2-13-49841/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-49841 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat XXX (epost XXX) Kostja XXX(isikukood

XXX, elukoht XXX; viibimiskoht XXX) Kostja lepinguline esindaja XXX (e-post XXX; XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX XXX kasuks igakuine elatis 160,00 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus alates 23.10.2013 kuni 31.12.2013.

3. Välja mõista XXX XXX kasuks igakuine elatis summas 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus alates 01.01.2014 kuni XXX täisealiseks saamiseni, so kuni 22.09.2023.

4. XXXl tuleb XXX tasuda elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Palga alammäära muutumisel arvestatakse elatise summa ümber.

5. Perioodil 23.10.2013 kuni 31.03.2014 XXX poolt XXXülalpidamiseks tasutud elatis kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused XXX esitas 23.10.2013 Harju Maakohtule hagi XXX vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 500 eurot kuus. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, so alates 23.10.2012. Kostja ei ole seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust hageja ees täitnud. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja seaduslikul esindajal ja kostjal XXX poeg XXX. Hageja vanemad olid kuni 07.03.2012 abielu, kuid kooselu lõppes märtsis 2011. Aastal 2009 viibis kostja ligikaudu 2,5 aastat kinnipidamisasutuses.

Kõik hagejaga seonduvad kulud kandis siis hageja seaduslik esindaja. Lähtuvalt lapse heaolust ja vajadustest on äärmiselt oluline ja vajalik ka lapse isa poolne materiaalne toetus. Eelnimetatud summa on selgelt vajalik, et rahuldada lapse vajadusi toidu, riiete, transpordi, eluaseme, esmatarbekaupade jms järele. Arvestades hageja tavalist elulaadi, kulub hageja seaduslikul esindajal lapsele tavapärase elulaadi võimaldamiseks ning põhivajaduste katteks igakuiselt ligikaudu 1 000 eurot. Lisaks märgib hageja esindaja, et elatise nõude esitamisel ei ole vaja tõendada üldteada asjaolusid, st seda et laps sööb ja vajab riideid.

Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Kuna hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt suuremas ulatuses, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma (177.50 eurot), siis lasub hageja seaduslikul esindajal ka kohustus tõendada lapsele minevaid tavapärasest suuremaid kulutusi, esitades selleks kohtule ja kostjale dokumendid, mis neid kulutusi kinnitavad (kviitungid, mitmesugused arved, teenuste eest tasu maksmist kinnitavad dokumentaalsed tõendid jne.) Hagejapoolsed kulud lapse ülalpidamiseks peavad olema tõendatud tegelike arvete, tšekkidega ja muude kulusid tõendavate materjalidega.

Kostja võeti novembri lõpus vahi alla ning ta viibib praegu Tallinna Vanglas. Seega puudub kostjal igasugune sissetulek ning ta palub seda arvestada kohtuotsuse tegemisel. Kostja ei tunnista hageja väidet, et ta pole osalenud hageja ülalpidamisel. Kostja esitab väljavõtte tema ema XXX arveldusarvest ning AS-i Swedbank tõendi, mille kohaselt kostja kasutas XXX arveldusarvet ning kandis alates 23.10.2012 kuni 31.12.2013 hageja emale XXX kokku 2 690 euro, mis keskmiselt kuus moodustab 179 eurot kuus. Kostja täitis ja kavatseb ka edaspidi täita oma ülalpidamiskohustust ning peab õiglaseks elatise suuruseks 177,50 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemal on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma alaealist last. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos oma emaga. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 500 eurot hagi esitamisest ja elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, so alates 23.10.2012.

Kostja vaidleb elatise nõudele vastu, kuna ta on täitnud hageja ülalpidamiskohustust ning maksnud alates 23.10.2012 kuni 31.12.2013 hageja emale XXX kokku 2 690 eurot, mis on keskmiselt 179 eurot kuus. Kostja on nõus maksma hagejale elatist miinimumsummas, so 177,50 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest, so alates 23.10.2013 seaduses sätestatud miinimumsummas. Tagasiulatuv elatise nõue rahuldamisele ei kuulu, kuna kostja poolt kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtte kohaselt täitis kostja enne hagi esitamist hageja ülalpidamiskohusust.

Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused summas 1 000 eurot. Hageja ei ole toonud välja enda igakuised kulutusi ega esitanud tehtavate kulutuste kohta tõendeid. Kohus jättis 30.10.2013 määrusega hagiavalduse käiguta ja selgitas hagejale, et käesoleva hagiga on võimalik eesmärki saavutada üksnes siis, kui hageja esitab oma väidete tõendamiseks tõendid. Kohus selgitas samuti hagejale, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi.

Samuti märkis kohus, et hageja seaduslikul esindajal tuleb hagiavalduses märkida ka enda igakuine sissetulek ja esitada tõendid enda igakuise sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Hageja lepinguline esindaja esitas kohtule taotluse dokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks. Kohus rahuldas taotluse, kuid hageja tõendeid kohtule ei esitanud ning kohus võttis hagiavalduse menetlusse. Kohus teatas 06.03.2013 kirjaga pooltele, et vaatab tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja seni esitamata avalduse ja seisukohtade või kompromisslepingu esitamiseks kuni 20.03.2014.

Hageja esitas 20.03.2014 kohtule seisukoha ja taotluse võimaldada esitada täiendavaid tõendeid 7. päeva jooksul. Kohtuotsuse tegemise seisuga hageja tõendeid kohtule esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud enda igakuiseid kulutusi summas 1 000 eurot ja hagiavaldus nimetatud summas rahuldamisele ei kuulu. Hageja esindaja märgib, et elatise nõude esitamisel ei ole vaja tõendada üldteada asjaolusid, st seda, et laps sööb ja vajab riideid. Samuti märgib hageja kahel korral, et hagejale teadaolevalt on kostja varaline seisund hea ning on põhjendatud säilitamaks hageja tavapärast elulaadi, ning tagada lapse arenguks vajalikud materiaalsed vahendid mõista kostjalt lapse kasuks välja pool lapsele kuuluvast summast, so

500 eurot. Kohus leiab, et hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Hagejat esindab lisaks seaduslikule esindajale käesolevas menetluses vandeadvokaat. Kohus täitis käiguta jätmise määruses 30.10.2013 kohtu selgitamiskohustust ja selgitas hagejale, et oma väidete tõendamiseks tuleb esitada tõendid. Hageja seda teinud ei ole. Kohus rõhutab, et elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Seetõttu tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada nii hageja vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Hageja seaduslik esindaja kohtule oma sissetulekute kohta tõendeid esitanud ei ole. Samuti ei ole esitanud tõendeid enda kulutuste kohta. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et miinimumsummas elatis katab lapse igapäevased elementaarsed vajadused. Kuna elatis ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2013 aastal 160 eurot ja 2014 aastal 177,50 eurot), siis kostjal tuleb hagejale tasuda elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Elatis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele alates hagi esitamisest, so 23.10.2013. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis alates 23.10.2013 kuni 31.12.2013 summas 160 eurot ja alates 01.01.2014 summas 177,50 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega tuleb palga alammäära muutmisel arvestada elatise summa ümber.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta võrdsetes osades poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik