2-14-9656/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-9656 Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2014.a. Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500,00 eurot Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX)

25.03.2014.a.

RESOLUTSIOON 1.Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel

Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. sõlmitud abielu .

2. Taastada hagejale tema enne abiellumist kantud perekonnanimi XXX.

3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 5. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 37,50 eurot. Riigilõiv 75 eurot on tasutud XXX poolt 04.03.2014 selgitusega „riigilõiv kostja XXX ; hageja: XXX “ EDASIKAEBAMISE KORD Pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Hageja ning kostja abielu sõlmiti XXX .a..a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud tütar XXX , kes on käesolevaks hetkeks saanud 19-aastaseks. Praeguseks on hageja ja kostja abielulised suhted lõppenud. Poolte kooselu purunes 2014.a. jaanuaris, kui9 hageja poolte ühisest kodust välja kolis. Juba enne kooselu purunemist olid abikaasade suhted halvad – kostja oli hageja vastu vägivaldne, samuti seadis hagejale pidevalt piiranguid teiste isikutega suhtlemisele ja kodust väljas käimisele.

Hageja on palunud kostjat lahutada abielu perekonnaseisuametis, kuid kostja keeldus avaldust esitamast. Hageja palub poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. KOSTJA SEISUKOHAD Kostja abielu lahutada ei soovi. Kostja soovib suhteid parandada ja hagejaga ära leppida. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Poolte vahel puudub vaidlus abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Perekonnaseaduse § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Poolte abielusuhted on lõppenud jaanuaris 2014, kuid hageja kinnitas kohtuistungil kohtule, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja tema mitte mingil juhul abielu jätkata ei soovi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovib oma varem kantud perekonnanime taastamist. Seega tuleb hagejale taastada tema varem kantud perekonnanimi XXX. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §164 lg 1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemisest apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid 25.03.2014 toimunud kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning vastavalt poolte kokkuleppele käesolev kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo kohtunik