2-14-2618/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-2618 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 27.03.2014 RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis XXX sõlmitud abielu.

3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud Poolte abielu sõlmiti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielu jätkamine ei ole võimalik, kuna kostja elab XXX. Kostja sõitis ära XXX ja hageja ei ole teda rohkem näinud. Hageja palub kohtul poolte abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja kinnitab 20.02.2014 kohtul saadetud kirjalikus seisukohas, et on abielu lahutamisega nõus.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud 27.03.2014 kohtustungil ära hageja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 2 kohaselt, kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 kohaselt ei ole võimalik abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud.

Käesoleval juhul on hagejal armeenia kodakondsus ja ta elab Eesti Vabariigis. Kostjal on armeenia kodakondsus ja ta elab Armeenia Vabariigis. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu Eesti Vabariigis ja hageja elab Eestis. Seega leiab kohus, et kohaldamisele kuulub Eesti perekonnaseadus. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Kostja kinnitas 20.02.2014 kohtule kirjalikult, et ta on abielu lahutamisega nõus. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, pooled elavad eri riikides. Kumbki pool ei soovi abielu jätkata ning seega tuleb abielu lahutada. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb kummagi poole menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik