Legislator Case Law & Legislation
2-14-1226/12 AI generated

2-14-1226/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-14-1226/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr 695. Hageja selgituste kohaselt ei ela pöördumatult lõppenud. Abielu kestel ei soetanud pooled ühist vara ega sündinud lapsi.

Legislator headnote

AI generated

2-14-1226/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Hageja selgituste kohaselt ei ela pöördumatult lõppenud. Abielu kestel ei soetanud pooled ühist vara ega sündinud lapsi.

Keywords

AI generated
prolonged absence lack of maintenance action for abatement of nuisance unnecessary costs withdrawal of petition unchanged state of health
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2014.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-14-1226

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi

Arina Liskmann-Getsu (e-post: arina@jaroslavski.ee)

Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

27.03.2014

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel XXXTallinna

Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr

XXX. 3. Jätta XXX abielu ajal kantud perekonnanimi XXX.

4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

13.01.2014 Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja kohtul lahutada

XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel XXX Tallinna Perekonnaseisuametis

sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr 695. Hageja selgituste kohaselt ei ela

pooled alates 2003 aastast koos, kostja asus elama oma ema juurde ning abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud. Abielu kestel ei soetanud pooled ühist vara ega sündinud lapsi.

Abielulahutus Perekonnaseisuametis on võimatu, kuna vaatamata mitmekordsetele katsetustele,

ei õnnestunud hagejal kostjaga abielulahutuse kohta kokku leppida.

10.02.2014 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, millest nähtuvalt nõustub abielu lahutamisega

ja kinnitab, et poolte vahel on abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Kostja soovib peale

abielu lahutamist jätta endale perekonnanime XXX.

27.03.2014 toimunud kohtuistungil jäid hageja ja kostja varasemalt avaldatu juurde ja palusid

kohtul poolte abielu lahutada.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud 27.03.2014 toimunud kohtustungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu

lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu

lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev

abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete

lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kohus on seisukohal, et kuna kumbki pool ei soovi abielu jätkata on poolte abielusuhted antud

juhul pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist

kooselu pooltel enam ei ole, mõlemad pooled on 27.03.2014 kohtuistungil kohtule kinnitanud,

et soovivad abielu lahutada. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna kostja

avaldas soovi jätta endale peale abielu lahutamist perekonnanimi XXX, siis juhindudes NS §

11 lg 1 sätestatust jätab kohus kostjale peale abielu lahutamist abielu ajal kantud

perekonnanime XXX.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg

1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 125 kohaselt määratakse

tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi

rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue

mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on

3500 eurot, seega on hagi hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik