3-13-70228/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-70228 Haldusasi BestLog OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 19.11.2013 korraldusele nr 12.2-3/15702-6 Menetlusosalised Kaebaja – BestLog OÜ, volitatud esindaja adv Janar Urres Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Reeli Proode Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 30.04.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. 19.11.2013 andis Maksuja Tolliamet (MTA) korralduse nr 12.2-3/15702-6 BestLog OÜ-le kui Dtrim Grupp OÜ suhtes toimuvas maksumenetluses kolmandale isikule suulise teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Korraldusega kohustas MTA kaebaja esindusõiguslikku isikut esitama hiljemalt 29.11.2013 järgmised dokumendid:

- BestLog OÜ poolt aprillis 2013 Trigendi OÜ-le müüdud kauba kohta koostatud kõik müügiarved, üleandmise-vastuvõtmise aktid, sertifikaadid, kauba transpordiga seonduvad dokumendid, saatelehed;

-BestLog OÜ poolt soetatud kauba kohta kõik ostuarved, üleandmise-vastuvõtmise aktid, sertifikaadid, kauba transpordiga seonduvad dokumendid, saatelehed (kauba kohta, mis müüdi aprillis 2013 Trigendi OÜ-le); -BestLog OÜ pangakontode väljavõtted BestLog OÜ poolt Trigendi OÜ-le aprillis 2013 müüdud kauba eest tasumiste ning sama kauba soetuse eest tasumiste ning kauba transpordiga seotud tasumiste kohta. Samuti kohustati BestLog OÜ esindajat ilmuma 23.09.2013 kell 09.00 maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks. Korralduses on märgitud, et MTA kontrollib 04.06.2013 korralduse nr 12.2-3/15702-1 ja MKS § 59 lg 2 p 1 alusel Dtrim Grupp OÜ käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensionija töötuskindlustuse maksete arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil aprill 2013. Kontrolli käigus selgus, et aprillis 2013 on Dtrim Grupp OÜ soetanud kaupa Trigendi OÜ-lt. Trigendi OÜ poolt maksuhaldurile esitatud dokumentide kohaselt on Trigendi OÜ soetanud nimetatud kauba BestLog OÜ-lt. Kauba soetuse, liikumise ning tehingute kindlakstegemiseks on vajalik BestLog OÜ esindaja poolt suuliste selgituste andmine.

2. 18.11.2013 esitas BestLog OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.11.2013 korralduse nr 12.2-3/15702-6 tühistamiseks. 20.03.14.a. esitas kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tlk 34-38).

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Vaidlustatud korralduse järgi on Trigendi OÜ soetanud Dtrim Grupp OÜ-le müüdud kauba eelnevalt BestLog OÜ-lt. Kõnealusel juhul puudus igasugune vahetu ärikontakt maksukontrolli objektiks oleva Dtrim Grupp OÜ ning BestLog OÜ vahel, seega on õiguslikult küsitav BestLog OÜ käsitlemine maksukontrolli kaasatud kolmanda isikuna. Kuna igasugused maksustamise seisukohalt olulised tehingud kontrollitava äriühinguga (st Dtrim Grupp OÜ-ga) kaebuse esitajal puuduvad, puudub MTA-l ka põhjendatud vajadus saada BestLog OÜ-lt teavet ja dokumente BestLog OÜ poolt Trigendi OÜ-le müüdud kaupade päritolu ja muu vaidlustatud korralduses esitatud informatsiooni kohta.

4. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu ning pole ei õiguslikult ega faktiliselt põhjendatud, miks Dtrim Grupp OÜ 2013 aprillikuu käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensionija töötuskindlustuse maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel on vaja saada teavet kontrollitava äriühinguga puutumust mitte omavalt äriühingult. Kindlasti ei saa selleks olla üksnes asjaolu, et Trigendi OÜ poolt Dtrim Grupp OÜ-le müüdud kaubad olid esimese poolt algselt soetatud BestLog OÜ-lt. Kaupade võimalik algne päritolu, liikumistee ning tasumistingimused enne nende müümist ja üleandmist kaebaja poolt Trigendi OÜ-le ei saa omada mingit tähtust Dtrim Grupp OÜ maksukontrolli teostamises.

5. Teave, mida MTA kaebajalt soovib, on oluliselt laiem, kui Dtrim Grupp OÜ aprillikuu 2013 majandustegevusse puutuv ning see ei oma puutumust kontrollitavaga. Kaebajalt nõutakse, et ta esitaks kõikide Trigendi OÜ-le müüdud kaupade kohta müügidokumendid ja lisaks ka soetatud kaupade kohta kõik ostuarved. Samuti soovib MTA, et kaebaja esitaks tasumise kohta pangaväljavõtted. Vaidlustatud korraldusest ei ilmne, millisest kaubast on jutt ning kust peaks BestLog OÜ teadma, millist tema poolt müüdud kaupa on Trigendi OÜ omakorda müünud edasi kontrollitavale isikule. Vaidlustatud korralduse põhjendused ja resolutiivosa ei ole loogilises seoses. Korralduses nõutav teave viitab selgelt sellele, et tegelikkuses teostatakse kontrolli hoopis kaebaja suhtes. Kaebajale jääb mõistetamatuks, miks maksuhaldur pole suutnud küsitavat teavet konkreetsemalt piiritleda. BestLog OÜ kõikide aprillis 2013 sooritatud äritehingute kohta teabe nõudmine ning nimetatud tehingute uurimine ei ole mingil juhul põhjendatud, kuna kontrollitavaks on käesoleval juhul Dtrim Grupp OÜ, kellega BestLog OÜ ei oma mingeid ärialaseid ega tehingulisi kokkupuuteid.

6. Kaebaja leiab, et maksuhaldur tegeleb sihipäraselt ja süsteemselt teabe hankimisega isikutelt, kes pole ühelgi juhul seotud Dtrim Grupp OÜ ärija majandustegevusega. BestLog OÜ poolt kauba edasimüük MTA kontrolliobjektiks mitteolevale Trigendi OÜ-le lõppes ka BestLog OÜ edasine seos kaubaga. Dtrim Grupp OÜ maksukontrollis ei oma aga tähtsust teave, mis seondub kaupade algse päritolu ning nende eelnevate tehingutega maksukontrolli objektideks mitteolevate kolmandate isikute vahel. Kui tunnistada MTA vaidlustatud korraldus õiguspäraseks, tähendaks see olukorda, kus MTA võiks piiramatult, muude äriühingute kontrollivajadust ettekäändeks tuues, koguda teavet isikute suhtes, kelle osas maksukontrolli pole algatatud ning kellel olev võimalik teave ei oma tähtsust maksukontrolli objektiks oleva äriühingu maksutegevuse kontrollimisel.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna ta ei nõustu kaebuses toodud väidetega ning vaidleb nendele vastu ning palub jätta kaebaja menetluskulud Bestlog OÜ kanda. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja motiveeritud ning kaebuses toodud väited ei anna alust korralduse tühistamiseks.

8. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 61 lg-st 1 tulenevalt võib maksuhaldur kolmandalt isikult nõuda teavet ja dokumente, mis on vajalikud kontrollitava isiku maksukohustuste täitmise kontrollimiseks. MKS § 61 lg-s 1 viidatud kolmandateks isikuteks on isikud, kes võivad omada teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta. Kolmandaks isikuks on mistahes menetlusväline isik, kes valdab teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta. Lähtuvalt eeltoodust ei ole korralduse kohustuslikuks tingimuseks see, et BestLog OÜ ja maksukontrolli objektiks oleva Dtrim Grupp OÜ vahel oleks pidanud olema vahetu ärikontakt.

9. MTA-l on MKS §-dest 59-72 tulenevalt maksumenetluses lai volituste ring. MTA otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle ning kogub lahendamiseks vajalikke tõendeid. MTA otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ja millises mahus ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Maksukohustuslase poolt maksumenetluses esitatud tõendite pinnalt tekkinud kahtluse ümberlükkamiseks või kinnitamiseks on MTA-le antud võimalus, samas uurimispõhimõttest tulenev kohustus, koguda täiendavaid tõendeid. Seadusega on MTA-le antud suur kaalutlusruum oma ülesannete täitmiseks sobivate abinõude valikul, seega ka kolmandatelt isikutelt teabe kogumisel.

10. Vaidlustatud korralduses on MTA täitnud haldusakti põhjendamise nõuded. Korralduses on välja toodud selle andmise õiguslik alus ja piisavalt selgitatud selle andmise faktilist alust. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et MTA annab korralduse suulise teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks BestLog OÜ-le kui kolmandale isikule juhindudes MKS § 46 sätestatust ning § 61 lg-te 1 ja 3 alusel ning § 62 lg-te 1, 3 ja lg 4 p 1 alusel. Lisaks on selgitatud, miks ja mille kohta on vajalik saada kaebajalt suulist teavet.

11. Vastustajal on õigus otsustada, kelle suhtes, mis tingimustel ja asjaoludel ta kontrollitoiminguid teostab (MKS § 10 lg 1 ja 2). Kaebaja ei saa vastustajale dikteerida, millist teavet ning dokumente, kellelt ning millises ulatuses vastustaja peab koguma maksumenetluses asjaolude väljaselgitamiseks. Tulenevalt MKS § 11 lg-st 2 ja § 59 lg-st 1 ei pea maksuhaldur kolmandale isikule tehtud korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda, milliseid asjaolusid nõutud teabe ja dokumentide abil täpselt tõendatakse. Eeltoodu on ka kohtupraktikas kinnitust leidnud (TalRK 10.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-293). Samuti peab arvestama, et MTA ei tohi maksumenetluse käigus anda kolmandale isikule korralduse saatmisega detailset maksusaladust sisaldavat informatsiooni, mistõttu piisab vastustaja arvates vaid teabe saamise vajaduse asjaolule viitamisest.

12. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et BestLog OÜ-lt nõutakse, et see esitaks kõikide Trigendi OÜ-le müüdud kaupade kohta müügidokumendid. Korraldusest nähtuvalt on esitamiseks märgitud dokumentide osas ajaline piirang (aprill 2013). Asjakohatu on ka kaebaja väide, et BestLog OÜ kõikide aprillis 2013 sooritatud äritehingute kohta teabe nõudmine ning nimetatud tehingute uurimine ei ole mingil juhul põhjendatud, kuna kontrollitavaks on käesoleval juhul Dtrim Grupp OÜ. MTA ei ole nõudnud teavet BestLog OÜ kõikide aprillis 2013 sooritatud äritehingute kohta, vaid ainult kindla kauba liikumisega seoses tähtsust omavate tehingute kohta.

13. Maksuhalduril on maksumenetluses lai kaalutlusruum, et otsustada, kas kolmandalt isikult teavet küsida. Kolmanda isiku poole pöördumine on õigustatud näiteks siis, kui maksuhalduril tekib vajadus maksumenetluses saadud teavet täiendavalt kontrollida. Nii on see ka antud juhul ning vastav asjaolu on vaidlustatud korralduses välja toodud.

14. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ning on nii faktiliselt kui ka õiguslikult motiveeritud. Korraldus vastab MKS § 46 ja § 61 lg 1 ning § 62 lg 1 tingimustele. Maksuhaldur on eelnevalt pöördunud maksukohustuslase enda poole, selgitanud kontrolli asjaolusid, puuduvad kolmanda isiku teabe andmisest keeldumise alused ja MTA on nõudnud vaid konkretiseeritud vajalikku teavet seonduvalt maksumenetluse eesmärgiga, järgides proportsionaalsuse ja muid haldusmenetluse ning maksumenetluse üldpõhimõtteid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

15. Kohus, hinnanud poolte väiteid ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jätta Bestlog OÜ kanda.

16. Vaidlustatud korraldusega kohustati kaebuse esitajat MKS §-de 61 ja 62 alusel esitama dokumente ning andma suulist teavet Dtrim Grupp OÜ suhtes toimuva maksumenetluse raames. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks; vajadusel võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist.

Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirang. Kolmas isik eelnimetatud sätete mõistes on mistahes isik, kes valdab teavet menetlusosalise kohta, kuid ta ei ole maksumenetluses kolmas isik haldusmenetluse seaduse tähenduses, vaid üldjuhul menetlusväline isik (vt RKHK 30.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-98-10). Seega ei eelda MKS § 61 lg 1 ja § 62 lg 1, et kolmandal isikul peaks olema maksukohustuslasega otsene kontakt ning kohus nõustub vastustajaga, et kaebajalt maksumenetluses kolmanda isikuna teabe küsimist ei välista see, et kaebajal ei olnud maksukohustuslasega vahetut ärilist kontakti.

Maksuhalduril oli teave (Dtrim Grupp OÜ partner soetas kauba omakorda kaebajalt), mille alusel ta järeldas, et kaebaja käsutuses võib olla maksumenetluse jaoks olulist informatsiooni. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kaupade algne päritolu, liikumistee ning tasumistingimused enne nende müümist Trigendi OÜ-le ei saa omada mingit tähtsust Dtrim Grupp OÜ suhtes maksukontrolli teostamises. Käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel ei saa kauba päritoluga seonduvaid asjaolusid tähtsusetuks pidada, sh võib osutuda vajalikuks teabe küsimine ka isikutelt, kes esinesid tehingute ahelas enne maksukohustuslase endaga tehingute tegemist.

Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus oma 30.11.2010 otsuses haldusasjas nr 3-10-714 pidanud ebaõigeks halduskohtu seisukohta, et andmeid kolmanda isiku raha päritolu kohta on maksuhalduril õigus nõuda vaid kolmanda isiku enda maksumenetluses. Sama kehtib kauba päritolu suhtes. Kuna tehingu ahelas esinenud isikute esitatud andmed võimaldavad kinnitada tehingu toimumist kinnitavate maksukohustuslase poolt esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust või näidata, et tehingut tegelikkuses pole toimunud, ei saa neid maksumenetluse eesmärgiga mitteseotuks pidada.

Riigikohus on asjas nr 3-3-1-98-10 ka selgitanud, et MKS § 61 lg 1 esimene lause sätestab teabe nõudmise eesmärgi, st teavet nõutakse vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et maksuhaldur kontrollib Dtrim Grupp OÜ käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensionija töötuskindlustuse maksete arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil aprill 2013. Kohus on seisukohal, et kaebajalt on küsitud teavet kooskõlas nimetatud eesmärgiga – Dtrim Grupp OÜ suhtes läbiviidavas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

Kaebaja väidab, et teave, mida MTA talt nõuab, on oluliselt laiem, kui Dtrim Grupp OÜ aprilli 2013 majandustegevusse puutuv, kuna kaebajalt nõutakse, et ta esitaks müügidokumendid ja ostuarved kõikide Trigendi OÜ-le müüdud kaupade kohta, täpsustamata, millist kaupa maksuhaldur silmas peab (st mida Trigendi OÜ müüs edasi Dtrim Gupp OÜ-le). Kohus möönab, et kaebaja poolt esitatava materjali hulgas võib olla ka sellist teavet, mis otseselt Dtrim Gupp OÜ-d ei puuduta, ent kohus siinkohal leiab, et jagab Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2009 otsuse 3-07-2611 p-s 12 märgitud seisukohta, et kolmandalt isikult teabe nõudmisel ei ole takistuseks see, et lisaks maksukohustuslase kohta käivale informatsioonile sisaldavad dokumendid informatsiooni ka tehingute ahelas neljandate või viiendate isikute kohta.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kolmas isik ei saa eeldada, et maksuhaldur talle detailselt avaldab, milliseid asjaolusid nõutud teabe ja dokumentide abil täpselt tõendatakse. Maksuhaldur peab kaitsma maksusaladust (MKS § 26). Kaebajale on teatatud konkreetne äriühing, kellega sooritatud tehingute osas on teavet vaja, ning kindel ajavahemik, mille kohta teave esitada. Sellisel viisil on kogutav teave piisava täpsusega piiritletud ega välju maksumenetluses välja selgitatavate asjaolude raamest.

17. MKS § 61 lg 2 sätestab, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase eluvõi asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lg 5 p-s 6 sätestatud juhul. MKS § 61 lg

2 eesmärgiks on kaitsta kolmandaid isikuid ebaproportsionaalse tülitamise eest ning ennekõike tuleb maksumenetluses tähendust omavad asjaolud maksuhalduril välja selgitada, pöördudes maksukohustuslase enda poole. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et 04.06.2013 korralduse ja MKS § 59 lg 2 p 1 alusel on Dtrim Grupp OÜ suhtes alustatud maksumenetlus. Viide MKS § 59 lg 1 p-le 2 tähendab, et tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga. Kontrolli käigus selgus, et aprillis 2013 soetas Dtrim Grupp OÜ kaupa Trigendi OÜ-lt ning viimase poolt maksuhaldurile esitatud dokumentide kohaselt osteti vastav kaup BestLog OÜ-lt. Korralduses märgitust saab järeldada, et enne kaebajalt teabe nõudmist on maksuhaldur üksikjuhtumi kontrolli raames pöördunud ka teiste isikute poole. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-24-11 selgitanud, et MKS § 61 lg 2 sätestab menetlusliku piirangu, toimingu, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. Teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust ei ole õige tõlgendada kitsendavalt menetlusnõude kaudu. MKS §

61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Haldusasjas nr 3-3-1-98-10 leidis Riigikohus, et MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil; maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt. Käesoleval juhul aga ei ole kaebajalt nõutava teabe näol tegemist teabega, mida saaks maksukohustuslaselt endalt ning puuduks vajadus kolmandaid isikuid küsitleda. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 06.01.2009 otsuses (p 9) haldusasjas nr 3-07-2611 leidnud, et kolmanda isiku poole pöördumine on õigustatud juhul, kui maksukohustuslaselt pole mingil põhjusel teabe saamine võimalik. Teabe saamine maksukohustuslaselt pole lisaks MKS § 61 lg-s 2 toodud asjaoludele võimalik ka sellisel juhul, kui maksukohustuslasel ei saa nõutavaid andmeid või dokumente olla. Kaebaja on seisukohal, justkui tooks vaidlustatud korralduse kehtimajäämine kaasa olukorra, kus MTA-l on piiramatu õigus koguda teavet isikute suhtes, kelle suhtes maksumenetlust pole algatatud. Kohus viitab siinkohal, et Riigikohus on 02.06.2011 otsuses haldusasjas nr 3- 3-1-25-11 (p 11) leidnud, et pöördumine kolmanda isiku poole selle asemel, et algatada tema või maksukohustuslase tehingupartneri suhtes maksumenetlus või süüteomenetlus, ei kahjusta kolmanda isiku õigusi; maksumenetlus ja süüteomenetlus on isiku jaoks koormavamad menetlused, kui temalt teabe nõudmine.

18. MKS § 46 lg 2 sätestab, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Muuhulgas peab sellises haldusaktis sisalduma selle andmise faktiline ja õiguslik alus (MKS § 46 lg 3 p 5). Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses on täidetud haldusakti põhjendamise üldnõuded, sealhulgas on korralduses toodud selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Korralduses on selgitatud, millega seoses kaebaja kutsutakse maksuhalduri juurde suulise teabe andmiseks. Korralduses on viidatud MKS asjakohastele sätetele (mh § 61 lg-d 1 ja 3, § 62 lg 1, § 10, §

11 lg 2). MKS § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur MKS ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Nimetatud sätetest tuleneb uurimispõhimõte, st maksuhaldur peab maksumenetluses koguma omal algatusel tõendeid ning maksuhaldur otsustab, milliseid tõendeid on asjas vaja koguda ja millal mingi asjaolu tõendatuks lugeda. Maksuhalduril peab olema võimalik konkreetseid asjaolusid arvestades otsustada menetlustoimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse üle.

Samuti peab maksuhaldur menetluse läbiviimisel lisaks menetlusosaliste kaitsele lähtuma ka avalikust huvist menetluse tulemuslikkuse suhtes.

19. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud korraldust kaebajale ebaproportsionaalselt koormavaks pidada. Kohus eelnevalt asus seisukohale, et nõutud dokumendid olid piisavalt piiritletud. Korraldust ei saa seega selles osas ebaproportsionaalseks pidada. Maksuhalduril on ka õigus valida, millisel moel tõendeid koguda ning käesoleval juhul on maksuhaldur pidanud vajalikuks nii dokumentide esitamist kui ka suuliselt selgituste andmist. Lisaks on kaebajal õigus teda inkrimineerida võivas osas ütluste andmisest keelduda (MKS § 61 lg 1 lause 2, § 64).

20. Kohus leiab kokkuvõttes, et MTA 19.11.2013 korraldus nr 12.2-3/15702-6 on õiguspärane ja see ei riku kaebaja õigusi, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik