3-13-1017/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-13-1017 Haldusasi OÜ Content Providers kaebus SA Eesti Filmi Instituut 12.04.2013 otsuse tühistamiseks selles osas, mis puudutab kaebaja taotluse rahuldamata jätmist Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 11.03.2014 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – OÜ Content Providers, esindaja adv. Kaija Koik; Vastustaja – Sihtasutus Eesti Filmi Instituut, esindajad E. D, adv. Urmas Kiik ja adv. Toomas Seppel RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 31.03.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Content Providers ja OÜ Filmmaker esitasid 04.03.2013 Sihtasutusele Eesti Filmi Instituut (edaspidi ka - EFI) taotluse täispika mängufilmi „Elu ja armastus“ arendustoetuse saamiseks summas

23 000 eurot.

2. 12.04.2013 teatas EFI tootmisassistent K. M OÜ Content Providers esindajale e-kirja teel, et EFI juhatus langetas 12.04.2013 otsuse, mitte rahuldada OÜ Content Providers ja OÜ Filmmaker toetustaotlust täispika mängufilmi „Elu ja armastus“ arendustoetuse saamiseks ning lubas järgmisel nädalal saata ekspertide põhjendused (tl 12).

3. 15.04.2013 edastas EFI peaprodutsent P. T OÜ-le Content Providers e-kirja teel arendustoetuse eitava otsuse selgituse. E-kirjale oli lisatud ka vastav punktitabel (tl 14-17).

4. 06.05.2013 pöördus OÜ Content Providers teabenõudega EFI poole, soovides teavet taotluse menetlemiste kohta (tl 19).

5. 07.05.2013 vastas EFI peaprodutsent e-kirjaga OÜ Content Providers 06.05.2013 teabenõudele (tl 18).

6. 08.05.2013 esitas OÜ Content Providers täiendava teabenõude, milles soovis taotlusvooru lõppotsuse protokollist väljavõtet ja ekspertide kirjalikke hinnanguid filmiprojekti „Elu ja armastus“ puudutavas osas ning peaeksperdi 15.04.2013 äraütlemise põhjendusi (tl 20).

7. 10.05.2013 teabenõudes palus OÜ Content Providers, et EFI edastaks talle posti teel OÜ Content Providers ja OÜ Filmmaker arendustoetuse taotluse suhtes EFI peaeksperdi koostatud ja EFI juhatuse poolt kinnitatud kirjaliku(d) otsuse(d).

8. 13.05.2013 esitas OÜ Content Providers Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Eesti Filmi Instituut 12.04.2013 otsuse, millega jäeti rahuldamata OÜ Content Providers ja OÜ Filmmaker toetustaotlus täispika mängufilmi „Elu ja armastus“ arendustoetuse saamiseks, tühistamise nõudes. 24.05.2013 esitas OÜ Content Providers täiendavad tõendid ja seisukoha (tl 26-35).

9. Tallinna Halduskohtu 20.06.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse ja kaebuse materjal edastati vastustajale (tl 36-37). Vastustaja määratlemisel lähtus kohus ka Riigikohtu 13.02.2013 otsusest 3-3-1- 49-12, milles selgitati, et avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui eraõiguslikule isikule on pädeva asutuse poolt õigusakti või lepinguga antud volitus või pandud kohustus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut põhikiri on võetud vastu kultuuriministri poolt ning vastavalt eelnimetatud põhikirja punktile 1.5. teostab sihtasutuses riigipoolseid asutajaõigusi Kultuuriministeerium.

10. Tallinna Halduskohtu 27.01.2014 määrusega määrati kindlasti kohtuistungi toimumise aeg (tl 49).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

11. OÜ Content Providers taotleb SA Eesti Filmi Instituut 12.04.2013 otsuse tühistamist selles osas, millega jäeti kaebaja toetustaotlus täispika mängufilmi „Elu ja armastus“ arendustoetuse saamiseks rahuldamata.

12. EFI toetuste eraldamist reguleerib Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu 28.03.2012 otsusega kinnitatud Eesti Filmi Sihtasutuse toetuse eraldamise eeskiri (edaspidi - eeskiri). Eeskirja punkti 2.4 kohaselt teeb toetusotsuse Eesti Filmi Sihtasutuse (tänane EFI) peaekspert või vastutav ekspert ja selle kinnitab Eesti Filmi Sihtasutuse juhatus. Eeskirja punkti 2.5 kohaselt lähtub Eesti Filmi Sihtasutuse peavõi vastutav ekspert toetusotsust tehes teostatud ekspertiisidest, mille tegemise kord on fikseeritud eeskirja punktides 2.5.1 - 2.5.6. Eeskirjast jääb selgusetuks, mil määral EFI juhatus EFI peaeksperdi või valdkonna vastutava eksperdi otsuse õiguspärasust kontrollib ning kas ja mil määral on EFI juhatusel EFI peaeksperdi või valdkonna vastutava eksperdi otsusest õigus kõrvale kalduda.

13. EFI peaeksperdi otsus ning sellel põhinev EFI juhatuse otsus on oluliste kaalutlusvigadega, õigusvastane ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kui kohtumenetluses peaks selguma, et kaebaja suhtes taotluse menetlust lõpetavaks aktiks on EFI peaeksperdi otsus, siis tuleks ka see tühistada.

Riigiabi andmisel ja kaalutlusõiguse teostamisel ei ole arvestatud eeskirja punktis 2.4.1 toodud asjaoludega, millel peaks toetusotsus põhinema. Kaalutlusõiguse teostamine ei ole jälgitav. Võimatu on kindlaks teha, missuguse hindamise metoodika alusel ning missugust hindamise mõõdupuud kasutades on EFI jõudnud taotluse suhtes langetatud otsuseni.

14. Kaebajale ei ole tagatud ärakuulamisõigust. Otsust ei ole põhistatud ega korrektselt vormistatud. Lõplikku kirjalikku haldusakti ei ole kaebajale nõuetekohaselt teatavaks tehtud.

15. 12.04.2013 toetusotsuses selle lisadena nimetatud A. T, R. J ja R. B kommentaare sisaldavast dokumendist ei nähtu, kes ja millal selle dokumendi on koostanud. Samuti ei nähtu nimetatud dokumendist, kas eksperdid on kommentaaride sisuga nõustunud, kuivõrd puuduvad ekspertide allkirjad. Kaebajal on põhjust kahelda nimetatud dokumendi autentsuses ja usaldusväärsuses. Nähtuvalt „EFI mängufilmide arendustaotluste 2013. aasta 1. vooru otsused“, mis kannab kuupäeva 12.04.2013, sisaldab see sama EFI peaeksperdi otsuse põhjendust, mille EFI peaekspert edastas kaebajale 15.04.2013 e-kirjaga. EFI poolt kaebajale edastatud 07.05.2013 e-kirjas välja toodud otsuste tegemise ja väljasaatmise ajakavast nähtuvalt formuleeris EFI peaekspert nimetatud põhjenduse aga alles langetatud otsuste resolutsioonide taotlejatele edastamise päevale (12.04.2013) järgneval nädalavahetusel. Samuti ei ole tellitud kõiki eeskirja punktis 2.5 ettenähtud ekspertiise. Uue meetodi rakendamisel, kus kõik eksperdid, sh. EFI peaekspert, istusid ühise laua taga kuni konsensusliku otsuse saavutamiseni, tagab vähemal määral usaldusväärsed tulemused kui protsess, kus iga ekspert koostab eraldi nõuetele vastava põhjaliku ekspertiisi, misjärel asub EFI peaekspert teostatud ekspertiisidest lähtuvalt ning eeskirja punktis 2.4.1 sätestatud asjaolusid arvesse võttes otsust langetama.

16. 21.02.2014 esitatud kaebuse täienduses nõustub kaebaja vastustajaga selles, et EFI juhatuse 12.04.2013 otsuse hindamiseks tuleb tuvastada, kas see vastab eeskirja nõuetele. Euroopa Komisjoni 13.02.2008 otsusest K(2008)461 lõplik „Riigiabi N742/2007- Eesti. Eesti filmi toetuskava“ nähtuvalt oli eeskirja eelnõu üks Eesti rahvusliku filmikultuuri arengu teostamisele suunatud kava siseriiklikest õiguslikest alustest ning seeläbi ka aluseks kõnealusele riigiabile antud hinnangule, mistõttu oli eeskirja järgimine arendustoetuste andmisel möödapääsmatu.

Kaebaja ei saa aga nõustuda vastustaja väitega, justkui ei omaks eeskirja punkt 2.5 nõuetes sätestatud reeglitest kinnipidamine toetusetaotluste menetlemise õiguspärasuse aspektist mingit tähendust. Riigiabi jagamisel saab Euroopa Nõukogu poolt aktsepteeritud korrast kõrvalekaldumine olla lubatav üksnes selge aluse olemasolul. Niisugust alust eeskirjast ei nähtu. Vastustaja ei ole osundanud ka mistahes muule alusele, millest ekspertiiside teostamata jätmise õigus tuleneda võiks. Riigiabi andmisel ei tohiks olla võimalik suvaline ning omavoliline kõrvalekaldumine riigiabi andmiseks ettenähtud korrast.

Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mida teiste toetustaotluste hindamisel arvesse võeti ning mida mitte, mistõttu jääb vastustaja väide, et otsuste tegemisel ei võetud arvesse kaebaja taotluse finantsperspektiivi ja majanduslikku potentsiaali, paljasõnaliseks. Isegi kui osutatud asjaolusid ei oleks ka teiste toetusetaotluste hindamisel arvesse võetud, ei vasta tõele väide, et see ei saanud kuidagi mõjutada kaebaja subjektiivseid õigusi. Eeskirja punkti 2.4.1 kohaselt tuli arvestada ka taotleja ja filmi autorite kunstilist ja tootmisalast potentsiaali antud filmiprojektis väljenduvate kavatsuste teostamiseks.

Vaidlustatud otsustest ei nähtu, et oleks arvestatud asjaoluga, et kõnealuse filmiprojektiga on seotud lausa kaks taotlejat ning filmiprojekti loominguline grupp ei piirdu üksnes stsenaristi ja režissööriga, rääkimata mõlema taotleja ja filmiprojekti loomingulise grupi ülejäänud liikmete kunstilise ja tootmisalase potentsiaali hindamisest. Samuti tulnuks eeskirja punkti 2.4.1 kohaselt arvestada taotleja varasemaid filmialaseid töökogemusi ja tulemusi. Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et EFI 12.04.2013 toetusotsuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, mis peaks sisaldama põhjalikke õiguslikke selgitusi.

Kuivõrd kaebaja toetusetaotlus ja mitmete teiste isikute toetusetaotlused jäid rahuldamata, puudus EFI-l alus HMS § 56 lg 4 kohaldamiseks. Kaebajale anti tõepoolest võimalus ekspertidele oma filmiprojekti tutvustada, ent tegemist ei olnud ärakuulamiskohustuse täitmisega. Kohtumisel ekspertkomisjoniga ei olnud teemaks EFI tulevane toetusotsus ning kaebajale ei antud võimalust selle osas oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Seega jättis vastustaja ärakuulamiskohustuse täitmata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

17. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Toetuste andmise ja andmisest keeldumise alused on paika pandud Eesti Filmi Instituudi nõukogu 28.03.2012 otsusega kinnitatud „Eesti Filmi Sihtasutuse toetuste eraldamise eeskiri“. Vaidlustatud haldusakti andmisel on järgitud eeskirja punktides 2.4 ja 2.5 toodud korda. Eeskirjaga antud kaalutlusõiguse vahetu teostamise õigus on antud EFSi peaeksperdile (EFI struktuuris on ametikoha nimetus „peaprodutsent“, kelleks on alates 25.03.2013 P. T). EFI juhatus kaalutlusõiguse teostamisel vahetult ei osale. Taotlusotsuse tegi EFI peaekspert ning selle kinnitas EFI juhatus. Toetusotsuse tegemisel arvestati toetuse taotleja ja filmi autorite kunstilist ja tootmisalast potentsiaali antud filmiprojektis väljenduvate kavatsuste teostamiseks ning taotleja varasemaid filmialaseid töökogemusi ja tulemusi, mis on kajastatud ka 12.04.2013 otsuse protokollis.

18. Kaebaja heidab ette, et filmiprojektile ei tehtud ainsatki ekspertiisi. Tegemist on arendustoetuse andmise vooruga, mille puhul on tegemist ideede valikuga, kus hinnatakse eelkõige seda, kas taotleja ideed ja autorite kunstilised ja loomingulised kavatsused on Eesti filmikultuuri silmas pidades olulised. Reeglina ei ole finantsperspektiivi või majanduslikku ja tootmistehnilist potentsiaali arendustoetuse taotluse puhul võimalik hinnata. Finantsperspektiivi ja majanduslikku potentsiaali ei arvestatud ka teiste samas voorus osalenud taotluste puhul. Ükski taotlus ei saanud seetõttu eelist. Seega ei ole nimetatud asjaolu kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud.

19. EFI nõukogu 19.01.2005 otsusega kinnitatud „Nõuded EFS-ile esitatud toetustaotluste tellitud ekspertiisile“ ei ole võrdsustatavad õigustloova aktiga, mis määraks üldise korra EFI-le eraldatud riigieelarveliste vahendite kasutamiseks. Nii kultuuriministri käskkirjaga kehtestatud sihtasutuse põhikirja kui ka EFI nõukogu dokumendi asjassepuutuvaid sätteid tuleb käsitada asutusesisese menetluse reeglistikuna, mille eesmärgiks ei ole reguleerida haldusvälise isiku õigusi ja kohustusi. Õiguslikult ei kujuta osundatud reeglistikule tuginev menetlus avaliku konkursi (pakkumis-) menetlust.

20. EFI-le antud kaalutlusõigus on piiratud vahendite kasutamise sihtotstarbelisuse nõudega. Raha kasutamise üle otsustamisel on vastustajal ulatuslik diskretsiooniruum. 2013. aasta arendustoetuste eelarve oli 155 000 eurot ning seda jagati kahes voorus (04.03.2013 ja 23.09.2013). Esimeses voorus laekus kokku kümme taotlust, millega taotleti kokku 219 943 eurot. Mängufilmide arendusvooru taotluste käsitlus viidi 2013. aastal läbi võrreldes varasema praktikaga teistmoodi. 2013. aasta esimese vooru arendustoetuste hindamine läbi viie-etapilisena: 1) taotlusi loevad neli eksperti; 2) ekspertide esimene koosolek ja taotluste arutelu; 3) eksperdid kohtuvad taotlejatega ning toimub projektide kaitsmine; 4) ekspertide teine koosolek ning projektide uus analüüs pooltja vastuargumentide kaalumiseks ning konsensusliku otsuse saavutamine (sõnastatud otsusele lisanduvad ekspertide „idee-stsenaarium-potentsiaal“ hinded); 5) peaekspert kohtub taotlejatega ja selgitab toetava või eitava otsuse tagamaid. Ekspertkomisjoni eesmärk oli jõuda ühisele otsusele, millega kõik eksperdid nõustuvad. Ekspertkomisjon kohtus neli korda: 03.04.2013 eraldi kohtumine „Elu ja armastuse“ tegijatega; 08.04.2013 arutati projekte; 10.04.2013 kohtumine taotluste esitajatega; 11.04.2013 arutati projektid täiendava info valguses veel kord läbi. Arutelu lõpus võttis komisjon vastu otsused. Iga ekspert sõnastas lühidalt oma põhjenduse ja andis taotlusele punktid. Peaprodutsent koondas ekspertide põhjendused üheks terviklikuks selgituseks, mille eksperdid kinnitasid. Punkte anti taotlustele skaalal: idee, sisu ja potentsiaal. Kaebaja taotlus sai kokku 67 punkti, kusjuures punktide hinded olid ekspertide lõikes sarnased. Lisaks kaebaja taotlusele jäeti rahuldamata ka taotlused, mille punktide summa oli 80, 74 ja 73. Taotlejateni jõudnud kirjalik selgitus on kõigi nelja eksperdi ühine arvamus. Taotluse mitterahuldamise põhjuseks oli asjaolu, et teised taotlused olid paremad.

21. Hindamismetoodika tuvastamiseks piisab, kui vaadata punktitabelit. Hindeid anti kümne palli skaalal ning

„idee“, „sisu“ ja „potentsiaal“ hinded summeeriti. Seejärel tehti saadud pingerea alusel esmane valik, misjärel

vaadati tootmispotentsiaali. Ekspertide selgitustest ning punktitabelist on võimalik loogilise järeldusena tuvastada, millisele hindamismetoodikale tuginedes tehti valik. Filmiprojektide hindamine ja ekspertarvamuse koostamine on loominguline tegevus ning sellelt ei saa eeldada samasugust struktuuri ja süsteemsust kui nt riigihangete otsustes. Vastustaja hinnangul on eksperdid võtnud kaebaja stsenaariumit hinnates kaalumisele kõik olulised asjaolud ning nende pinnalt andnud punkte. Samuti on võimalik ekspertide kirjalikest põhjendustest tuletada, milliseid asjaolusid stsenaariumi hindamisel on arvesse võetud. Seega ei saa lugeda kaalutlusveaks asjaolu, et ekspertiis ei kajasta strukturaalselt eraldi filmi stsenaariumi.

22. EFI juhatuse 12.04.2013 otsuse menetlemine ei mõjutanud mingil viisil otsuse sisu. Kaebajale toetuse mitteandmine põhines ekspertide ettepanekul. EFI juhatuse 12.04.2013 otsuse eesmärk oli kinnitada ekspertide ettepanek. Samuti ei ole EFI juhatuse 12.04.2013 otsuse puhul tegemist koormava haldusaktiga, mis peaks sisaldama põhjalikke õiguslikke selgitusi. EFI ei ole tavapärane haldusorgan ja temalt ei saa oodata, et haldusaktid oleksid vormilt samaväärsed sellega, mida annavad valitsusasutused. Ekspertide ettepanek põhines hindamistabeli tulemustel. Kaebaja taotlus oli paremuselt viimaste hulgas. Seega ei saanud haldusakti vormivead mingil viisil mõjutada kaebaja taotluse menetlust. Isegi juhul kui vastustaja peaks vormipuuduste tõttu tegema uue otsuse, siis tuginedes ekspertide hinnangule oleks tulemus ikka sama.

23. Kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus ning vastustaja on kaebajale selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes eksperdid otsuse tegid. Vastustaja leiab, et EFI juhatuse 12.04.2013 otsuse kehtivust ei saa mõjutada asjaolu, et otsus ei sisalda vaidlustamisviidet.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut 12.04.2013 otsust selles osas, millega jäeti OÜ Filmmaker ja Content Providers Film OÜ toetustaotlus täispika mängufilmi „Elu ja armastus“ arendustoetuse saamiseks rahuldamata. Nimetatud otsustus sisaldub sihtasutuse peaprodutsendi poolt allkirjastatud 12.04.2013 toetusotsuse teise alajaotuse punktis 3 (tl 31). Otsus on kinnitatud ja allkirjastatud ka juhatuse (juhataja) poolt. Kaebaja hinnangul oli eelnimetatud otsuse puhul tegemist lõpliku haldusaktiga ning selle (osalist) tühistamist ongi taotletud. Nõuet täpsustati veel ka kohtuistungil, lähtuvalt HKMS paragrahvist 49 on see võimalik ning selles vaidlust ei ole. Menetlusosalised on ühesugusel arusaamisel ka sellest, et antud vaidluse puhul on kohaseks vastustajaks Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (kohtuistungi protokoll, tl 81).

25. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut põhikiri on võetud vastu kultuuriministri 19.12.2012 käskkirjaga nr 301. Vastavalt põhikirja punktile 2.2.4. on sihtasutuse üheks eesmärgiks kehtestatud korras filmide arendamiseks, tootmiseks ja turustamiseks (vastavate) toetuste määramine. Põhikirja punkti 7.1. kohaselt toimub toetuste eraldamine nõukogu poolt kinnitatud toetuste eraldamise eeskirja alusel, kooskõlas õigusaktide ja põhikirja sätetega. Toetuste eraldamise eeskiri on kinnitatud sihtasutuse nõukogu 28.03.2012 otsusega ning see on haldusasja materjali juurde esitatud (tl 62-63). Kaebaja väidab, et taotluste hindamine ei toimunud kooskõlas eeskirja punktiga 2.4.1 ja iseäranis punktiga 2.5.1., kusjuures ei nähtu, et haldusakti andmisel oleks teostatud piisavas ulatuses kaalutlusõigust (kohtuistungi protokoll, tl 81, keskel). Vastustaja omakorda on seisukohal, et sihtasutuse puhul ei ole tegemist tavapärase haldusorganiga, mistõttu ei saa ka eeldada, et vastavad haldusaktid oleksid vormilt samaväärsed valitsusasutuste poolt antavate haldusaktidega ning viitab seejuures haldusmenetluse seaduse paragrahvile 58, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja leiab, et uue otsuse tegemise korral oleks tulemus sama, sest kaebaja taotlus oli nõrgem kui need taotlused, mis rahuldati.

26. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kohtul hinnata põhiliselt seda kas täispika mängufilmi arendustoetuse taotluse rahuldamata jätmisel on järgitud sihtasutuse nõukogu poolt 28.03.2012 kinnitatud toetuste eraldamise eeskirja nõudeid ja ega seejuures ei ole tehtud olulisi kaalutlusvigu. Taoliste vaidluste puhul ei saa halduskohus arendustoetuse andmise küsimust sisulist lahendada, vaid kontrollida kas vastav otsustus on valdkonda reguleerivate õigusaktidega kooskõlas ja kas diskretsiooni on õiguspäraselt teostatud. Siinkohal tuleb nõustuda vastustajaga selles, et raha kasutamise üle otsustamisel on sihtasutusel ulatuslik kaalutlusruum. Eelnimetatud toetuste eraldamise eeskirja punkti

2.4.1. kohaselt arvestatakse toetusotsuse tegemisel toetuse taotleja ja filmi autorite kunstilist ja tootmisalast potentsiaali antud filmiprojektis väljenduvate kavatsuste teostamiseks, projekti teostamise finantsperspektiivi, rahvusvahelise ja erarahastamise osakaalu ning taotleja varasemaid filmialaseid töökogemusi ja tulemusi. Toetust eraldatakse filmitootmisettevõttele või vastutavale produtsendile, kellel on arvestatav asjakohane töökogemus sama liiki filmide tootmisel. Sama eeskirja punktist 2.5.1. ilmneb, et toetusotsuse tegemisel peab sihtasutuse peavõi vastutav ekspert lähtuma teostatud ekspertiisidest, kusjuures ekspertiis tehakse arendusja tootmistoetust taotleva filmiprojekti kunstiliste, tootmistehniliste, majanduslike ja/või juriidiliste tunnusjoonte kohta.

27. Kohtu hinnangul on toetuste eraldamise eeskirja nõudeid ja kaalutlusreegleid vastustaja poolt siiski üldjoontes järgitud. Vastustaja juhtis tähelepanu asjaolule, et tegemist oli arendustoetuste andmisega ning seetõttu finantsperspektiivi ja majanduslikku ning tootmistehnilist perspektiivi (põhjalikult) ei hinnatud ja et reeglina ei olegi see arendustoetuste voorus võimalik, kusjuures seda ei arvestatud ka teiste taotlejate puhul. Vastustaja arvates on oluline eelkõige see, millised olid taotlejate ideed ja autorite kunstilised ning loomingulised kavatsused filmikultuuri arendamise kontekstis.

Kohus nõustub sihtasutuse sellekohase selgitusega. Toetuste eraldamise eeskirja punktist 3.2.1. ilmneb, et arendustoetuse abil peab valmima filmi lõplik kirjanduslik stsenaarium, koondeelarve, rahastamisplaan ja muud filmi tootmise alustamiseks vajalikud dokumendid. Sama eeskirja punktide 3.2.2. ja 3.2.3. kohaselt arvatakse arendustoetuse summa filmi edasisel finantseerimisel tootmistoetuse kogusumma sisse, kusjuures arendustoetuse saamine filmiprojektile (automaatselt) tootmistoetust ei taga. Seega finantsja majandusliku perspektiivi hindamine selles menetlusetapis iseäranis tähenduslik olla ei saanud, mis ei tähenda seda, et nimetatud perspektiivi üldse ei peaks arvestama.

Siinkohal ei saa aga asuda seisukohale, et vastustaja on selle täiesti kõrvale jätnud. Kaebaja heidab vastustajale ette veel ka sihtasutuse nõukogu poolt 19.01.2005 kinnitatud ja toetustaotluste osas tellitud ekspertiisile esitatavate nõuete mittejärgimist. Eelnevalt nimetatud nõuded on samuti haldusasja materjali juures (tl 64). OÜ Content Providers juhib tähelepanu asjaolule, et ekspertiisile esitatavate nõuete punkti 3 kohaselt pidi olema tegemist sisulise ekspertiisiga ning vastustaja poolt läbiviidud menetlus kaebaja arvates nendele nõuetele ei vasta, sest põhjendused on lakoonilised (kohtuistungi protokoll, tl 81).

Nimetatud nõuete punktide 3.1. ja 3.2. kohaselt on oluline, et ekspertiis sisaldaks analüüsi ja hinnangut filmiprojekti ideele, teemale, tegelastele, tegevusele ja sündmustikule, struktuurile ja kompositsioonile, teksti kunstilisele kvaliteedile ja muudele kunstilise teksti komponentidele ning tooks esile stsenaariumi nõrgad kui ka tugevad küljed lähtudes analüüsitava teksti filmitavusest/lavastatavusest. Siinkohal tuleb nõustuda vastustajaga, et ideede, lugude ja autorite hindamine on oma olemuselt loominguline tegevus ning selle juures ei ole võimalik väga kitsalt piiritletud protseduurireeglitest lähtuda ja et valiku aluseks olnud hindamismetoodika pidi olema kaebajale arusaadav.

Haldusasja materjali juurde on esitatud tabel, millest nähtub, et neli eksperti on andnud vastavatele arendustoetustele punkte lähtuvalt taotlusprojekti ideest, sisust ja potentsiaalist (tl 35). Punktid on liidetud, kusjuures kaebaja jäi pingereas seitsmendale kohale. Rahuldati aga üksnes neli toetustaotlust. Nõustuda ei saa ka väitega, et vastustaja otsustus ei sisalda motivatsiooni. Põhjendused ja selgitused on vormistatud eraldi, kuid vaidlustatud otsuses on tehtud viide peaprodutsendi põhjendustele ning kahele eksperthinnangule ja et viide ühele eksperthinnangule märkimata jäi, ei muuda otsustust seetõttu õigusvastaseks.

Haldusakti motivatsiooni ei pea esitama alati ühes ja samas dokumendis. Mis puutub sisusse, siis on kolme eksperdi kommentaarid (tl 32) oma järeldustes tegelikult samasisulised. Haldusasja materjalist nähtub, et eksperdid on taotluse esitanud osaühingute esindajatega ka kohtunud, mida võib nimetada ka projektide kaitsmiseks ja mis tähendab seda, et taotlejaid ei ole jäetud menetluse käigus ära kuulamata. Seega ei ole antud juhul olulisi kaalutlusvigu ilmnenud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kulude väljamõistmiseks esitatakse enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja on õigusabikulude hüvitamise taotluse esitanud summas 1404 eurot. Sihtasutuse menetluskulud jäävad siiski tema enda kanda, sest kohtupraktikas on asutud korduvalt seisukohale, et haldusvälise õigusabiteenuse kulude väljamõistmine oleks õigustatud ainult sel juhul, kui see väljuks põhitegevuse raamidest. Kaebaja osundas seoses eelnimetatuga ka Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-62-08, milles selgitati, et koosseisulise juristi puudumine ei õigusta menetluskulude väljamõistmist kui see puudutab haldusorgani põhitegevust (kohtuistungi protokoll, tl 83). Vastustaja tõi küll välja asjaolu, mille kohaselt oli 15 tegutsemisaasta jooksul tegemist esmakordse kogemusega vaielda halduskohtus, kuid kohus nõustub siinkohal kaebuse esitajaga, sest toetuste määramine on üks vastustaja põhitegevustest. Vähesest kogemusest ei saa tuletada põhitegevuse olemuslikku puudumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik