2-14-1994/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-1994

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev

31. märts 2014 Tsiviilasja number 2-14-1994 Tsiviilasi XXXvs XXXühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, e-post: aleksei.smelov@companion.ee )

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

26.02.2014

Resolutsioon

1. Rahuldada XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamise nõudes, s.o. ühisomandi lõpetamiseks.

2. Jätta korteriomand asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr XXX) XXXomandisse.

3. Kohustada XXX(isikukood XXX) andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et XXXasuvast kinnistust (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr XXX) XXX mõtteline osa,

2-14-1994

millele vastab reaalosana eluruum nr 15 üldpinnaga 58,0 m², jääb XXX(isikukood XXX) ainuomandisse. Samuti kohustada XXX(isikukood XXX) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on XXX, teise jao omanikukande, mille kohaselt on XXXviidatud korteriomandi omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse XXX(isikukood XXX). Käesolev kohtuotsus asendab XXXtahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.

4. Välja mõista XXX XXX kasuks hüvitis summas 20 465,25 eurot (kakskümmend tuhat nelisada kuuskümmend viis eurot ja 25 senti). XXX peab tasuma hüvitise

20 465,25 eurot XXXühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. XXX(hageja) esitas Harju Maakohtule 15.01.2014 hagi XXX(kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 20.01.2014 määrusega. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 23.01.2014. Kostja esitas 04.02.2014 vastuse hagile. Kohtuistung toimus 26.02.2014. Kohus määras ühisvara väärtuse

2-14-1994

hindamiseks ekspertiisi 03.03.2014, ekspertiisiakt esitati kohtule 15.03.2014. Kohus andis pooltele 17.03.2014 e-kirjaga tähtaja lõpliku seisukoha esitamiseks. Kostja esitas vastuse 24.03.2014, hageja vastust ei esitanud.

2. Hagiavaldus Hageja ja kostja vahel sõlmiti abielu 11.06.1994 ja abielu lahutati 12.12.2006 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-06-10441, otsus on jõustunud 19.04.2007. Hageja soovib jagada ühisvara, milleks on korteriomand asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr XXX). Hageja hindab kinnisvara väärtuseks 38 000 eurot. Hageja palub jagada ühisvara järgmiselt: jätta hageja omandisse korteriomand (kinnistusregistriosa nr XXX) ning kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitis summas 19 000 eurot.

3. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu ja ei nõustu hageja poolt nimetatud kinnistu väärtusega

38 000 eurot. Kostja on analüüsinud analoogsete Maardu piirkonnas asuvate objektide turuhinda kinnisvaraportaalides ning märgib, et keskmine turuhind on mitte vähem kui 48 000 eurot. Kostja nõustub hageja nõudega jätta korteriomand (kinnistusregistriosa nr XXX) hageja ainuomandisse, kuid soovib omandi kaotamise eest saada hüvitist 24 000 eurot ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. Kohtuistung 26.02.2014 Hageja kinnitas, et on nõus kostjale hüvitama poole jagatava ühisvara väärtusest, s.o.

19 000 eurot. Kostja kinnitas, et on nõus korteriomandi jäämisega hagejale, kuid soovib hüvitist 24 000 eurot. Pooled avaldasid, et soovivad jagatava korteriomandi väärtuse hindamiseks ekspertiisi.

5. Ekspertiisiakt Riiklikult tunnustatud eksperdi XXX 15.03.2014 eksperthinnangu nr XXX kohaselt on korteriomandi asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr XXX) turuväärtus hinnanguliselt 41 000 eurot.

Kohtu seisukoht

6. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on

2-14-1994

tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

7. Pooled on üksmeelel selles, et korteriomand asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr XXX) on poolte ühisvara ning et ühisvara tuleb jagada poolte vahel võrdselt ja et ühisvara jagamisel tuleb nimetatud korteriomand jätta hageja omandisse.

8. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suur on korteriomandi asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr XXX) turuväärtus, millest oleneb, kui palju peab ühisvara jagamisel vara enam saanud pool hüvitama teisele poolele omandi kaotamise eest. Hageja on nõus kostjale hüvitama 19 000 eurot lähtudes korteriomandi turuväärtusest 38 000 eurot. Kostja soovib hüvitist 24 000 eurot lähtudes korteriomandi turuväärtusest 48 000 eurot.

9. Poolte taotlusel määras kohus ühisvara hindamiseks ekspertiisi. Eksperthinnangu kohaselt on jagatava korteriomandi turuväärtus hinnanguliselt 41 000 eurot. Kostja on 24.03.2014 kohtule saadetud e-kirjas teatanud, et on nõus eksperthinnangus märgitud korteriomandi turuväärtusega 41 000 eurot, hageja ei ole oma arvamust kohtule esitanud. Kohus peab õiglaseks arvestada eksperthinnangus nr XXX lk 14 väljatoodud korteriomandi turuväärtuse saamist võrdlusmeetodil vahemikus 40 861 eurot – 41 000 eurot ja summeerida nimetatud vahemiku hinnad ning jagada see kahega, seega tuleks turuväärtuseks 40 930,50 eurot ja hüvitise suuruseks 20 465,25 eurot (40 861+41 000=81 861; 81 861:2 = 40 930,50; 40 930,50:2=20 465,25).

10. Kohus rahuldab hagi ja jagab hageja omandisse korteriomandi asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr XXX). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja ühisvara jagamisel enamsaadu arvel hüvitise 20 465,25eurot. 11. Kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr XXX) omanikuna kinnistusraamatusse kantud Jevgeni Kuznetsov. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks, sest hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Menetluskulud

2-14-1994

12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik