2-14-3080/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-3080

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2014.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-3080 Tsiviilasi XXXavaldus lapse viibimiskoha ja igapäevase elukorralduse määramisel ainuotsustusõiguse saamiseks Menetlustoiming Lõpplahendi kuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isikud:

1. laps XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo Olovjanišnikov, e-post nata@olab.ee)

2. XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), esindaja: Riho Viik (e-post riho.viik@gmail.com) Eestkosteasutus: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post haabersti@tallinnlv.ee) RESOLUTSIOON Kohus määras: Jätta XXXavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Jätta lapse esindamise menetluskulud riigi kanda. Edasikaebekord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.

Avalduse sisu XXXesitas 22.01.2014.a kohtule avalduse vanema õiguste määramiseks lapse suhtes selliselt, et avaldajal oleks ainuisikuliselt õigus otsustada lapse igakordse viibimiskoha ja igapäevaelu korraldamise küsimuste üle. Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 17.04.2012.a määrusega kinnitatud avaldaja ja lapse isa XXXkompromiss selles, et XXXon ainuisikuliselt õigus otsustada

2-13-3080

2(3) lapse XXXigakordse viibimiskoha üle. Tütar XXXavaldas soovi elada alates 05.11.2012.a koos emaga ja sellest ajast alates elabki ta koos emaga. Avaldaja 25.03.2014.a kohtuistungil seletas, et lapse isa väide selles, et laps on tema juurde tagasi kolinud, ei ole õige. Laps läks isa juurde ainult koolivaheajaks ja saatis eelmisel päeval enne istungit emale sõnumi, et jääb isa juurde veel kaheks päevaks. Menetlusosaliste seisukohad Lapsele riigi poolt määratud esindaja andis arvamuse, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks puudub alus.

Esindaja kohtus XXX ja lapse XXX XXX 27.02.2014.a. Laps elab käesoleval ajal ema juures ja ema tegeleb lapse igapäevase hoolduse küsimuste otsustamisega. Avaldaja ei suutnud selgitada, millised vaidlused on vanemate vahel lapse kasvatamise küsimustes ning miks ei ole võimalik teostada ühist hooldusõigust vastavalt tsiviilasjas nr 2-12-7449 sõlmitud kompromissile. Avaldaja ainus põhjendus oli, et lapse emal ja isal on erinevad kasvatusmeetodid. XXXkinnitas, et elab emaga ja soovib elada emaga ka edaspidi, isaga suhtleb pidevalt, neil on head ja lähedased suhted.

Lapse esindaja vestles ka XXX. Lapse isa ütles, et laps elab ema juures alates 31.12.2013.a. XXXütles, et lähtudes eelnevast kogemusest, ei saa välistada asjaolu, et laps tuleb varsti tema juurde tagasi. Lapse esindaja arvates asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, et lõpetada vanemate vaheline ühine hooldusõigus. Lapse heaolu ja huvid on tagatud parimal viisil, kui hooldusõigus kuulub mõlemale vanemale. Lapse eestkosteasutus Haabersti Linnaosa Valitsus toetas avaldust ei toetanud. Lapsevanemad on lapse eluja viibimiskoha üle kohtus vaielnud juba kahel korral.

Kuigi vanem peab oma õigusi teostades alati pidama silma lapse parimaid huve, kahjustasid eelnevate kohtuasjadega seotud konfliktid otseselt XXX stabiilset elukorraldust ja sundisid teda vanemate vahel valima. Vanemate vahel puudub käesoleval ajal vaidlus lapse eluja viibimiskoha suhtes. Mõlemal vanemal on nii vaimne kui ka majanduslik valmisolek last kasvatada, lapsel on head ja lähedased suhted mõlema vanemaga. Laps elab praegu ema juures ja varasemale toetudes ei saa kindel olla, et see nii ka jääb. Ainuhooldusõiguse andmine eeldaks elukorralduse muutumisel jälle kohtu poole pöördumist.

Lapse parimates huvides on, kui hooldusõigus kuulub tema mõlemale vanemale. Lapse isa puudutatud isik XXX ei ole nõus lapse viibimiskoha ja elukorralduse määramise otsustusõiguse emale üleandmisega. Isa pole vastu, et laps veedab palju aega ema juures ja pöördub jälle isa juurde tagasi. Laps on laps ja natuke kaval ka ning proovib vanematega manipuleerida. Kohtuistungil avaldas XXX, et laps on tema juurde tagasi kolinud. Laps XXX on käesoleval hetkel 13-aastane. TsMS § 552 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas menetluses ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Laps andis tema ärakuulamisel telefoni teel 25.03.2014.a. andis ütlusi selles, et soovib elada koos isaga ja käia ema juures külas. Põhjusena nimetas laps, et isa juures on rahulik.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PkS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PkS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PkS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PkS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

2-13-3080

3(3) Kogutud tõenditest ilmneb, et lapse XXXvanemad teostavad lapse hooldusõigust omavahelisel kokkuleppel ühiselt. Mõlemad vanemad osalevad lapse elus igapäevaselt. Mõlemal vanemal on lapsega head suhted ja mõlemal on võimalused last kasvatada. Laps on korduvalt vahetanud elukohta, elades kord ema ja kord isa juures. Kohtuistungil 25.03.2014.a väitis ema, et laps elab tema juures, isa väitis, et laps elab tema juures ja laps tema ärakuulamisel kohtu poolt samal päeval väitis, et ta elab isa juures. Eeltoodust nähtub, et laps, kes on juba 13-aastane, elab omal valikul aeg-ajalt kummagi vanema juures ning mingit kindlast olukorda, mille kohus peaks lapse huvides fikseerima, ei ole. Selliseid probleeme, mis takistaksid oluliselt lapse elu korraldamist ei ole esinenud. Vanemad on hooldusõigust teostanud ühiselt ja kokkuleppel. Lapse ema ei suutnud kohtuistungil nimetada põhjust, miks peaks varasemat lahendit, millega lapse viibimiskoha otsustusõigus isale anti, muutma. PkS § 138 lg 1 kohaselt kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Käesoleval juhul on vanema hooldusõiguse osa, otsustusõigus lapse viibimiskoha määramise küsimuses, Harju Maakohtu 17.05.2012.a määrusega nr 2-12-7449 antud XXX . Varasema kohtulahendi tegemise aluseks olevad asjaolud ei ole oluliselt muutunud ja alust lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks ei ole. Samuti ei ole alust lõpetada vanemate ühist hooldusõigust osaliselt ja anda lapse igapäevaelu korraldamise õigus ainuisikuliselt emale üle. Lapse elab vaheldumisi mõlema vanema juures ja mõlemad teostavad hooldusõigust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetlusosaliste kulud nende endi kanda. TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik