on kohtu arvates Justiitsministeerium märkinud õigesti, et kaebaja isikliku toimiku paigutamine on haldusorgani sisene tegevus, millel ei ole puutumust haldusväliste isikutega. Asjaolu, et vangla võib viidata oma hinnangutes ja andmetes kaebaja varasemale vangistusele (sh maakohtule esitatavas ennetähtaegse vabastamise otsuse tegemiseks esitatavates dokumentides), ei tähenda seda, et sellest tekiks kaebajal subjektiivne õigus nõuda toimikute kindlat asukohta haldusasutustes.

Juhul, kui kaebaja ei nõustu mingi konkreetse vangla akti või toiminguga põhjusel, et selles ei ole kajastatud õigesti andmed kaebaja kohta ning vastav akt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, siis on tal võimalik neid seaduses sätestatud korras vaidlustada ja enda väidete tõendamiseks vajalikud tõendid välja nõuda. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda just mingite konkreetsete kaebaja kohta olemasolevate andmete arvestamist või mittearvestamist mingis konkreetses haldusmenetluses, kuivõrd sellise otsuse tegemine on haldusorgani pädevuses (välja arvatud muidugi juhul kui seadus või muu õigusakt näeb ette mingi konkreetse dokumendi arvestamise vajaduse ning sellest ei ole kinni peetud).

HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Justiitsministeeriumilt, et viimane edastaks kaebaja kohta Harkuja Murru Vanglas eelmise karistuse kandmise ajal peetud isikliku toimiku Tallinna Vanglasse kaebaja praeguse karituse kandmise ajal avatud isikliku toimiku juurde. Järelikult ei ole ka esitatud kaebusega kaebuse esitajal võimalik saavutada kaebuse tegelikku eesmärki ja seetõttu tuleb kaebus sõltumata vaidlustatud toimingu õiguspärasusest kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

7. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda uuesti halduskohtusse seadusega sätestatud korras.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik