2-14-9562/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2014.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-14-9562 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 25.03.2014

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel XXXTallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

3. Jätta XXXabielu ajal kantud perekonnanimi XXX.

4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 02.03.2014 Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja kohtul lahutada XXXja XXXvahel XXXTallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Hageja selgituste kohaselt elavad pooled juba ammu lahus, lapsed on täiskasvanud ja vara ammu jaotatud.

25.03.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning kostja nõustus abielu lahutamisega. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud 25.03.2014 toimunud kohtustungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus on seisukohal, et kuna kumbki pool ei soovi abielu jätkata on poolte abielusuhted antud juhul pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, mõlemad pooled on 25.03.2014 kohtuistungil kohtule kinnitanud, et soovivad abielu lahutada. Seega tuleb poolte abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei ole kohtule avaldanud soovi perekonnanime vahetamiseks, seega säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi XXX. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg

1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, seega on hagi hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik