2-14-1226/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedsõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr 695. Hageja selgituste kohaselt ei ela pöördumatult lõppenud. Abielu kestel ei soetanud pooled ühist vara ega sündinud lapsi.
Legislator headnote
AI generated2-14-1226/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Hageja selgituste kohaselt ei ela pöördumatult lõppenud. Abielu kestel ei soetanud pooled ühist vara ega sündinud lapsi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2014.a Tallinnas
Tsiviilasja number
2-14-1226
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi
Arina Liskmann-Getsu (e-post: arina@jaroslavski.ee)
Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
27.03.2014
1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel XXXTallinna
Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr
XXX. 3. Jätta XXX abielu ajal kantud perekonnanimi XXX.
4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
13.01.2014 Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja kohtul lahutada
XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel XXX Tallinna Perekonnaseisuametis
sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr 695. Hageja selgituste kohaselt ei ela
pooled alates 2003 aastast koos, kostja asus elama oma ema juurde ning abielulised suhted on
pöördumatult lõppenud. Abielu kestel ei soetanud pooled ühist vara ega sündinud lapsi.
Abielulahutus Perekonnaseisuametis on võimatu, kuna vaatamata mitmekordsetele katsetustele,
ei õnnestunud hagejal kostjaga abielulahutuse kohta kokku leppida.
10.02.2014 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, millest nähtuvalt nõustub abielu lahutamisega
ja kinnitab, et poolte vahel on abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Kostja soovib peale
abielu lahutamist jätta endale perekonnanime XXX.
27.03.2014 toimunud kohtuistungil jäid hageja ja kostja varasemalt avaldatu juurde ja palusid
kohtul poolte abielu lahutada.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, kuulanud 27.03.2014 toimunud kohtustungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki
tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu
lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu
lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev
abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete
lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
Kohus on seisukohal, et kuna kumbki pool ei soovi abielu jätkata on poolte abielusuhted antud
juhul pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist
kooselu pooltel enam ei ole, mõlemad pooled on 27.03.2014 kohtuistungil kohtule kinnitanud,
et soovivad abielu lahutada. Seega tuleb poolte abielu lahutada.
Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema
varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna kostja
avaldas soovi jätta endale peale abielu lahutamist perekonnanimi XXX, siis juhindudes NS §
11 lg 1 sätestatust jätab kohus kostjale peale abielu lahutamist abielu ajal kantud
perekonnanime XXX.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg
1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 125 kohaselt määratakse
tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi
rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue
mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on
3500 eurot, seega on hagi hinnaks 3500 eurot.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude
jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vajaduse
korral
määrab
kohus
kindlaks
menetluskulude
proportsionaalse
jaotuse
menetlusosaliste vahel.
TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma
menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marget Henriksen
kohtunik