3-13-2493/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2493 Otsuse kuupäev

31. märts 2014 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Anton Soots Vastustaja – Tartu Vangla Kohtuasi Anton Sootsi kaebus Tartu Vangla 15. novembri 2013 käskkirja nr 6-2/1404 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 30. aprillini 2014. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla 15.11.2013 käskkirjaga nr 6-2/1404 karistati A. Sootsi distsiplinaarkorras noomitusega Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.1 rikkumise eest, kuna 15.10.2013 kella

11.56 ajal kasutas A. Soots vanglaametnikuga suhtlemisel solvavaid väljendeid.

2. A. Soots esitas 20.11.2013 vanglale vaide, mis jäeti Tartu Vangla 29.11.2013 vaideotsusega nr 1-11/493-2 rahuldamata.

3. A. Soots esitas 31.12.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

4. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud kaebaja nimetatud tunnistajate ülekuulamata jätmisega. Ametnike ütlusi on eelistatud kinnipeetavate ütlustele. Ametnik Ahto Tarkuse ütlustega ei oleks tohtinud arvestada. Kaebaja suhtles rivis kaaskinnipeetavaga mitte ametnikuga. Menetlus asjas tulnuks seetõttu lõpetada.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

6. Kaebaja ei ole 15. oktoobri ja 18. oktoobri 2013 seletustes taotlenud tunnistajate ülekuulamist ega nimetanud ka ühtegi tunnistaja nime. Vastustaja ei ole seetõttu jätnud kaebaja tunnistajaid üle kuulamata.

7. Kuna kaebaja on 03.03.2014 vanglast vabanenud, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, sest käskkiri on kaotanud kehtivuse, kaebajal puudub muutunud asjaolude tõttu kaebeõigus ja tühistamiskaebuse lahendamine halduskohtus on muutunud võimatuks.

Kohtu põhjendused ja otsus

8. Kohus ei jaga vastustaja seisukohta kaebuse lahendamise võimatusest halduskohtus ja kaebuse läbi vaatamata jätmise kohustusest asjaolul, et kaebaja on vanglast vabanenud.

9. Nõustuda tuleb vastustajaga selles, et vaidlustatud käskkirja mõju kaebajale on seoses vanglast vabanemisega lõppenud. Samas on kaebaja esitanud tühistamiskaebuse kui ühe tõhusaima õiguskaitsevahendi ajal, mis haldusakt kehtis. Kuna HKMS § 158 lõike 2 kohaselt tuleb asjaolud kindlaks teha kohtuotsuse tegemise aja seisuga, haldusakti õiguspärasust hinnata aga haldusakti andmise seisuga, siis lahendab kohus kaebuse sisuliselt. Sama tuleneb HMS §-st 54. Halduskohtule ei ole teada sellesisulist kohtupraktikat, mis tõlgendaks kehtivat õigust analoogselt vastustajaga kinnipeetava esitatud tühistamiskaebuse puhul seoses kinnipeetava vanglast vabanemisega ajal, mil kaebus on halduskohtu menetluses. Vastustaja seisukohad võivad olla kohaldatavad kohustamiskaebuste lahendamise puhul, mil faktiliste asjaolude muutumine võib muuta kaebuse ainetuks.

10. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Kohus peab asjakohaseks osundada teatavale vastuolule kaebaja seisukohtades. Ühelt poolt on ta vastustajale ette heitnud kinnipeetavatest tunnistajate kaebaja taotlusel ära kuulamata jätmist, teisalt osundab kaebaja, et kinnipeetavate ütlustele on õigusvastaselt eelistatud vanglaametnike ütlusi.

Kuna kaebaja ei ole kummutanud vastustaja väidet, et kaebaja ei ole vastustajale haldusmenetluses nimetanud ühtegi tunnistaja nime, keda kaebaja arvates tuleks asjas tähtsust omavate asjaolude õigeks tuvastamiseks üle kuulata, siis lähtub kohus kaebuses (tl

1 p) nimetatud tunnistajate E. Nairismägi, M. Roos ja E. Kurm kirjalikest seletustest (tl 16, 17 18), mis vastustaja kinnitusel on asja juurde võetud aga just kaebaja initsiatiivil. Nõustuda tuleb vastustajaga, et vaides (tl 19-20) ei ole kaebaja tõepoolest tunnistajate nimesid, kelle ütlused tõendaks vaidlustatud käskkirja õigusvastasust, nimetanud.

12. Vaidlustatud käskkirja (tl 7) kohaselt kasutas kaebaja ametnikuga suhtlemisel solvavaid väljendeid. Distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 8-9) kohaselt solvas kaebaja ametnikku sõnadega „haige inimene“ ja „kukk“.

Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse sündmuse kontekstis on mõlemad väljendid käsitatavad solvavatena. Kohus nõustub vastustaja poolt distsiplinaarmenetluse protokollis väljendatuga, et nendest väljenditest viimase puhul on tegemist vangla žargooniga, mis on teise isiku suhtes ka vaieldamatult solvavaks väljendiks.

13. Kaebaja ei ole vanglale antud seletustes (tl 13, 14) sisuliselt eitanud nendest kahest väljendist esimese kasutamist. Ta on küll pidanud vajalikuks vabandada ja selgitada, et kasutas väljendit tegelikult kaaskinnipeetavaga suhtlemisel ja tegi seda viimase aadressil. Seega ei tõenda kaebaja enda poolt vanglale antud seletused vaidlustatud käskkirja õigusvastasust, sest kaebaja ei ole eitanud vanglažargooni kasutamist.

Kaebaja tunnistaja E. Nairismägi selgitusest (tl 16) nähtub, et ta ei jõudnud fikseerida, millest tekkis ametnik K. Meho ja A. Sootsi vaheline intsident, mistõttu ei saa ta tunnistajana vahejuhtumi kohta selgitusi anda. Kaebaja tunnistaja M. Roos kinnitab selgituses (tl 17), et Soots ütles talle nendevahelise vestluse käigus „möla vähem“. Ta sai aru, et ametnik arvas, et seda öeldi talle. E. Nairismägi selgitusest ei nähtu seega nende väljendite A. Sootsi poolt ametniku aadressil kasutamisega seonduvat, mille eest Sootsi on vaidlustatud käskkirjaga karistatud. Seega ei eita ka kaebaja tunnistaja Nairismägi selgitusest, et Soots ei oleks vanglaametniku aadressil vanglažargooni kasutanud. Kaebaja tunnistaja E. Kurmi selgitusest (tl 18) ei nähtu asjaolusid seonduvalt A. Sootsi ütlustega ametniku aadressil, kuna Kurm selgitab ametniku poolt Sootsile öelduga seonduvat.

14. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kuna kaebaja poolt kaebuses nimetatud tunnistajate poolt antud selgitused ei tõenda vaidlustatud käskkirjas ja distsiplinaarmenetluse protokollis fikseeritud faktiliste asjaolude ebaõiget tuvastamist, siis puudub kohtul alus ka nende kirjalike tõendite alusel vaidlustatud käskkirja kui kaebaja õigusi rikkuva haldusakti tühistamiseks. Kuna tunnistajate kirjalikest selgitustest ei nähtu ka faktilist tähtsust omavaid asjaolusid vaidluse kontekstis, puudub ka vajadus nende isikute tunnistajatena kohtus ülekuulamiseks.

Kohus on seisukohal, et kaebaja süü temale inkrimineeritud distsiplinaarsüüteo toimepanemises on tõendatud nii kaebaja enda seletustega vanglale kui teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega. Kaebaja ei ole kohtule esitatud materjalides sisuliselt eitanud ametniku aadressil vanglažargooni kuuluva solvava väljendi kasutamist. Kaebaja poolt nimetatud tunnistajate kirjalike selgitustega, mis on ka vangla materjalide hulka võetud, ei ole kummutatud ka kaebaja poolt eelpool esimesena nimetatud solvava väljendi ametniku suhtes kasutamist, kuna tegemist ei ole tõese faktiväitega. Samuti ei lükka tunnistajate kirjalikud seletused ümber vastustaja poolt tuvastamist leidnud vangla žargooni hulka kuuluva väljendi kasutamist kaebaja poolt. Neil asjaoludel on alusetud ka kaebaja etteheited vanglale tõendite ühekülgsest ja ebaobjektiivsest hindamisest.

15. Seoses kaebuse rahuldamata jäämisega, jäävad ka poolte menetluskulud nende endi kanda, sest vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebajale väljamõistmist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik