2-13-35030/33 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. märts 2014. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-35030

Tsiviilasi

XXX(XXX) hagi XXX OÜ vastu töötasu ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

23 357,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX,

e-post XXX

Kostja: XXX OÜ, registrikood XXX, endine asukoht

XXX; registrijärgne asukoht praegu puudub

Kostja seaduslik esindaja: XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt XXX OÜ (registrikood XXX) hageja XXX (isikukood XXX)

kasuks välja töötasu 4 710,64 eurot, töötasu maksmisega viivitamise eest viivis

4 710,64 eurot, ületunni- ja riigipühal töötamise tasu 6 968,33 eurot ning selle

maksmisega viivitamise eest viivis 6 968,33 eurot.

3. Rahuldada hageja 15. novembri 2013 taotlused osaliselt ja võtta tsiviilasja

toimikusse sel kuupäeval esitatud XXX kinnitus, volikiri nr 1 ja töölepingu

erakorralise ülesütlemise avaldus. Jätta rahuldamata hageja 15. novembri 2013

taotlused ülejäänud dokumentide vastuvõtmiseks, samuti taotlused kostjalt ja

turvafirmalt kioski valvesse panemise ja valvest mahavõtmise aegade kohta

andmete nõudmiseks. Tagastada hagejale:

a. 2. oktoobril 2013 esitatud originaaldokumendid (hagiavalduse lisad, v.a

tööleping);

b. 15. novembril 2013 korduvalt esitatud hagiavalduse tekst (tlk 99–100);

c. 15. novembril 2013 esitatud kviitungid (tlk 105–108);

d. 15. novembril 2013 esitatud üürileping (tlk 111–113).

4. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt XXX OÜ (registrikood XXX) riigituludesse välja riigilõiv

500 eurot, mille tasumisest hagi esitamisel Harju Maakohus vabastas hageja

2-13-35030

2 (6)

15. augusti 2013. aasta määrusega. Riigilõiv tuleb maksta alates käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest

15 päeva

jooksul

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

Swedbank

EE932200221023778606,

SEB

Pank

EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti Filiaal EE403300333416110002,

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal EE701700017001577198, viitenumber

2900078444. Selgitustesse tuleb märkida tsiviilasja number ja otsuse kuupäev.

Kui lõivu maksab kostja eest teine isik, siis tuleb märkida ka kostja nimi ja

registrikood. Tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

6. Saata

kohtuotsus

pärast

jõustumist

resolutsiooni

punkti 5

täitmise

korraldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

7. Pärast menetluse lõppemist tagastada hagejale toimiku juures hoiul olev

töölepingu originaal.

8. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

(välja

arvatud

resolutsiooni

punktid 3,

6,

ja 8)

võib

esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress

talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX (hageja) esitas 25. juulil 2013 kantselei kaudu kohtule hagiavalduse XXX OÜ

(kostja) vastu töötasu 4 710,64 eurot, ületunni- ja riigipühal töötamise tasu 6 968,33 eurot

ning

viivise

139 132,79 eurot

(sh

töötasult

55 773,37 eurot

ja

muudelt

tasudelt

2-13-35030

3 (6)

83 359,42 eurot) nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 19. augusti 2013. aasta määrusega

menetlusse järgmistes nõuetes:

− töötasu 4 710,64 eurot nõue (edaspidi „esimene nõue”);

− sellelt arvutatud viivise 4 710,64 eurot nõue (edaspidi „teine nõue”);

− ületunni- ja riigipühal töötamise tasu 6 968,33 eurot nõue (edaspidi „kolmas nõue”) ja

− sellelt arvutatud viivise 6 968,33 eurot nõue (edaspidi „neljas nõue”).

2. Kostja esitas 24. septembril 2013 vastuse hagile, milles vaidles sellele vastu. Kohus määras

4. novembri 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele

sellega seonduvad tähtajad. Kohtu määratud tähtajaks esitas hageja täiendavad seisukohad ja

taotlused. Kohus tühistas otsuse tegemise aja ja uuendas asja arutamise 29. novembri

2013. aasta määrusega, sest kostja juhatuse liikme vahetumise tõttu ei olnud vahepealseid

menetlusdokumente õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohus määras 25. aprilli 2014. aasta

määrusega kostjale uuesti tähtaja kirjaliku menetluse lõpuleviimiseks. Kostja uusi

vastuväiteid, seisukohti ega taotlusi ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

3. Hageja nõuab kostjalt töötasu 4 710,64 eurot, ületunni- ja riigipühal töötamise tasu

6 968,33 eurot ning mõlema kohustuse täitmise eest viivist. Kohus võttis hageja

viivisenõuded menetlusse põhivõla summas. Hageja põhiväited on järgmised:

− hageja asus kostja juures tööle alates 23. maist 2011 kostja peetud kioskis müüjana

tööajaga 78 tundi nädalas, pooled sõlmisid hiljem selle kohta ka töölepingu;

− töötasuks lepiti 1,79 eurot tunnis, mis pidi muutuma vastavalt miinimumpalga

muutusele, st alates 1. jaanuarist 2012 oli tasu 1,80 eurot tunnis;

− hageja töötas (või hiljem oli valmis töötama) iga päev esmaspäevast laupäevani 13

tundi ja kogu töötasu selle eest on maksmata;

− igakuise normtööaja eest nõuab hageja töölepingus kokku lepitud tunnitasu (esimene

nõue) ning nn kalendaarset tööajafondi ületava tööaja eest nõuab hageja 1,5-kordset

töötasu ja riigipühadel töötamise eest 2-kordset tasu (kolmas nõue);

− viivist nõuab hageja alates iga kuu 6. kuupäevast kindla summana kuni hagiavalduse

esitamiseni (teine ja neljas nõue).

4. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles algselt hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− pooled leppisid hageja tööajaks 18 tundi nädalas, mitte aga 78 tundi nagu väidab

hageja; töölepingu dokumendil tehtud parandused on osalt ebaõiged ja hageja esitatud

töölepingu koopia ei ole usaldusväärne tõend;

− hageja töötas ainult kümmekond päeva, tal oli probleeme alkoholiga ja pooled

lõpetasid töölepingu;

− kostja võõrandas kioski 19. märtsil 2012, mistõttu pärast seda ei saanud hageja seal

enam kostja heaks töötada;

− kostja ei saa esitada oma väidete kinnituseks dokumentaalseid tõendeid, sest need

varastati koos teiste dokumentidega.

6. Hageja täiendatud asjaoludele, väidetele ja tõenditele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.

2-13-35030

4 (6)

7. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.

9. TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda

kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt

viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente,

samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

10. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

hageja 15. novembri 2013 dokumentaalsete tõendite esitamise taotlused, samuti taotlused

kostjalt ja turvafirmalt andmete nõudmiseks. Kohus rahuldab dokumentide esitamise taotlused

osaliselt ja võtab toimikusse kinnituse, volikirja nr 1 ja töölepingu erakorralise ülesütlemise

avalduse. Vastu võtmata jäävad kviitungid ja eluruumi üürileping, sest neist ei nähtu asja

lahendamist mõjutavaid uusi asjaolusid. Samuti ei rahulda kohus hageja taotlust kostjalt ja

turvafirmalt andmete nõudmiseks, sest kohus saab seniste tõendite põhjal tuvastada poolte

kokkuleppe hagejale ette nähtud tööaja osas. Lisaks tagastab kohus hagejale korduvalt

esitatud hagiavalduse teksti ja originaalid, mille ehtsust ei ole kahtluse alla seatud. Töölepingu

originaal jääb TsMS § 277 lg 5 alusel toimikusse kuni menetluse lõppemiseni.

11. Hageja esimese nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 teine lause ja

§ 28 lg 2 p 2. Nende sätete kohaselt maksab tööandja töötajale tasu ning peab seda tegema

kokkulepitud tingimustel ja ajal. Pooled ei vaidle selle üle, et 23. mail 2011 asus hageja kostja

juures tööle ja tööleping vormistati hiljem (kas 24. augustil 2011 nagu väidab hageja või

24. mail 2011 nagu väidab kostja). Pooled on üksmeelsed ka selles, et tööleping sõlmiti

tähtajalisena ja pidi lõppema 24. augusti 2012 möödumisel. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks

jätkanud töötamist pärast töölepingu tähtaja möödumist. Kostja omakorda ei ole esitanud

vastuväiteid hageja väitele, et töötasuks lepiti 1,79 eurot tunnis, mis tuli alates

1. jaanuarist 2012 asendada tunnitasu alammääraga 1,80 eurot. Vaidlus on kokku lepitud

tööajanormis (hageja väitel 78 tundi nädalas, kostja väitel 18 tundi) ja töölepingu kehtivuse

ajas (hageja väitel kuni 24. augustini 2012, kostja väitel ca 10 päeva alates töösuhte algusest).

12. Kohus leidis 4. novembri 2013. aasta määruses, et hageja senised väited töö tegemise

kohta olid väga pealiskaudsed. Hageja täpsustas oma väiteid hagi aluse osas 6. ja

15. novembri 2013 avaldustega, millele kostja enam ei vastanud. Tulenevalt poolte vahel

vaieldavatest asjaoludest peab kohus esimese nõude lahendamiseks esmalt tuvastama, milline

oli poolte kokkulepe hageja tööaja osas ja kui kaua tööleping kehtis.

13. Hageja esitatud töölepingu dokument (tlk 4–5) üksi ei ole selles tehtud käsikirjaliste

paranduste tõttu piisav ja usaldusväärne tõend eelmärgitud asjaolude tuvastamiseks. Eelkõige

ei nähtu töölepingust piisava selgusega tööajanorm ega lepingu vormistamise aeg. Siiski on

just kostja lähtunud sellest, et tööleping sõlmiti 24. mail 2011, mitte aga lepingudokumendis

algselt trükitud kuupäeval ehk 24. augustil 2011. Hageja esitas lisaks 23. mai 2011

tervisetõendi (tlk 6) ja kostja möönis, et vastava tõendi esitas hageja kostjale tööle asumisel

(tlk 83). Seega on mõlemad pooled sisuliselt väitnud, et töölepingu dokumendis tehti

käsikirjalisi parandusi, mida eraldi (näiteks märkega „parandus õige”) ei tähistatud. TLS § 5

lg 3 mõttest tuleneb, et töölepingu vormistamine on eelkõige tööandja kohustus ja tööandja

peab tagama seaduses sätestatud töölepingu kohustuslike andmete korrektse kandmise

lepingudokumenti. Kui mõlemad töösuhte pooled möönavad töölepingu dokumendis

2-13-35030

5 (6)

hilisemate paranduste tegemist, siis saab töötaja kohtu hinnangul tugineda tema valduses

oleva lepingu parandatud tekstile ja tööandjal tuleb tõendada selle tegelikkusele või poolte

tahtele mittevastavus. Lisaks tuleneb TLS § 28 lg 2 p-st 4 tööandjale kohustus pidada tööaja

arvestust, st kostjal oli võimalus hageja väidetele vastuvaidlemiseks esitada kostja peetud

tööaja arvestus, millest nähtunuks hageja töötatud aeg. Sellist arvestust kostja kohtule ei

esitanud. Samuti ei tõendanud kostja oma väiteid kioski lahtioleku aja kohta. Käesolevas asjas

on hageja esitanud kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta tema väidetud ajal igapäevaselt tööd

tegi (tlk 104). Kuigi menetlusvälise isiku kirjalikul kinnitusel ei ole samasugust tõenduslikku

jõudu nagu tunnistaja ütlustel, siis saab kohus koosmõjus eeltoodud põhjendustega muu

hulgas selle alusel tuvastada, et hageja tööaeg oli 13 tundi päevas ehk 78 tundi nädalas.

14. Töösuhte varasema kui tähtaja möödumise tõttu lõppemise kohta kostja tõendeid esitanud

ei ole. TLS § 80 lg 1 alusel lõpeb tähtajaline tööleping tähtaja möödumisel. TLS § 28 lg 2 p 1

näeb ette, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma

selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Kostja kioski võõrandamine (tlk 86) ei vabastanud kostjat

kohustusest jätkata hagejaga sõlmitud töölepingu täitmist. Samuti on hageja tõendanud, et

kostja volitas hagejat veel 2011. aasta oktoobris kaupa vastu võtma (tlk 109), mistõttu ei ole

usutav ega tõendatud kostja väide töölepingu juba enne seda aega lõppemise kohta. Kostjal oli

võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 ja TLS § 28 lg 2 p 1 alusel kohustus kindlustada hageja

tööga kuni 24. augustini 2012, mis oli poolte kokkulepitud töölepingu tähtaeg, ja kuni selle

ajani tuli kostjal ka maksta hagejale VÕS § 8 lg 2 ja TLS § 35 alusel kokku lepitud tasu.

Hageja on tasu maksmist kostjalt enne kohtusse pöördumist nõudnud (tlk 110). Kuna kostja ei

ole esitanud vastuväiteid hageja esimese nõude arvutustele ega ka maksnud töötasu

töölepingus märgitud hageja arveldusarvele (tlk 7–13), siis saab kohus selle nõude eespool

tuvastatud asjaolude põhjal rahuldada.

15. Teise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas

(enne 15. aprilli 2013 seitse protsenti). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja

ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus saab TsMS § 5 lg-st 1

tulenevalt piirduda üksnes selle kontrollimisega, kas viivise nõue põhinõudega samas summas

on käesoleva juhtumi asjaoludel lubatav. Kohus leiab, et enam kui aasta kestnud töösuhtes

töötasu maksmata jätmise korral ei ole töötasu nõudega samas summas viivise nõudmine

vastuolus hea usu põhimõttega. Seega tuleb teine nõue rahuldada.

16. Kolmanda nõude õiguslik alus on hageja väidetavate ületundide osas TLS § 44 lg 7, mille

kohaselt ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu, ja

riigipühal töötamise osas TLS § 45 lg 2, mille kohaselt tuleb riigipühale langeva tööaja eest

maksta 2-kordset töötasu. TLS § 44 lg 1 järgi on ületunnitöö see osa tööst, mida töötaja teeb

üle kokku lepitud tööaja. Hageja väidab, et pooled leppisid kokku tööajas 78 tundi nädalas ja

ta ka töötas sama palju. Kuna ületunnitöö tegemine eeldab töölepingu poolte eraldi

kokkulepet, siis tuvastab kohus, et käesoleval juhul sisaldub see töölepingus. TLS § 43 lg 1 ja

§ 2 mõtte kohaselt ei võta sellise kokkuleppe töölepingus sõlmimine hagejalt õigust nõuda

lisatasu seaduses eeldatud normtööaega ületavate töötundide ja puhkepäevadel töötamise eest.

Ka selle nõude arvutustele, sh hageja nimetatud puhkepäevadele ega tundide arvule ei ole

kostja esitanud muid vastuväiteid kui juba esimese nõude juures märgitu. Järelikult tuleb

kolmas nõue rahuldada.

2-13-35030

6 (6)

17. Neljanda nõude õiguslik alus on sarnaselt teise nõudega VÕS § 113 lg 1, selle osas

kattuvad kohtu põhjendused eespool p-des 15 märgituga ja ka selle nõude saab kohus

põhivõlaga võrdses summas rahuldada.

18. Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 1, § 133 lg 1 ja § 124 lg 1 alusel 23 357,94 eurot.

19. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus on hageja vabastanud hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest viivise nõudelt

summas 11 678,97 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi

tulnuks hagejal tasuda lõivu 600 eurot, sest hageja esi esitanud hagi veebilehe

www.e-toimik.ee kaudu. TsMS § 190 lg 3 esimene lause näeb ette, et menetluskulud, mille

kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus

hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga,

sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 7¹

sätestab, et kui RLS kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu

esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, mõistetakse samas

paragrahvis sätestatu alusel riigituludesse välja riigilõiv madalama riigilõivumäära järgi.

Lisaks on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 10. detsembri 2013. aasta

otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 tunnistanud muu hulgas RLS lisa 1 põhiseadusega

vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil

esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel

veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista viivise

nõude summale vastav riigilõiv summas 500 eurot (varasem soodusmäär avalduse e-toimiku

kaudu esitamisel). TsMS § 179 lg 5 näeb ette, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse

tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja

arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse

tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Kostjal aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva

otsuse kostjale kätte avalikult. Äriregistrisse ei ole kantud kostja praegust aadressi, samuti ei

ole rahvastikuregistrisse kantud kostja juhatuse liikme piisava täpsusega aadressi. Äriregistris

märgitud sidevahendi kaudu kostjaga ühendust ei ole võimalik saada. Kohtu andmetel ei ole

võimalik kostja juhatuse liiget kätte saada ka tema muul kohtule teada oleval aadressil.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et teistes kohtuasjades ei ole kohtul õnnestunud samale isikule

menetlusdokumente kätte toimetada. Neil põhjustel toimetab kohus otsuse TsMS § 317 lg 1

p 1 ja lg 1¹ alusel kostjale kätte avalikult ning lisaks hoiustab selle kostja nimele kohtu

kantseleis. Hoiustamise kohta saadab kohus kostja juhatuse liikmele lihtkirja kohtule teada

olevatel aadressidel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik