Legislator Case Law & Legislation
1-14-507/9 AI generated

1-14-507/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-14-507/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

20.12.2010 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi 8 kuud vangistust, tingimisi katseajaga 18 kuud; 2) 19.02.2013 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi 4 kuud vangistust asendatud KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga; väärteomenetluses karistused kustunud

Legislator headnote

AI generated

1-14-507/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagi. VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.G-lt 1000 (üks tuhat) eurot L.M. kasuks.

Keywords

AI generated
legal malpractice violation of procedural rights vexatious litigation knee injury invalidity proceedings and surrender false medical certificate
AI generated
1-14-2735/41
Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2014.a.
1-07-3995\1
Süüdi tunnistada N.G KarS § 274 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära ulatuses.
1-12-4140/5
aprill 2012 Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-4140 (kohtueelses menetluses nr 12260101604) Kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Kriminaalasi N.G N.G (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxx, viibib vahi all alates 22.04.2012 ; omab ; ei tööta kriminaalkaristatust) Asja läbivaatamise kuupäev
1-18-4341/2
N.G-le on esitatud 21.05.2018 kella 21.43 paiku Idasüüdistus selles, et tema, Virumaal Kohtlaxxx maja juures ehk olles avalikus kohas, jooksis kannatanu D G Järve linnas juurde ning kohe võttis kokkupandava noa välja. N.G hakkas tormama kannatanule kallale noaga (ehk hakkas külmrelvaga ähvardama) ja kannatanu püüdis noa eest eemale minna ja põikas löökidest kõrvale selleks, et kaitsta end kallaletungi eest. Vähemalt üks noaga löök tabas kannatanu vasakut käelaba, millest tekkis kannatanul ). N.G’i tervisekahjus (xxx vägivaldne käitumine hirmutas ka lähedal olnud konfliktisse mittepuutuvaid inimesi. Nende hulgas olid kaks seni kindlaks tegemata neistarahvast ja üks meesterahvas, kes karjusid ja üritasid Aleksandri maha rahustada, et pole vaja noaga vehkida. Nimetatud sündmus häiris olulisel määral ka tunnistaja M T, kes reageeris sündmusele. Nimelt ta tuli oma autost välja ja andis N.G ’ile korralduse nuga maha panna. Oma teoga häiris N.G kannatanu D G ja teiste inimeste (sh tunnistaja M T) õigusrahu ja vaba aja veetmise rütmi, millega oli ilmselgelt raskelt rikutud avalikku korda Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 1, 2 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, kakelda ning teist isikut hirmutada ja ähvardada. Seega oma tegudega väljendas N.G ilmset lugupidamatust ühiskonna heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikute vahelise reeglistiku vastu, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevaid (peatükis II loetletud) õigusi, vabadusi ja kohustusi. Seega süüdistatakse N.G ’it KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o avaliku korra raske rikkumises (KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 mõttes) – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, mis on toime pandud vägivallaga ja relvaga ähvardades.
1-10-11419/5
Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Valeri Helmar juuresolekul, prokuröri Andra Sild ja kaitsja Nadežda Kikkas osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 12.01.2011.a. lühimenetluses kuriteoasja 14.10.2008.a. kuni 30.01.2010.a. järjepidevalt tarvitas oma elukaaslase MD suhtes füüsilist vägivalda ja nimelt:

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-14-507

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märtsil 2014. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Jaanika Brikkel Prokurör Toomas Liiva Kriminaalasja number 1-14-507 (13260103124) Kriminaalasi N.G süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav N.G

isikukood: XXX; elukoht: XXX

tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral: neist

1) 20.12.2010 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi 8 kuud vangistust, tingimisi katseajaga 18 kuud; 2)

19.02.2013 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi 4 kuud vangistust asendatud KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga; väärteomenetluses karistused kustunud

Kaitsja advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada N.G KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui N.G ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagi. VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.G-lt 1000 (üks tuhat) eurot L.M. kasuks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.G-lt 832 (kaheksasada kolmkümmend kaks) eurot ja 47 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber . 2800049874

Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-14-507 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

N.G süüdistatakse selles, et tema 18.08.2013.a öösel Tartus Salme 5 kortermaja soklikorruse koridoris kasutas füüsilist vägivalda L.M. suhtes. Vägivald seisnes L.M. peksmises pea ja keha piirkonda ning L.M. kägistamises. Kallaletungiga tekitas N.G L.M. le tervisekahjustused – alalõua murd, verevalumid kaela, selja ja vasaku õlavarre piirkonnas.

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömise, peksmisega või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani N.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus N.G-le

1 aastat vangistust.

KarS § 74 lg.1 alusel määrata, et 3 aastat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.G 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

Elab kohtu määratud alalises elukohas;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Välja mõista N.G-lt kannatanu L.M. kasuks 1000 eurot

N.G võttis hag õigeks. Hagi õigeksvõtul põhinev nõue kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 288.- eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on

0.45 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 11,52 eurot. Menetluskulude summa on 832,47 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Süüdistataval ei ole võimalik tasuda menetluskulusid KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi.

Ene Muts kohtunik